Nii…tuli pähe selline mõte, et peaks ka suunduma sellesse maailma, millest nii palju räägitakse…huvitav kas see kõik on ka nii nagu on mainitud…noo eks aeg näitab…
Aga tegelikult pakkus mulle huvi lihtsalt panna oma mõtteid kirja…
Peaksin siiski alustama praegusel hetkel teemast, mis mulle ikka väga haiget teeb…armastus. See tunne on ju midagi väga ilusat, erilist ja elu mõte, kui see ei tekitaks vastakaid raskeid tundeid. Minu asi on selles, et mina olen Eestis ja minu armastatu on hetkel Soomes tööl. On seda juba olnud ligi 3 kuud ja selle aja jooksul olen ma teda näinud ainult mõned päevad, kui ta on käinud kodumaal. Nii tunnen temast puudust…Aga jah praegu on lihtsalt selline olukord, et siin ei ole võimalik leida sellist tööd, mis pakuks palga ja heaolu suhtes rahulolu. Aga muret tekitab mulle selle kõige suhtes see, et mulle tundub, et tema tunded nagu jahtuks. Saan sellest aru tema suhtlusviisist ja kuidas ta minuga käitub: ta ei leia minu jaoks enam aegagi, et skypes suhelda. Kuigi ta ise väidab, et kõik on korras (mida mina ei tunne, et oleks). See teeb ikka jubedalt meele mõruks ja ei lase rahulikult elada. Pidevalt mõtlen temast ja ei suuda isegi rahulikult oma asjadega tegeleda. Ma ei tea mida teha. Peaks äkki võtma asja rahulikult ja lasta minna oma loomulikku rada…vot ei tea…
Aga jah mis…error…juhe jooksis kokku…asi läheb keeruliseks…Noo mis seal ikka, vast sellest alguseks piisab…
Üks asi, mis ma ütlen…ülikool on ülim………;)