If I could turn back time

See on üks Blogi.ee blogi

If I could turn back time

Postitatud kategoorias Määratlemata 22 November, 2009

23 aprill 2009

Ärkasin see päev 7.00 üles, sees imelikult keeras, ei teadnud mis see oli…

Kooli jõudes oli kõik ilus, kena. Mitte midagi halba polnud. Saabus kuntsiõpetuse tund. Joonistasime või mida iganes me seal tegime. Tunni lõpus helistas mu ema… ma ei saanud kohe vastu võtta , – helistas natukese ajapärast uuesti, siiis sain juba õnneks vastu võtta. Ema oli väga kurva ja nutuse häälega, ütles et ma tulen sulle kohe kooli järgi. Läksin siis kapi juurde olin täiega segaduses ei saanud aru, et miks ema tuleb kooli järgi, ei luba koolis olla. Kui jopet juba selga panin , siis hakkasin igasugu asju ette kujutama – ma ei teadnud ju mis mind ees ootab. Kardsin, et mu tädiga on midagi juhtunud, kuna ta oli haiglas…

Kui juba välja jõudsin, siis igakorraga kujutasin järjest hullemaid asju ette. Hakkasin siis emale vastu jalutama – Ei viitsinud teda seal kooli ees oodata (ja hea oli, et ei oodanud)

Ema saabudes läksin veel rohkem närvi, ma ei osanud isegi arvata, mis mind ees ootab…

Kasuisa oli emaga kaasas, ta tuli auost välja, kallistas mind kõvasti ja ütles : ” Selline kurb asi juhtus, et Georg sai surma” (ta oli on ja jääb mu onuks)(Ja kõik see hääletoon ja samat lauset olin ma kunagi unes ka näinud) Olin täiega shokis, ei saanud aru mis toimub. Tundsin lihtsalt, kuidas terve mu maailma kokku varises. Ma ei suutnud seda uskuda, ega ei suuda siiani. Sest ta oli mu eluaare… Temaga sai kõigest rääkida…

Kui autosse istusin, olin tükk aega vait muukui nutsin ja ei suutnud midagi öelda ega mõelda, -see kõik oleks nagu unenägu olnud…

Lõpuks siiis küsisin emalt, et kuidas see juhtus siis. Ema ütles, et oli üks ränk avarii… et temaga olid veel 3 inimest…  Tuli välja, et seal oli tema parim sõber Siim ja Rünno. Seda aga ema ei teadnud, et kes see kolmas nendega veel oli, aga see pidavat üks tüdruk olema.

Koju jõudes esimese asjana panin arvuti tööle, läksin kohe neti, ja otsisin selle kohta uudist… Siis selgus, et see kolmas oli Siimu tüdruk Maili.

Kui sain umbes pool tundi kodus olla, tuli Sass(mu teine onu) ja Kadri(onu naine). Siis olime kõik minu juures, istusime, nutsime kõik koos ja arutasime, et kuidas see kõik juhtuda sai…

Üksmoment ütles ema, et võtke oma kõige hädavajalikumad asjad ja sõidame maale teiste juurde.(Georgi kodu kohta) Ja nii me siis tegimegi, panin mingid suvalised hilbud ja asjad kokku, ja sõit võiski alata…

Terve see kaks tundi, mis me sõitsime ei rääkinud ma mitte ühtegi sõna… ega teisedki väga jutukad olnud.

Kohale jõudes oli maal väga palju inimesi… (Appi, kõike seda meenutades lihtsalt pisarad voolavad mööda mu põski alla)

Õhtu saabudes läks asi aina hullemaks. Ma ikka ei tahtnud seda uskuda(siis ma olin juba kindel, et selle mõttega ei harju ma kunagi). Telekas näitas ka selle õnnetuse kohta igasugu jama, seda oli lihtsalt väga jube vaadata.

Lõpuks oligi aeg magama minna. Mitte keegi ei suutnud.

Lõpuks sain niiviis magama,  et kujutasin ette, et Georg on ikka meiega , et ta magab juba…

Georg kallis, igatsen Sind väga!

Puhake Te kõik rahus, Georg, Siim, Maili ja Rünno!!

Tere lugejad!

Postitatud kategoorias Määratlemata 30 November, -0001

Tere tulemast Blogi.ee‘sse. See on Sinu esimene postitus. Redigeeri seda või kustuta, seejärel alusta blogimist!