Tee.

Vaadates aknast välja näed sa teed. Teed, kust sõidab läbi iga aasta musttuhat autot või kõnnib mustmiljon inimest. Seal sõidavad vankrid, rattad, rulad ja mootorsõidukid. Imekombel juhtud nägema mõnikord isegi teerulli või traktorit. Kes kihutab, kes vänderdab, kes aeglaselt üritab sihtpunkti jõuda. Ja kõige selle juures on oluline ainult see, et igaüks jõuaks sinna kuhu vaja. Keegi ei mõtle, et see tee ei kesta igavesti. Nii kaua kuni laguneb ka see vana tee viimaks. Ja isegi siis ei hooli keegi. Alati saab ju minna kergemat vastupanuteed. Osta uus vahend, kõndida mööda kõrvalteed või kasutada alternatiive. Keegi ei hooli nii kaua, kuni ükskord juhtub midagi. Kellegi elu lõppeb sellel samal purunenud ja väsinud teel. Kas tõesti alles siis on õige aeg mõelda või püüda parandada? Mis siis, kui on see sinu lähedane või oled see sina? Või on see sama kõrgem isik, kes oleks saanud juba varem midagi teha?

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>