Hei!

No tere tulemast siis emmede sekka….

Täna olen enda peale tige. Olen ise loll ja siis vihastan teiste peale, et asjad pole nii nagu mina tahan.

Tibu pole täna päeva jooksul eriti magada saanud seega on ta täna üldse selline viril ja jonnine ning üle pika aja vihastasin jälle tema peale ja ajasin ta sellega endast eriti välja.

Nii on viimasel ajal kuidagi tihti juhtunud ja tunnen ennast pärast alati halvasti. Mul on lapsest kahju, sest ta peab leppima sellise sita emaga nagu mina.

Alustuseks kui ma oskaksin vähegi lapsele ilusti päevakava luua ei peaks ta nutma ja ei peaks ta mind tigedaks ajama, aga viimasel ajal olen aru saanud, et see emaduse asi

ei tule mul ikka kohe kuidagi välja. Juba algusest peale kiskus asi nats viltu.

Esiteks vannitasin last alles siis kui ta oli miskit nädalane, teise nädala jooksul olin suutnud lasta tal kaenlaalused hauduma, sest ei kuivatanud peale vanni korralikult.

Siis kui ta lõpuks oma öö ja päeva õiget pidi keeras polnud ta nõus päeva und mujal magama kui ainult süles. Selle peale olid juba kõik ümberringi kõvad targutama, et nii ei tohi ja

hellitad ära jne. Krt nagu ma ise ei teadnud, et see pole hea, samal ajal lugesin igalt poolt, et nii väikesel beebil ei tohiks lasta paaniliselt lihtsalt röökida, et keerab kõik närvid persse ja ei tea veel mida. Olin omadega täitsa kimpus ja nutt tahtis kurku tõusta igakord kui mõni tuttav lapsevanem tähtsa näoga uhkustas, et tema ei hoidnud enda last peaaegu üldse süles, et laps ikka sai omaette oldud jne.  Lõpuks sai mul mõõt täis ja kui härra ka julges midagi selle süle kohta kobiseda, siis käratasin, et mis siis, et teised oma lapsi süles ei hoia MINA hoian kui tahan ja kui pole mingit asjalikku nõu anda, siis võiks mokk maas hoida.

Nohuga võideldes suutsin lapsel tatti nii agressiivselt ninast välja imeda, et tegin talle liiga ja ta lihtsalt nuttis 10 mintsa lohutamatult ja hiljem ei lasknud mind selle asjandusega üldse endale ligi.

Siis muidugi need kurjad gaasid. Sest kui muidu vähemalt öösel sai laps omas voodis magatud, siis nüüd oli nõus magama ainult püsti asendis õla peal. Ja no kuna need magamata ööd olid teinud oma töö, siis sain nii  mõnelgi ööl jälle lapse peale kurjaks ja ajasin ta veel rohkem nutma selle asemel, et nagu õige ema, oma last lohutada kui teine valudes piinleb.

Kuna gaaside tõttu laps öösiti ei maganud, siis läks tema öö ja päev uuesti vahetusse ning ööuned magas laps hoopis päeval ning kuna nüüdseks hakkavad gaasivalud vaikselt järele andma, siis otsustasin vaikselt hakata tema päeva ja ööd õigesse järjekorda sättima, mis toob mu tagasi selle juurde, et ma lihtsalt ei saa päevarutiini loomisega hakkama ja olen saavutanud selle, et mu laps on üleväsinud ja mina tunnen ennast kõige saamatuma emana kogu maailmas.  Oeh täna ikka üks eriti sitt päev…


Postitas - jaan 14 2014
Kategoorias Määratlemata
Kommenteeri »



Jäta kommentaar