Reedene mõttelõng!

You see, I don’t like thunder
I can’t stand the rain
And the wind kept coming strong
It swept me off my feet again
As the days were getting darker the night got so long
Another reason to remind myself that life gets sometimes rough

There’s a world outside this window
Listen to my words
It’s no place for bargain or soft types
Many fall off as well
And don’t be a blind fool if love comes along
It’ll swallow and spit you out just like it did to your mom

So don’t build a bridge if you can’t stand on it
Don’t talk of love as you invented it
Don’t say I told you so – it hurts
That’s the way it goes
Don’t walk the storm if you’re afraid of it
Don’t pick a fight if you can’t handle it
Stand up straight and learn to live with it
It’s life
That’s the way it goes

You see, it makes no difference whatever you do
As long as you find happiness you’ll always find a way through
And don’t marry the first girl that comes along
Oh, I know you’ll get disappointed
Take it from someone who knows

Don’t build a bridge if you can’t stand on it
Don’t talk of love as you invented it
Don’t say I told you so – it hurts
And that’s the way it goes
Don’t walk the storm if you’re afraid of it
Don’t pick a fight if you can’t handle it
Stand up straight and learn to live with it
It’s life
That’s the way it goes

You should have seen me a long time ago
Living my glory days in the sun
And if you can’t stand it that I tell you, boy
You’ll find it out for yourself
I am only here to support you
Just like a mother is supposed to do

Don’t build a bridge if you can’t stand on it
Don’t talk of love as you invented it
Don’t say I told you so – it hurts
That’s the way it goes
Don’t walk the storm if you’re afraid of it
Don’t pick a fight if you can’t handle it
Stand up straight and learn to live with it
It’s life
And that’s the way it goes

Ma olen olnud vait, pole eriti kommenteerinud, ega vaielnud, aga nüüd tunnen et pean oma pahameele väljavalama. Tänase hommikukohvi juurde mängis Terevisioon (nagu iga hommik) ja teemaks maale elama minek. Ja siis kõlas järsku lause, mille hr. Jüri Mõis olevat kunagi öelnud (ma kohe uurisin netist järgi ja selgus et ongi vana nali http://www.ohtuleht.ee/481270) ”elumajad väljaspool Suur-Tallinna on olnud investeerimisvead! Meil on vaja talentide arendamise keskkonda, see aga ei ole kuuse- ja haavapuude vahel. Nad vajavad suhtlemist, talendid vajavad arenguks teisi talente enda ümber” Jumal sa näed ja ei mürista!! Mis krt investeerimisest me räägime kui inimestele pakutakse 1.-€ kortereid, et nad saaksid maale elama minna? Neid kortereid ei pakuta selleks, et neid hiljem mega kasumiga maha müüa, vaid et maale tuleksid inimesed ja looksid kogukonna, kus oleks hea elada. Kui palju inimesi on üldse võimelised investeerima???? Meie pere ei ela vaeselt, meil läheb nii hästi et, suudan oma last koolitada ülikoolis ilma laenuta ja see on väga suur asi. Mina ei suudaks mitte kuhugi investeerida, lihtsalt ei jagu raha kõigi nende igapäeva kulutuste kõrvalt ja ma tean et meie perest on palju väiksema sissetulekuga inimesi ja neid on palju. Mingu minister korra näiteks Lipa külast läbi ja koputagu mõnele sealse talu uksele ja küsige, millised on Teie pere investeeringud? Pärast seda peab ta muidugi kiiresti ärajooksma, sest ilmselt saab ta seal peksa – ”tuleb siia maarahvast mõnitama”, arvaks pereisa kes vaevu ots-otsaga kokkutuleb!
Mis tähendab et talendid ei ei kasva kuuskede ja haavade vahel??? Kus nad siis kasvavad??? Lasnamäe paemurru otsa ehitatud 2, 5 milj kroonises kolmetoalises korteris? Ja mis hirmus suurlinn see Tallinn muidu on? Võrreldes maailma suurlinnadega kuhu tõesti on talendid kogunenud. Kuidas haavapuu andekust pärsib?? Kas Hr. Jüri Mõis on kuulnud midagi internetist, mis peaks levima üle terve Eesti, küll 3 G ja 4 G, vähemalt sidepakkujate reklaam seda lubab. Ja ma olen kindel et seal ”Haavade vahel” on ka levi! Ja saab suhelda sama andekate maakatega nii eestis kui ameerikas ja kasvõi poolas! Lihtsalt kohutav kui eluvõõrad on meie ”tarkpead” Ja peale selle on see solvav. Minu tütar on ka maale sissekirjutatud ja minuarust on ta andekas, töökas ja väga tubli inimene. Ja kui juba eos tehakse selgeks et kui sa Tallinnas ei ela siis ära loodagi et sinust saab midagi, siis mis signaali me oma lastele anname? Minu ettepanek oleks selline, järgmisel Rahvakogul olgu vastuvõetud otsus: ennem ministriks ega otsustajaks ei saa, kui elad kuu aega maal. Elada tuleb tavaliste inimesete juures, tavalises elukohas ja tavalise sissetulekuga. Ja kui sellest katsumusest tuled eluga välja, siis alles hakka jagama tarkusi, mis puudutavad ainult 5 % elanikonnast, kui sedagi! Sellega on minul nüüd kõik öeldud ja kui siin kirjas solvatakse kedagi asjata, vabandan. Kui siin on palju grammatika vigu, siis vabandan, vererõhk on nii kõrge seda kirjutades, et pole aega jälgida õigekirja!
Päiksest kõigile maakatele ja hoidke ikka pea püsti.

Eile ostsin veini, mitte et see nüüd väga eriline ost minu elus oleks. Kuna tegu oli portveiniga mida ma pole ennem kunagi joonud, siis oli vaja kohe see muidugi äraproovida. Alguses mõtlesin et võtan natukene, siis võtsin veel natuke ja siis tuli tuju kurba armastusfilmi vaadata ja siis olin täiesti kogematta ärajoonud 0,5 l 20-ne promillist veini, mille peale hakkas muidugi pisar silma tulema kui filmis kellelgi halvasti läks ja keegi kellegi mahajättis. Ja siis ma löristasin üksi teleka ees, sest nii kurb oli. Ikka ja jälle tabasin ennast mõttelt et tõmban paralleeli filmikangelanna ja enda üksildase eluga. Sain aru et olen purjus, kohe päris purjus ja nutt ei tahtnud kuidagi järgi jääda. Ma polnud ammu nutnud, koguaeg olin allasurunud oma tunded ja valu, hambad ristis trüginud õndsama elu poole ja siis lõpuks pääses kõik valla. Tüüpiline üksik naine, veinine ja silmad punaseks nutetud. Sellest naisest, kes igapäev hommikuti peeglisse vaatab ja ütleb et täna tuleb kena päev ja ma olen õnnelik,  kes õhtuti voodis ennem magamajäämist endale sisestab et “polegi vaja kedagi enda kõrvale, sest niikui nii pole sellist kes mind mõistaks või kes mind siiralt armastaks” polnud järgi mitte kui midagi, oli üks kurb ja haavatav naine, kes oleks tahtnud kellegi kaissu pugeda ja kõik mured unustada. Kellegi tugevad käed oleks võinud ümbert kinni hoida ja see keegi oleks võinud sosistada kõrva et ta armastab mind, olenematta kas ta seda südamest ka oleks mõelnud või mitte. Nii lihtne see ongi.

 Hommikul olid silmad punased ja pea valutas! Tõusin, võtsin 2 aspiriini klaasi veega ja läksin peegli ette. Naeratasin ja ütlesin kõva häälega – “täna tuleb hea päev”,hambad ristis edasi helgema elu poole – ÜKSINDA. Selleks korraks on jälle nutt nutetud ja süda kergem, vahest kohe on vaja seda.