Kõik 'i postitused

Viimane postitus!!!!!!!

Tervitus. See ongi mu viimane postitus. Mu pea on tühi. Üritan midagi välja mõelda aga mõte on tardunud paigale.  Mida rohkem ma kirjutan, seda rohkem ma kustutan, mis tähendab et tulemus on üks suur ja ümmargune null. Praegu hakkan õppima arvestuseks ja loodan et läheb kõik hästi.

Kui juba arvestustest hakkasin rääkima, võiks teha selle postituse mõtiskleval teemal uue kooliprogrammi üle.
Nimelt, kui ma varem käisin Põlva Ühisgümnaasiumis, oli hindamissüsteem täiesti tavaline. Sellest aastast Põlva Ühisgümnaasiumit pole, vaid on uus Riigigümnaasium. Ma ei saa jätta mainimast seda, et mulle meeldis vana hindamissüsteem rohkem, kuna siis pandi kokkuvõtvaid hindeid välja jooksvate hinnete põhjal. Nüüd on asi nii, et meil on mõninga aja tagant arvestusenädalad, kus me peame tegema töö terve õpitud materjali põhjal, mis on palju raskem.

Arvan et saan hakkama ja loodan, et teised ka!

Assassins Creed

Olen mänginud palju erinevaid arvutimänge, kuid nendest üks läks mulle nii hinge, et hakkasin sellest uurima ning seda isiklikult fännama.

Arvutimäng nimega Assassins Creed (eesti keeles palgamõrvari usutunnistus), viib mängija tagasi keskaega, kus tegelane kehastab kangelast, kes võitleb rahva eest ning on tihti suureks osaks erinevatel revolutsioonidel. Mis selle juures mulle väga meeldib, on see, et erinevad sündmused, mida sa ise läbi mängid on tegelikult olemas olnud, ning inimesed, keda seal mängus näha võib, on ajaloos tegelikult ka eksisteerinud.

Ühes inglise keele tunnis, kui me pidime kirjutama juttu, mõtlesin, et võiks just jutu kirjutada sellest samast arvutimängust. Hakkasin mõtlema, ning lõpuks oli mul selline story valmis, et arvasin juba, et minust võiks saada kirjanik. Nimelt sain ma maksimaalsed punktid. :O :O

See oli siis see jutt mille kirjutasin:

It was a late night and the darkness was ruling Jerusalem. Some horrible screams and again that strange silence. Such was Jerusalem every night.
There was a man standing on the edge of a roof. He was wearing a white hood and a long armored robe. There was a great sadness deep in his eyes. ,,Why do we have to kill? Why can’t we just live in peace. Well i guess that templars don’t have such a word peace.” Suddenly he heard somebody calling him: ,, Altair, Altair, we are ready to attack these bastards.”
Just a few moments later they both were running and after doing that 3 minutes they arrived. There were more men wearing similar outfits. Then Altair saw his good friend and strategist Eziko. ,,Altair my mentor, everyone is ready, we are ready to end this war. We only need your order.” He said it happily. He had a strong hope and Altair saw that. ,,Eziko this war will never be over. Show me your plan.” Hes smile was gone, but still he belived in great victory. He started: ,,Here is the main gate, here they have four guards. Two of my best men will sneak to them and take them down quietly. Inside they have about fifty templars. That is the place where we will make our main stand. Durning the time while everyone is fighting, me and you, we will run into the main building, where the meeting is and finally we will take down the main dog. The Al Mualim.”
After Eziko told that, there was silence. ,,Well let’s go,” said Altair quietly, not knowing that this whole attack will take the opposite and unexpectable turn, what will make the beginning to a big and grazy adventure.

 

 

Natuke poliitikast

Olen viimastel nädalatel jälginud poliitilisi mänge Stenbocki majas. Reformierakonna valitsus kukkus kokku nagu kaardimajake ja võimule tuleb lõpuks Keskerakonna valitsus.

Juba enne riigikogu valimisi, häälestas oravate partei inimesi Keskerakonna poolt mitte hääletama, hirmutades rahvast venemeelse Savisaare parteiga. Kuigi keskerakonnal on leping Ühtse Venemaaga, ei näe mina küll põhjust paanikaks.

Mida oleks võinud Reformierakond teisiti teha, et võimul püsida. Arvan, et seadused, mis Reformikad vastu võtsid, olid kallutatud rikkamate inimeste kasuks. Ei ole päris okei, et miinimumpalga saajad ja kolmetuhat eurot palka teenivad inimesed,maksavad ühtemoodi tulumaksu ja kui ma loen, et uus valitsus plaanib 500 eurot maksuvabaks, on see igati teretulnud. Minu arust areneb sellega ka riigi majandus ning inimesed saavad paremini hakkama. Ka Reformierakonna kehtestatud emapalk, ei ole minu arust päris õige. Lapsed peaksid kõik võrdsed olema.

Reformierakond on võimul olnud 17 aastat, aga lasteraha on aastaid ja aastaid olnud 19 eurot kuus. Viimasel paaril aastal on lapseraha 45 eurot lapse kohta kuus. Aga mida saab ema lapsele 45 euro eest lubada? Ei tule just vist kõige pikem nimekiri??? Loodan, et uus valitsus ka selle teemaga tegelema hakkab.

Magusamaks ja lahja joogi aktsiis. Uus valitsus kavatseb sisse viia suhkrujookide maksud ja tõsta veini, siidri ja õlle maksu. Limonaadi tahaks ikka vahetevahel mekkida ning selle 10 sendi pärast see ostmata ka ei jää :D :D , aga õlle-ja veini hinda tõstku palju tahavad.

Kuid Sotsidest ja IRL- ist ma küll hästi aru ei saa. Nemad on ju kogu aeg valitsuses istunud, aga jääb mulje, et midagi tarka nad seal küll teinud ei ole. :(

Sõbrad!

Täna tuli mõte kirjutada natukene oma sõpradest. Kui ma põhikoolis algharidust omandasin, olid mul põhilisteks sõpradeks Ludvig (Ludi) ja Fredy (Freed). Koos nendega on meil ka kõige suuremad lollused küla peal korda saadetud.

Alustaks sellest, et meil oli oma gäng, kuhu kuulusime vaid meie. Nimeks oli sellel gängil ,,Närakad”. Kamba presidendiks olime valinud Ludvigu, sest ta oli kõige julgem ja tema mõtted olid alati kõige jaburamad ning pöörasemad. Mina olin presidendi abi, kuna läksin alati kõigega kaasa. Meil oli ka enda gängi peahoone, milleks oli vana, lagunenud hoone, mis oli meile ka vahel nagu teine kodu. Muidugi oli seal viibimine keelatud, kuid meie ei lasknud end sellest pisiasjast häirida.

Närakate gäng pani küla peal toime palju ning sai kiiresti kuulsaks. Koos sai tehtud nii mõndagi: Jala pealt sai maha võetud paar kasvuhoonet; viljapõllud said ära tallatud; Prügikastiga sai mäest alla sõidetud ning sai oldud ka paar korda kutsumata külalistena valla pidudel. Need olid ainult üksikud näited sellest, millega me tegelesime.

Nüüdseks aga on ajad muutunud ning tegeleme tõsisemate asjatega. Harrastame motosporti, käime pidudel (morsipeod) ning hängime lihtsalt väljas ringi. Praeguseks on gäng laienenud ning tegevused on üle võtnud noorem põlvkond.

Huvitav teada!

Täna tahan ma kirjutada ühest minu arvates väga huvitavast  objektist. Olen palju selle kohta uurinud ning tahan jagada ka seda teadmist teistega.

Area 51 (eesti keeles Ala 51) on umbes 155 ruutkilomeetri suurune piirkond Ameerika Ühendriikide lääneosas, Nevada osariigis, Lincolni maakonnas, kus asub USA salajane sõjaväebaas ning mis pakub UFO huvilistele suurt huvi. Nimelt arvatakse, et  see on koht, kus inimesed suhtlevad maaväliste tsivilisatsioonide esindajatega. Sellele mõttele pani aluse mees nimega Robert Scott Lazar. Väidetatavalt oli ta seal alal töötanud projektiga S4, kus ta uuris maavälist lennuaparaati, mis kasutas kütusena element 115- te.

Ala ise on tugevalt turvatud. Sõjaväelased, kes seda turvavad, on saanud hüüdnime ,,Camo- Dudes”. Väidetatavalt aastal 1937, allkirjastati leping, et selles alas ei kehti USA seadused, ning ühelgi Usa ametiasutusel ega isikul (sh presidendil) pole luba seda ala kontrollida. Ameerika ühendriikide valitsus ise ei eita ega ka tunnista ala olemasolu. Juurdepääs nii maalt, kui õhust on rangesti turvatud. 1991. aastal piiras USA õhujõud osad alad okastraadiga ning keelas juurdepääsu. Sinna jäid ka osad eramajad ning  indiaanlaste reservaadid, kuid kõik kaebused  USA valitsusele jäid vastuseta.

Väidetakse, et seal piirkonnas filmiti ka esimese kuumaandumise apollo 11 kaadrid.

Minu jaoks on kõik see informatsioon müstiline. Isegi, kui see on tõsi, siis imelik on mõelda, et kuskil piirkonnas suhtlevad inimesed maaväliste olenditega.

 

 

 

Minu arvamus!

Meedias on väga tihti kajastatud teemat, et õpetajate palk on väike ning vajab tõstmist. Mina ise isiklikult arvan, et see iga aastane trall õpetajate palga ümber on liig. Olen ka ise mõelnud õppida õpetajaks ning õpetaja palk pole mulle kunagi probleemiks olnud. Ma olen alati vaadanud õpetajaks õppimist, kui kergemat teed minnes.

Õpetaja miinimumpalk on 958 eurot ning Eesti keskmine palk on 1163 eurot. Eesti miinimumpalk on hetkeseisuga 430 eurot ning selle rahaga peavad paljud Eesti inimesed hakkama saama ning oma peret ülal pidama. Õpetajate palka tõstetakse iga aasta ning sellega ei olda ikka veel rahul. Eesti haridustöötajate liidu juhataja Reemo Voltri põhjendab seda sellega, et Eesti õpetajad peaksid saama kõrgharidusega spetsialisti palka ning kui järgmiseks aastaks on prognoositud Eesti keskmine palk 1200 euroni, peaks õpetajate palk olema keskmisest palgast 20 protsenti üle. Kuid õpetajaid ei saa võrrelda kõrgharidusega spetsialistidega, kuna nad õpivad ülikoolis tunduvalt vähem, mida õpib mõni, kes tahab saada spetsialistiks näiteks reaalaines või inseneerias.

Õpetajate palka tõstetakse, kui samal ajal elab iga viies Eesti elanik suhtelises vaesuses. Usun, et õpetajate töö, mida nad teevad, pole pooltki nii raske, mida teeb näiteks mõni müüa või kokk, kes saavad raske töö eest miinimumi lähedast palka. Peale palga on õpetajatel igal suvel 56 päeva palgalist puhkust ning sellele lisanduvad ka koolivaheajad mil pole õppetööd. Tavaline puhkus teistel ametikohtadel on 28 päeva.

Vaadates maakooli õpetajaid, on neil linnakoolide õpetajatega võrreldes töö palju lihtsam, kuna klassides on vähem õpilasi. Vaatamata sellele on palk neil võrdne linnakooli õpetajatega.

Minu uus hobi!!!

Umbes 2 kuud tagasi, kui ma Youtubest talendisaadet vaatasin, vallutas mu südame mustkunst. Seda oli imeline vaadata ning see hakkas mulle nõnda huvi pakkuma, et tahtsin saada ka ise mustkunsti proovida.

Esimese asjana mõtlesin, et iga õige mustkunstnik peab oskama teha kaarditrikke. Võtsin Youtube lahti ja vaatasin, kuidas seda selle ala professionaalid teevad. Jälgisin trikivideosid mitukümmend korda läbi, kuni hakkasin vaikselt asjale pihta saama, mis oli juba omamoodi keeruline.

Teine samm seisnes selles, et pean need trikid ka ise ära õppima, mis oli vahepeal nii keeruline, et harjutasin päevi. peale trikkide õppisin ka kaardite maagiat, mis on lihtsalt kaartidega inimese ees teistmoodi ümberkäimine, nagu näitaks kaardipaki segamine teisel keerukamal viisil, või siis kaardipakis olevate kaardite näitamine ühe käega (kaardilehvik).Tihti oli ka olukordi, kui ma enne magamajäämist pidin kaardid kätte võtma ja nendega harjutama. Vahepeal jäin nendega ka magama.

Kaarditrikid polnud ainsad mida ma õppisin. Harjutasin trikke ka igapäevaesemetega. Näiteks: Ühe rahaühiku tegemine teiseks; Soolatopsi löömine läbi laua, jne.

Kavatsen kunagi minna ka linna peale inimestele trikke tegema, mis võib olla üpriski vinge. Selles kusjuures peitubki mustkunsti võlu- Näitame inimestele, et kõik on võimalik ning paneme nad uskuma maagiat.

Tegin ka video kus on näidatud hästi väike osa sellest trikitamisest :)

HALLOWEEN

Sellel aastal, otsustas mu sugulane tähistada Inglismaalt pärit püha nimega ,,Halloween”. Kuuldes seda, otsustasin ka ise sellest vingest asjast osa võtta ning sõitsin Tartusse endale kostüümi ostma. Paraku juhtus aga nii, et suurema aja kulutasin ma Tartus sõpradega linnaskäigu peale ning uhke kostüümi asemel, ostsin ma endale ühe näruse ,,Zorro” maski.

Järgmisel hommikul, kui käes oli pidupäev, hakkasin ma aju ragistama, et keda ma sellel peol siis endast kujutama peaks. Uhke ,,Zorro” idee olin ma kohe nurka visanud, sest kui Zorro kandis sirget kübarat ja mööka, oli mul ainult üks vilets mask. Järsku hüppas mulle pähe idee ning pirn läks põlema. Kuna tegelen mustkunstiga, otsustasin ma kujutadagi endast mustkunstnikku. Otsisin kiiresti musta värvi riided, valmistasin endale vastava keebi, värvisin pea punaseks ning oligi võimas mustkunstnik valmis.

Peol oli lahe. Meisterdasime kõrvitsast tonte ning näitlesime. Jäin õhtuga rahule.
14633056_1098056596909190_7912055319786798170_n

Hea või halb?

Terekest. Peale selle, et täna on pühapäev, mis põhjustab mu kehas täieliku mittetahtmise homme kooli minna, teen ka praegu enda blogis esimese postituse.

Ma olen terve selle nädalavahetuse mõelnud, et kas parem olla  reedesel päeval toimunu üle kurb, või rõõmus.  Eks ma siis alustan kirjutamist algusest. Kui ma reede varahommikul koolis eelviimases tunnis viibisin ning füüsikat pähe tagusin, kuulsin järsku sõnumi helinat. Selle põhjustaja oli mu sõber ja gängikaaslane Ludvig. Nimelt ta kirjutas mulle, et ma pean õhtul tulema oma krossikaga sõitma. Tal oli juba ka kamp kokku kutsutud ning kui ma ütlesin, et ma lähen ühe tüdruku sünnipäevale siis ta ilmselgelt vihastas ja sõimas mind järgmised 2 tundi.

Nüüd liigun ma natukene aega edasi. Sünnipäeval oli tore, ööbisin kuskil noortekeskuses keset Oravat ning kui ma üles ärkasin ja hommikusel jalutuskäigul imekombel internetti leidsin, oli mulle vähemalt 10 inimest saatnud lugeda Lõunalehes olevat uudist. Nimelt sain teada, et mu lapsepõlvesõber Ludvig tegi mopeedi Aprilia-ga  avarii, kus ta sõitis külje pealt sisse sõiduautole Audi A4.

Kui olin kõigest rohkem selgusele jõudnud sain ma aru, et sõber oli elus, kuid nägi välja kui muumia. Selle koha pealt ma tema mopeedi kohta küll nii õelda ei saanud, sest see oli puru.

Mul oli küll Ludvigust kahju, kuid samas olin rõõmus, et ma ise kaasa ei läinud. Mine tea mis siis juhtunud oleks…

Artikkel: http://lounaeestlane.ee/liiklus/item/6565-polvas-sai-noor-mopeedijuht-vigastada

14542688_1165291373549817_1447687710_n

(Sõbra mopeed)

Lisan ka siia video, kus on näha millega me Ludviguga tegeleme- https://www.youtube.com/watch?v=jfMuXgN8sGY