Pilguheit nõukogudemaale ehk autoga viikingite jälgedes. 11. viiv

Suurehitised  ehk vaatemängud veega

Spidomeetris 3000 km, 6 öö autos.

Elektrijaama  ühes autoparklas, oli  peale tööaega vaikne. Sain  pimeda saabudes magama ja varavalges teele asuda. Mööda jõge üles jääb Kiievisse  600 ja allavoolu, Must mereni,  vaid 100 km. Kell on vaevalt viis. Sõidan  mitte otse lõunasse aga  ringiga,  Aasovi mere suunas.

Päike äsja tõusis. Põllukultuure kastetakse öösel, sest  jahedamas olus  ei aura mullapinnalt sedavõrd vett, kui palavas keskpäevas. Vihmuti on mitusada meetrit edasi liikunud. Veejoad tunduvad  vastuvalguses  nagu kihiseva vahuveini  pursked. Vaata pilti!

Foto NAGI's: 1000px_2973

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826015&size=l&album_id=245831

Mitte sedavõrd  kui  minu uudishimu, ei kannata need  taimed näljavaeva all. Pisikesed valged õied ei tundu, kuid  lehed nagu oleksid, tuttavad. Päris ligi minna ei saa, ümberringi loigud ja jalavarjud kaovad kleepuvasse massi ehk märga mustmulda. Olgu lisatud, et kasvulava võib olla mis tahes rikas  ja saanud head väetust, kuid taimed võivad ikkagi nälga surra. Taim omastab toitaineid ainult mullalahusest. Kui põldu ei niisutata, pole palava käes kõrgest  mullaviljakusest   mingit abi. Laiarealine  külv võimaldab   traktoril  taimeridasid vahelt harida.  Ei näe ühtegi umbrohtu. Leian sildi. Sojauba! No muidugi, liblikõieline! Nagu meie ristik või lutsern, mis hea mullaväetaja. Juurte külge moodustuvad lämmastikukandjad ehk mügarbakterid. Hea eelvili teraviljale, kartulile. Tõenäoliselt seda põldu koristatakse seemneks, mitte siloks, sest taimed on madala kasvuga, vaevalt  poole meetrised. Ukrainas kasvab ainult geneetiliselt moondatud sojauba. Geenimuutus teeb taime haiguskindlamaks või vastupidavamaks herbitsiide toimele. Kui pritsida sojat  umbrohumürkidega, siis  sureb vaid  kahjur. Teadagi, saagikus suureneb kui põld on umbrohupuhas ja taimed heas kasvujõus! Transgeenne soja on  kui pärm lihatootmisele. Muundkultuuri jahul kasvanud   siga saab 3-4 kuud varem lihaküpseks kui klassikalisel aretusmaterjalil kasvatatud söötadega. Puhkusel olles ära söö liha, järsku ka ise kiirelt paisud! Nalja võib visata, ent geneetiliselt muundatud toidu tarbimist tuleks igas olus  kaaluda.

Soojaoa kasvupind on Ukrainas iga aastaga suurenenud ning toodangu koguhulga poolest on riik maailmas 9-10 kohal. Kui agronoom olin, siis Eestis sojauba  ei kasvatatud. Nüüd on varajaste sortidega algust tehtud. Üldiselt  on soja väga soojanõudlik ja niiskuselembeline ning kõrge valgusisaldusega kultuur.   On  aastatuhandeid tagasi saanud Hiinas tuntuks. Ukrainas teada paarisaja aastase  ajalooga. Keskmine oasaak on üle  1  tonni hektari kohta ehk  üle 100  g

1m2.

Ukrainas   voolab Euroopa suuremaid jõgesid, on üle 100 jõe, mis pikemad kui 100 km,  kuid veehulga poolest on seda vähe. Euroopas on inimese kohta veevaru  4600 m3, Ukrainas  vaid 1000 m3.

Probleemne on veevaru ebaühtlane  jaotus. Eestis säärast muret  pole. Nõukogude korra kadumisega vähenes tööstustarbeks veevajadus. Pealinna veega varustamiseks kavandati isegi Peipsi järvest kanal ehitada.

Ukraina lõunarajoonide viljakate stepimuldade kultuuristamisele aitas kaasa niisutussüsteemide rajamine. Huvitav on lisada, et muld on üks vähestest objektidest maamunal, mis ei kulu ega vanane,  vaid heaperemehelikul  kasutamisel  võib väärtus sootuks suureneda.

Sõidan ligi 100 meetri laiuse veetrassi kõrval. Veel on kiire vool ja kuni silmapiirini sirge siht. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_2739

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826011&size=l&album_id=245831

Kahovka 135 km pikkune kanal valmis 1980 aastaks. Magistraali algus on suubumisest 25 m kõrgem, kuhu vesi pumbatakse ja sealt läheb omavoolu Aasovi mere poole. Iga sekundiga 530 m3 vett, ehk koguses, mida kodus tarbiksime  mitu  aastat.  Enne selle kanali käikulaskmist, ehitati  400 km pikkune magistraal  Krimmi. Dnepri vesi jõuab seal nii tööstustarbijaile kui elanike kodudesse.

Magistraalid on 7 kuni 9 meetri  sügavusega. Jaotuskanalid on magistraalist poole kitsamad  ja mõne meetri võrra madalama põhjaga.  Kanalitel on  lüüsid  veevoolu reguleerimiseks.  Sealt ammutavad vett iseliikuvad vihmutid ja

elavad kõik Dnepri alamjooksu kalad, välja arvatud haug. Kalamehed olid  juba  varahommikust platsis. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1000px_2993

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826017&size=o&album_id=245831

Püütavad kalad on: ahven, karpkala, koha, latikas, säga, särg  ja turb. Siinkandis on nii kogenud vihmutusmeistreid  kui  ka kalureid ja lüüside ning vee ümberpumpamisjaamade tehnikuid.

Ukrainas, välja arvatud  Krimm,   langeb sademeid samas koguses mis meilgi. Eesti asub  kliimaalal, kus sademeid langeb rohkem, kui jõuab ära aurata. Ukraina lõunarajoonides on vastupidi. Kõrvetavaid soojakraade on  rohkemalt. Kultuurtaim peab  siin 3 korda enam vett tarbima, kui Eestis kasvades. Järelikult stabiilsete saakide saamiseks peab  põllukultuure  täiendavalt  niisutama. Kui kastame  täis kastekannu (8 l)  1 ruutmeetrilisele peenrale, siis võrdub see nagu oleks  sadanud  8 mm vihma.  Ka vihmutist kastetakse taimi iga kord ligilähedaselt samase vee hulgaga, ehk 1 hektarile 800 m3.  Kasvu algusperioodil  kastetakse tihedamalt, hiljem antakse kunstlikku vihma vastavalt taime toitumistarbele  ja mulla veevaru puudujäägile  Kliima erinevuste ja soodsamate kasvutingimuste näiteks on kõrvitsapõld. Kodust tulles oli minu kõrvitsataim   vaevalt  kolmandik  sellest,  mida  fotoaparaadi silm tabas. Vaata pilti!
Foto NAGI's: 1100px_8541

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826021&size=l&album_id=245831

Inimeste poolt  juhitav  vesi jõuab kas vihmutitest või mulla pealispinnale tehtud vagudest Hersoni ja Zaporižžja  (vene keeles Zaporožje) oblasti põldudele. Kokku niisutatakse 400 tuhat hektarit. Eesti oludes saaksid siis vett  kõik meie rapsi ja teravilja põllumaad. Olgu võrdluseks, et Ukraina pindala on Eestist enam kui  13 korda suurem. Linnulennult on põhjast lõunasse  900 ja läänest itta 1300 km. Kahovka  niisutussüsteem on pindalalt Euroopa suurim. Stepimuldadelt  on   saadud sojauba kuni 4, talinisu 6, riisi 7, viinamarju 9, teramaisi 12,  sibulaid 70  ja tomateid 80 tonni hektarilt.

Harimata stepimuldasid leidub oma algsete kuivalembeliste kõrrelistega  vaid   Askania-Nova looduskaitsealal, mis jääb peamagistraalist otselennult paremale, 30 km kaugusele. Et ma ei ole loomade pildistaja, siis sinna ei keera. Mul ei ole närvi, et varitseda tundide ja päevade kaupa seal elutsevaid antiloope ja hirvesid.  Ka mitte eksootiliste  loomade pildistamine  pole sedavõrd köitev, kui loodusmaastikus taevalaotust ja  värvilahendusi püüdes või  jälgida inimtegevust. Jäägu igale ühele oma nauding.

Ukraina kagupiiri äärde  voolab  Kahovka kanali viimati valminud  lisaharu, mida ehitati 18 aastat. Vaata pilti!

Foto NAGI's: 1000px_3022

http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13826021&size=l&album_id=245831

Sinnakanti  ei sõida. Kuurortlinn  Berdjansk jääb Venemaa piirist 120 km kaugusele. Hiljuti valmis seal  Ukraina suurim veekeskus ja 17 meetri kõrgusest keerdtornist oleks põnev Dnepri veevoolus   alla tuhiseda. Igale poole ei jõua.

http://www.aquapark.in.ua/


Suundun tavatule  rajale,   et kuurortlinna Genitšesk  kaudu Krimmi poolsaart ühendavale neemele.


JÄRGNEB…

Leave a Reply