birgit

arvestused läbi, tahtsin enne väikesele Ulerile öelda, et ” oh, vaheeeaeeg” , aga tegelikult ju veel ei ole.

keetsin endale eile kaks korda kohvi asemel suhkruvett, päääris hea ju!

Eile oli ÕE-üldkoosolek ka, pärast hakkasime filmi vaatama ja siis klassiruum oli pime, piparkoogi lõhn, küünlad põlesid akende peal ja LUND SADAS! ilus tunne tuli jälle.

Väga kole on pealt näha, kui õde leiab enda väikevenna jopetaskust suitsupaki ja peab pealt vaatama, kuidas vend oma pubekaidiootsustega järjest jobumaks muutub.

tegelt oli mul siia midagi lahedat vaja kirjutada, aga ma ei mäleta enam .. aga ma nüüd hakkan raamatut lugema, ENDA raamatut, seda mida MINA tahan lugeda. Tsauplauu!

Pirrrn. [Näiteringi prooovid on kõik ühed suured pirnid. ja Eeero on üks suur pirn, suur-suur pirn! ]

“Meie eitus, meie jaatus
liugleb tuules nagu leht,
see mis saadab ongi saatus ikka õiglane ja eht.
Oma hinge ei või müüa,
kuri ilm las udutab
ainult seda omaks hüüa,
mis su hinge puudutab.”

teisipäev saigi läbi ja mul on tänase seisuga ainult ajaloo KT vaja järgi teha ja arvestused edukalt sooritada … omadega mäel!

Jõulud käes, jõulud käes ja sellega ka vaheaeg. vaheaja ühe ööpäeva veedan ma täielikult voodis!! nii vähe maganud viimasel ajal,  aga ei vingu, hetkel pole millegi üle eriti vinguda. jajah, täna ma rohkem aega siin ei saa veeta!
[ahjaa, leidsin enda jaoks imeliku meelelahutuse. vahepeal, kui väga juurvili on olla, siis ma hakkan oma pilte läbi vaatama - sellega kaasnevad lõbusad ja toredad ajad ja siis on jälle hea olla. TINGTING !  K A S    K E E G I   M U  A K U D E L A A D I J A T   O N  N Ä I N U D?]

Päevapirn:

G: ” Kas lund sajab?”
Mina: ” Ei, aken on täpiline ja kui sa liigud siis need täpid liiguvad ja tundub nagu lund sajaks..”    tegelt sadas lund ja mina olin jällegi luuser.

“Visake mind minema, kui olen läinud rikki.
Ei oska enam korrata te meelepärast trikki.
Ei viitsi enam olla see, kes kõikidele meeldiks.
Ma tahan saada hämarate tänavate leediks.

Ma olen, ma olen, ma olen, ma olen “

hakkasin raamatut lugedes nokkima. “oi, kui huvitav raaaaa-aamat!”

sain kirjandi 3+ , peris heeeesti ju.  ja kui ma homse päeva üle elan, siis on kõik üks suur okei.  (:

tahad mind naerma ajada?

helista mulle ja ütle: ” teeme puhumisvõistluse!”  – ja siis puhu rämedalt telefoni.

helista mulle ja ütle: ” te võitsite äsja võistluse riided-seljast-1-2-3, mis tunnne oli?”

hakka laulma: ” show me your genitals..” (ükskõik mis kohast)

…

tahad mind punastama panna?

vaata mind totakalt, kui ma midagi küsin

ütle, et ma tegin või ütlesin midagi väga valesti nüüd.

vaata mind hästi kaua

…

tahad mind veel rohkem punastama panna?

Küsi: ” miks sa punastad?”

***

Jõulud on käes. täna sadas lund vastu nägu – ilus tunne tuli sisse. Jõulud meenutavad vanaema, siis on natuke kurb, aga see ei loe .. , ma olin nüüd haige nädal aega, mustmiljon sada asja on vaja teha, aga see ei loe .. , ma olen hästi väsinud hetkel, aga see ei loe ..  SEST jõulud on käes ja jõulud on ilus aeg! tuleks nüüd vaid lumi ilusti maha.

päevapirn ka: “Kohe näha, et sul poissi pole, muidu sul poleks see raamat läbi!”

Kui näed,et keegi tunneb valu,
siis ära mine temast mööda,
vaid vaev võta jagada-
see koorem on kerge.

***

You may say Im a dreamer,
but Im not the only one,
I hope some day you’ll join us,
And the world will live as one.

Telekas käib. Jääaeg 2 käib. Elu käib. Elu ei salli tühja auku. Otsin augutäitjat.

olen hommikust peale ühte raamatut lugenud, puhkepausid välja arvata, siis 4 tundi lugemist. hetkel küll ajusid ei tunne.

Raamatuks on “Punane ja must” , mingi vanema trüki sain ehk siis umbes 500-leheküljeline. ja no ausõna, vahepeal ma arvan ei saanud Stendhal ka aru, kas need tegelased nüüd armastavad või mitte . ehk olen ma veel lihtsalt liiga noor, et selle raamatu sügavamat olemust taibata?  kuigi sisu üldiselt on hea – uhkus ja kõrkus ja seisuste probleemid ja usuküsimused ja  armastus selle kõige keskel – päris söödav kompott, kui seda kõike ainult nii mahukalt kirjeldatud ei oleks.

täna esimest korda arvutisse tulles lugesin päevapirni ka ära, aga seda oleks siia vast liiga sündsusetu kirjutada .

“Ta on vana ja väsinud mees
Ja üksindus on tema silmade ees.
Vaid noorust ta meenutab veel,
See eluvaimu hoiab tal sees.”

-”Head ööd”
-”Aitäh!”

.. selline lihtne dialoog aja mind siin hilisõhtul kohutavalt naerma.

ma olen jälle tõbine ehk siis hakkan jälle blogitama.

uh. Dinokate šõu oli lahe, kuigi oli näha, kuidas nad töötavad, aga siiski vaatasin suu lahti, isegi 5-aastane tüdruk minu kõrval polnud nii hämmingus kui mina. ja nad suutsid mind kõigest kolm korda tooli peal tõmblema panna, haleee!

siis suutsin ma magades midagi enneolematut teha. kõndimine, rääkimine, naermine on juba tavalised.. aga nüüd vastasin ma ka telefonile . Hommikul ei mäletanud mitte midagi ja mõtlesin, et see on mingi nali. tegelikult saaks sellest hea anekdoodi, sest inimene, kes mulle helistas polnud eriti kaine. ehk siis “Telefonikõne, mida kumbki ei mäleta, sest üks oli täis ja teine magas.”

SINA üldkoolitus oli .. enneolematult lahedad inimesed on sinna kokku tulnud, päriselt no! ja mul on tegelikult niinii kahju, et ma Hipparis enam ei ole, aga see oli möödapääsmatu samm.. või las ma vähemalt lohutan end sellega.ohappi! Peep Vain oli meil üks koolitaja ja ta tegi meile päeva lõpus mediteerimist ka, ma hakkasin nutma! täitsa jube juu .. lihtsalt, ma ei saanud pidama ka, korraks ma tulin sellest kõigest “välja” , pühkisin pisarad ära ja läksin uuesti ..

eelmine nvtustustus, ma nägin naisi üle pika aja.. käisime kinos – New Mooni vaatamas. einoh, kinokultuur on ikka kõvasti alla käinud – inimesed kiljusid kui Jacob pluusi seljast rebis, naersid täiesti ebanaljakates kohtades. aga film ise mulle meeldis, kuna ma polnud raamatut ka lugenud, siis minu jaoks oli ikkagi põnev ka.  tulin uleri juurest koju ja siis vaatasin kohe uuesti Twilighti ka ära .. ahjaa! pisar tuli ka silma korraks .. täielik tönnipunn( on siuke sõna olemas?) olen viimasel ajal!

uh, ma ei taha haige olla.. mul ei meeldi haige olla. täna on 1.detsember , päkapikud oleks võinud mulle tervise tuua , oleksin väga tänulik olnud !

tsau-plau, olge paid, olge terved, jooge teeed, sööge küüslauku, tehke jalavanni, tehke sinepiplaastrit .. )

“tahaks käia jalas jaks,
pilgus vaatepiir nii hele,
sisendada enesele
talvetee teeb tugevaks. “

“Tahan vikerkaarest ja naerust kooki küpstedada!”

väsiinud.

Homme on dinokatešõu ja siis veel EÕELi koosolek, pakkisin just kotte siin .. täieliku hobusena lähen homme kohale. jubejube, aga seekord on vähemalt magamiskott ja lamamismatt kaasas, külm ei hakka .. loodame. ahjaa, kotte pakkides tabasin end mõttelt, et ” eiei, seda ei saa kaasa võtta, seda ei tohi ju ära kaotada” .. jah, mul on nüüd uus kartus – asjade kaotamine. ( meenutades mu eelmist reisi Tartust Tallinnasse).

Ja minu hirm logaritmide ees on end õigustanud, see ongi kõige raskem teema matemaatikas, ilma naljata kohe.

“We are not what you think we are
We are golden, we are golden.
We are not what you think we are
We are golden, we are golden.”

Urx, kusskuss, võikudevaba nädalast ei tulnud ega vist ei tule ka midagi välja.  kõik on kontrolli all.

ja koolis on hetkel lahe. kuigi tunde on palju ja juurvilja tunne on sees ja vingun ja vingun ja vingun … aga ikkagi on lahe! ahjaa, need logaritmid. kas pole mitte irooniline, et kõikidest matateemadest jagan ma logaritme kõige vähem ja sain tk 5+( mitte lihtsalt viie, vaid PLUSSIGA) .

ja dinokate šõu on juba ÜLEHOMME! ijeeei.

“Vaata, siin
ongi paradiis,
millest oled sa
unistan’d kaua, näed nüüd!”