Armas lugeja!
See blogi sai loodud 2012. aasta teises pooles, kui olin sisenemas enda elu täiesti uude etappi ega osanud uneski näha, milliseid kogemusi see endaga kaasa toob. Kui selle blogi esimesi postitusi vaadata, siis on endalgi veidi uskumatu mõelda, et nüüdseks on möödunud juba üle 5 aasta sellest päevast, kui vabatahtlikuna Maa peal täiesti uutlaadi ingliteraapilise egoravi testgruppi astumise eel, aga juba eelnevalt ravienergeetilisest kiirgusest puudutatuna, siinsetele lehekülgedele kirjutasin. Vahepeal muutus see blogi aga minu teekonna ja ravi väikese osa esitlemise keskkonnaks ning sellekohasest viimasest sissekandestki on nüüdseks möödunud juba 2 aastat.
Tänast sissekannet juhatan sisse aga sellega, et taaskord on üks, või siis ka mitu ringi täis saanud ning postitan siia ajamällu talletamiseks, aga tulevikus ehk ka siinsete teiste blogiliste sissekannetega koos kasutamiseks vajaliku, lühikese ning pigem ülevaatliku kokkuvõtte enda tervenemisteekonnast ning Inglite jäljes liikumise kogemusest, mille ma ravigrupi ühe liikmena sain uutlaadi ravi tulemuse esitlemiseks ülesandeks kokku panna.
Selle loo on retsenseerinud minu Õpetaja, elukäigunõustajast terapeut ning vastloodud ettevõtte Marya Angletorium tervisekodu, mille juhatuse liikmeks on minulgi olnud võimalik saada, liider Ingliterapeut Marya. Retsensioon on tema poolt esitatud täna, 11.12.2017, egoravi testimise viimasel päeval.
1. foto: Ingliteraapilise egoravi algusaegadel Pärnus, 2013. aasta suvel koos pojaga
2. foto: Ingliteraapilise egoravi ning eluõpetuse algkooli testimise lõpufaasis Viljandis, 2017. aasta teises pooles
Minu esitatud paranemislugu on järgmine:
Minu teekond tänasesse seisu sai alguse suurprojekti ILMAPUUINEST1 teadvuse tõstmise kooli blogiliste sissekannete lugemisest 2012. aasta augustikuu viimastel päevadel. Kõige esimesena sattusin leheküljele “Kristallilapsed”, kuna 1-aastase poja lapsevanemana huvitas mind just see temaatika. Sealt edasi jõudsin ka teiste inglikooli “Ilmapuulaste kasvatus” algkarkassi lehekülgedele ning lõpuks ka Fb ravilehele Ingliterapeut Marya, mis kandis sel ajal veel nimetust Ingliterapeut Maria. Huvi minu sees selle teema suhtes üha kasvas ning soovisin inglikooli tegevustega lähemalt tuttavaks saada.
1. septembril 2012. aastal võtsin Ingliterapeut Maryaga kirjakasti kaudu esimest korda ühendust ning selles ajast peale on otsesuhtlus olnud pidev, sest otsustasin teekonnal edasi liikuda. Ingliteraapilisse egoravi testgruppi liitusin isiklikul vabal tahtel peale kõige esimese vabatahtliku ravialuse, armsa Magdalena Kalevi egoravipäevikute lugemist. See innustas mind veelgi ning 6. septembril lastigi mind spetsiaalsesse Fb grupiruumi Ingliterapeut Marya poolt sisse. Seda päeva loengi ravisse saabumise päevaks, kuigi testimine ja algne ravi oli kindlasti alanud juba varem – siis kui Ingliterapeut Maryaga esimest korda kontakteerusin.
Grupiruumi sisenedes tutvusin teiste liikmete kirjutatuga ja üsna pea alustasin minagi ülesannete täitmisega ning Maa Vaimse Hierarhia Inglitega Maa Ema õpetuste elulise jälg-jäljes liikumise treeninguga, mis andis kogemuse selle kohta, kuidas on kõrgteadvus meid valitud juhtima ning milliseid muutusi on seejuures võimalik endas kogeda.
Eelnevas elus ei olnud ma väga palju kokku puutunud vaimse tee eripäradega, kuigi mind see valdkond ka varasemalt väga huvitas. Pigem olin huvi tundnud müstika ja esoteerika suhtes, kuid olen tänulik, et ma väga sügavuti nendesse teemadesse varem ei süüvinud, sest nüüdseks tean, et selles valdkonnas on sageduste varieeruvuse tõttu keeruline iseseisvalt orienteeruda ning see võib asjatundmatut viia pigem ego raske saatuse toimimise alale, selle asemel et jõuda targa ja vaimselt ülikõrge tasemega olemite kogukonnaga teenijaskonnani Kosmilise Ema kuningriiki, kuhu me nüüd spetsiaalravi võimalusena praeguseks testgrupiga välja oleme jõudnud. Arvan, et see oli pigem positiivne, et ma vaimse teekonna kohta väga palju eelteadmisi ei omanud, sest sain alustada suhteliselt puhta lehena, ilma suurte ootuste ja eelarvamusteta.
Olin enda initsiatiivil lugenud üsna varases eas Michael Newtoni “Hinge rännakut” ning Doreen Virtue raamatuid “Inglite sõnumid” ja “Kristallilapsed”. Ravisse sisenedes oli huvitavaks kokkusattumuseks see, et just need raamatud olid ka Ingliterapeut Maryale Maa Vanematekogu Inglitelt tema treenimise perioodi päris alguses teooriast arusaamise eesmärgil lugemiseks antud. Sarnaseid kokkusattumusi on teekonnal olnud veelgi. Olen aru saanud, et need on minu jaoks olnud treeningprotsessi tervendavad märgilised elukäiguinglite sõnumite osad. Samas on vaimse labürindi käänakute järel uue teeotsani jõudmised ilma otsese eelaimduse ja selge märgilise osutamiseta olnud sellevõrra ootamatumad, kuigi kindlasti ka rahuldustpakkuvamad.
Mind kui inimest on alati inimkäitumise ja psühholoogia valdkond huvitanud, mistõttu läksin ka ülikooli psühholoogiat õppima. Tagasivaates saan öelda, et kuigi teooria ja faktide tundmine erialases väljaõppes on ülimalt oluline, siis praktikata ja reaalse elukogemuseta ei ole heaks erialatundjaks ja nõustajaks võimalik kujuneda. Sedalaadi suutlikkust saab omandada ikka sihikindlalt teostatud elu igapäeva vaatluse ja isikliku kogemuse baasil.
Enne ingliteraapilise egoravi vabatahtlike testijate hulka liitumist arvasin teadvat, kuidas on õige elada, mis on hea ja mis on halb ja kuidas teisedki seda tegema peaksid. Just nii nagu olin avanud oma toonase blogi tekstideski, mida siit lugeda saab ja hõisanud noore ja kogenematuna, et mina tean, mis on õige ja hea. Praegu, pea 5 ja pool aastat hiljem seda meenutades kipun pigem nukralt naeratama, kui vähesest ma eufooriasse sattuda võisin ja kui väike oli mu elukogemus, mistõttu võib öelda, et eelnevad arvamused olid pigem ebaküpselt enesekesksed ning need ei olnud üleüldse kantud tõelisest elu tundmisest, pigem nagu nooruslikust entusiasmist kellegi poolt, kes alles asus elu saladusi lähemalt uurima ja leidis pisikese kalliskivi, arvates, et sai juba rikkaks ja suure varanduse omanikuks.
Ingliteraapilise egoravi käigus olen läbi kogemusliku tasandi elulisi väärtusi palju rohkem mõistma hakanud. Kasvõi näiteks, et rääkida ja mõelda millestki on kerge, aga ise sama kogemust sentimeeterhaaval läbi elada ja eesmärgi saavutuseks vajalikke samme teha sugugi mitte niiväga kerge. Tänasega saan öelda sedagi, et ingliteraapiline teadlik ravi, mis on eelkõige just kogemuslik, sisaldades seejuures alati ja kõiges elumärgilisi teejuhatusi ja mille käigus saabub alati mõttemustrite tervendus, on mind teinud varasemast palju alandlikumaks elu ja selle Suure Plaani suhtes ning aidanud mul mõista iseennast ja ka teisi inimesi nii, et võin abistajana lasta neil võimalikult palju ise kogemusi saada, et nendegi teadmishulk kasvaks ja et mõtted jääksid maailmale avatuks.
Varem arvasin, et kui ma olen teistega avatud ja lahke ja ei ole südamelt isekas, siis võin oma eluga rahule jääda. Nüüd aga olen egoravi käigus aru saanud, kui mitu nägu on isekal egol ja et minussegi on juurdunud terve plejaad isekaid käitumismustreid, mille tõttu on teele kerkinud palju takistusi ja valusaid kogemusi, aga mis kohe endale teadmisteta ja ingliteraapilise tagasisideta selgelt mõistetav ei saanud olla. Küll on tore, et olen nüüdseks õppinud elu juba veidi laiemalt vaatama ja teisi empaatilisemalt mõistma! Seda just tänu maavälistele treeneritele ja nendega lahutamatult koostöös teenivale kehastunud terapeudile, nii et iga endale määratult suurena tundunud väike varbavalu (nii on treenerid tavatsenud paaril korral öelda) kohe rajalt maha ei lükka ja suurem pilt arusaadavamalt ülaltpoolt pilvi seesmise silma vaateväljas näha saaks olla.
Kõige eelneva teadvustamine ja kogemine saigi alguse just ravigruppi ja teraapiasse sisenedes, mis esialgu selle uudsuses ja erilisuses tõstis mind energeetiliselt kõrgemale. Mäletan, et ravitekstid mõjusid mulle kohe alguses intensiivselt ning selles laines sai loodud ka enda isiklik blogi, mis nüüdseks on minust unarusse jäämas, aga oli siis kujundatud nõustamispäeviku vormi ning kus on mu teadvuse ravi ka lühikese ajaperioodi esitusena praeguseni sümboolselt jälgitav.
Jah, ravisse astumine tekitas ülevaid tundeid, aga ka segadust, siis, kui ego inglikiirgusele reageerides nii minu sees kui ka minu ümber endast märku andis. Seda ei olnud kerge ja meeldiv läbi teha ja mitmel korral soovisin pigem lõpetada kui edasi liikuda, aga sain edasi ja jätkasin julgustava ja asjatundliku ingliteraapia suunamise kaudu, milles oli oluline osa ka grupiliikmetega koos olukordade lahtimõtestamise võimaluse kasutamisel. Abi tuli ka enda tegeliku väe tunnetamisest ning soovist areneda ja enda potentsiaali realiseerida. Mind on alati innustanud ka teistele hea tegemine ning seegi soov oli üheks edasiliikumise tõukejõuks. Teel aitasid püsida ka järjest suurenevad teadmised vaimsest maailmast ja selle eripäradest ning väikesed praktilised kogemused, ka tagasisided, et toimunud oli mu madala mina sageduse tõus.
Oleme ravi ajal näinud mitmete meiega koostööd teinud inimeste tõuse ja langusi, eneseavamist ja põgusate treeningülesannete täitmist, mis on tohutul määral meid kõiki, mind kaasa arvates, kogemuslikult rikastanud. Selle kaudu oleme järk-järgult kogenud teadvuse tõstmise haridusprojekti olemust ja kõrgteadvuse juhendamise viisi ning jõudnud lähemale enda seesmisele andele, adudes, et jumaliku hinge ülesande realiseerimine ei ole võimalik ilma maise keha juhi, ego, allutamiseta Kõrgeimale Minale. Igaühe sisemine anne on erinev ning selle märkamine on oluline, aga veelgi olulisemad seejuures on iseloomuomadused, milleta püsivaid ja ülespoole suunavaid muutusi teostada ei saa. Seetõttu on meis treenitud nii allumise kui ka eelkõige enesejuhtimise võimet, koostöö tegemise võimet ning südikust ka rasketel hetkedel ikka eesmärki silmas pidades edasi liikuda, teadvustades argiteadvuse tasandilgi, et ega need tegelikult ju nii suured raskused ei ole, kui ego meile silme ette manada tavatseb ja kui osata vaadata elu ja selle olukordi maailma mastaabis laiemalt. Nii olen minagi saanud üha teadlikumaks iseendast ja sellest, millisel määral on võimalik enda suurimat potentsiaali ehk avatari väge rakendada.
Enda avatariga sain kokku 2013. aasta 5. jaanuaril, kui egoravist esile kerkinud iseloomulike tunnuste ja iseloomuomaduste kaudu ilmusid mu hinge mälupildist üles seosed ka eelnevate eludega ning kui jõudsin oma elude jälgi ajades loogilise tulemusena Ingliterapeut Marya ja inglite kanali meediumkirja materjalini, kus oli ühes seoses lühike loetelu minu avatari erinevatest Maale kehastumistest. Avatari nimeni jõudsin sama aasta valentinipäeval. Ravi alguses tuli mu avatari energia üsna kiirelt lähemale ja selgelt oli tunda suure väe kogemise vibratsiooni. See sai võimalikuks mitte mu enese tahte või soovi tagajärjel, vaid seetõttu, et olin hinge tasandil Loomisloo laines liikumiseks vaimus ärganud ja viibinud teatud aja intensiivses raviprotsessis, katkestamata lähedast kontakti inglite sõnumite ja Ema Maarja kehastununa teeniva terapeudiga.
Kogemus on olnud üllas ja palju uut elujõudu andev, aga seda peab ka ütlema, et avatarväge on igapäevases elus Maa madalas sageduses alal hoida märksa keerulisem. Siis kipuvad teisi kogedes ja maiselt toimetades mõtteruumi sisse tulema vanad ja varem sissejuurdunud käitumis- ja mõttemustrid, hirmud ja ebakindlus, mis annavad taotlejale esialgu segadusttekitavalt, ent järkjärgult üha teadlikuma arusaamise kasvades teada, et puhastuda on vaja veel ja veel. Avatari tajun ma kõige selgemini eelkõige siis, kui olen puhanud, teenimisaega on piisavalt ja viibin seetõttu energeetiliselt õiges sageduses. Mu egoravis on selgunud, et mõistan elulisi seoseid ja märke oma ravigrupiliikmeist ande tõttu enam ja suudan seda vajadusel ka ellu rakendada, kui ei takerdu ego vingerpussidesse ja ei lase end ühisteadvuse negatiivsest meelsusest mõjutada. Omalt poolt saan selle suhteliselt värskelt avastatud ande kohta kinnitada, et kui on olemas piisavad taustateadmised, mille jaoks on demokooli testülesandeiks olnud lugeda erinevaid raamatuid ja pühi ning vastava infoga tekste, siis on võimalik märkide järgi ja tunnetuslikult kogeda, kuidas üks või teine asi on elus omavahel seotud. Olen ajapikku aru saanud, et kõikidel tasanditel niisugust mõistmist mul ei ole ning just seetõttu on inimesena ikka veel kohati keeruline maises elus toime tulla.
Saan öelda, et ingliteraapilisel egoraviteel kulgedes on kõigi testijate teekond olnud mõistetav kui läbi raskuste tähtede poole liikumine, aga enda kohta saan öelda, et nende aastate jooksul olen just tänu sellele kogemusele isiksuslikus mõttes kasvanud, saanud iseseisvamaks ja koostöövalmimaks, suurenenud on enesekindlus ning loomingulisus. Nagu juba ka varasemalt kirjeldasin, ka empaatilisemaks, kuigi ka praegu annavad treenerid vahetevahel karmilt hinge uksele koputades märku, kui muutun taas liialt endale mõtlevaks, püüdes realiseerida eelistatult enda soove ja vajadusi, jättes seejuures märkamata teiste omi. Mõtte- ja käitumismustrite muutmine ei saa toimuda elust eraldi, vajab palju analüüsiaega ja uute mustrite omaksvõttu nii teadvuses kui tegudes. Seejuures on ülioluline ka grupis tegutsemine, kus testivad kaasliikmed saavad samuti konstruktiivset kriitikat kasutades käitumist peegeldada ja adekvaatselt tulemusi kirja panna ning kellega on võimalik hirmu ja sildistamisohuta erinevaid oskusi nii individuaalselt kui koostöös treenida. Minulgi nii nagu teistelgi grupiliikmetel on olnud suurepärane võimalus saada mitmekülgne kogukonna- ja andepõhiselt toimiva karjäärimudeli testimise praktiline kogemus, mis sai võimalikuks läbi oskuste lihvimise ja andepõhise suuna rakendamise. See tegevus oli huvitav ja laiahaardeline alates ravigrupis võrdsetel alustel toimetamisest, teadvuse kasvu soodustavate teavituste tegemistest kuni MTÜ loomise ja nüüd ka ettevõtluse maastikul tegutsemiseni välja. Rääkides erialalisest arengust on siingi hea nentida, et mul on olnud suurepärane võimalus lühikese aja jooksul töötada kahes erinevat laadi organisatsioonis, mida mulle noore ja alles alustava spetsialistina kogemuse saamiseks väga vaja on olnud, samuti saada lisaerialade jaoks paljusid koolitusi ning eraettevõtluse praktikat ning mind on kaasatud Tervise Arengu Instituudi projektidesse vanemlusprogrammide üheks läbiviijaks. Nüüdseks olen aru saanud sellestki, kui olulised on olnud minu enda isiklikud kogemused selleks, et suuta olla psühholoog ja terapeut teiste jaoks. Olen selle eest väga tänulik nagu sellegi eest, et vajadusel olen saanud Ingliterapeut Maryaga jagada oma murekohti erialatöös ning saanud sellest hinge ja iseloomu toetavat abi ja inimlikku tuge.
Kui keegi peaks küsima, et kas ja miks peaks selle raviga liituma, siis kindlasti julgustan seda tegema, aga lisan ka seda, et selleks peab olema enda kindel ja siiras soov ning tahe terveneda ning teistegagi enda kogetut jagada. Siis kulgeb kõik kenasti, sest tihti võib takistuseks osutuda just see, kui inimene ei räägi avatult ja südamest sellest, mida kogeb, tunneb või mõtleb ning sellisel juhul hakkab ego vastutööd tegema, mistõttu edasiliikumine pigem katkeb. See ravi on aga niivõrd mitmekesine ja hea võimalus saada rohkem tunda iseennast, oma annet ja potentsiaali, et parem on seda usaldada kui ego seatud madala mina taktikat esimeste raskuste puhul kohe alla anda või meelitada end ütlusega „olen niigi hea, las ma olen nagu olen”. Kui teekonda hinge tasandil ja südamest usaldada ning olla valmis pühenduma, siis on kõik võimalik. Siinkohal ütlevad inglid igale püüdlejale meie ühenduse lipul oleva logolause sõnadega “Tõuse, Sa suudad!” ja mina saan sellega vaid nõustuda.
Tänan ka kõiki neid, kellega ühist teekonda olen käinud ja kellega kokku puutunud ning koostöödki teinud! Olen teile kõigile südamest tänulik!
Eelnevalt esitatud tervenemislugu on üles pandud ka Marya Angletorium tervisekodu koduleheküljele, Marya Hingekobara paranemislugude rubriiki, kuhu lisandub ka teiste testgrupiliikmete lugusid. Lehekülg avaneb SIIT
Armastusega, Merlyn Mandre alias Juno