enelinhiinas

Esmaspäev oli tavaline koolipäev.

Teisipäeval pidime me esimest korda hommikuvõimlemise asemel  jooksma kaks staadioni ringi ehk 800 m. See oli nii naljakas ja keegi meile ei öelnud seda, niiet osad vahetusõpilased jooksid  kingades. Nende hommikujooks käib nagu sõjaväes . Kõigepealt võetakse klassi kaupa ritta ja siis hakatakse jooksma rütmi saatel yi ar yi,..(üks, kaks, üks,..). Peale jooksmist koguneti veel mänguväljakule ja siis kritiseeriti osasid klasse nende jooksmise pärast ja osasid kiideti . Lõuna ajal ma käisin koos Viiviga kooli lähedal asuvas poes Shanghai rongi jaoks asju ostmas.

Shanghais

Kolmapäeva hommikul  tõusin ma kell 5. 45, et jõuda hommikul kella seitsmeks rongijaama. Hommikul kell 6. 15 kodust välja astudes avastasin ma, et seal ei liigu mitte ühtegi autot ja taksost rääkimata. Natuke tuli närv sisse, sest ma ei teadnud millal ma takso leian. Ma mõtlesin, et lähen bussiga,  aga bussi peatuse lähedale jõudes nägin ma, kuidas buss just ära sõitis. Ma üritasin küll joosta nii kiiresti kui võimalik bussipeatuse poole, väikest kohvrit järele vedades, mis loperdas ühelt rattalt teisele. Lõpuks leidsin ma siiski takso ja tänu varajasele tunnile oli liiklust vähe ja ma jõudsin rongijaama 15. minutiga, mis on teiselpool linna. Rongijaama jõudes oli veel pime ja me ootasime väljas teisi. Lõpuks kuni kõik olid kohale jõudnud oli väljas juba valgeks läinud ja me hakkasime rongi peale minema. Shanghaisse minnes sõitsime me kiirrongiga, nii et kui kell kaheksa startida siis kella kolmeks päeval olime me kohal.  See aeg seal läks tegelikult päris kiiresti ja ma jõudsin isegi oma blogi kirjutada, mida ma pole lihtsalt väga kaua kirjutanud. Sorry sellepärast. Rongilt maha astudes vaatas meile kohe vastu remondis olev perroon, mis ei näinud eriti hea välja. Rongijaamast läksime me edasi metroosse, kus me sõitsime ühe peatuse kuni hotellini. Hotell oli tegelikult meil päris hea koha peal, täpselt metroo jaamast ülesronides oli meie hotell. Shanghais on tegelikult ülimugav kasutada koguaeg metrood. See on lihtsalt ülikiire ja mugav. Õhtuti on need metrood tegelikult päris tühjad. Sel päeval, kui me Shanghaisse jõudsime saime me kokku ka teiste AFS (teine vahetusõpilastega tegelev organisatsioon) õpilastega Anshanist, kes olid samal ajal Shanghais.  Selle päeva õhtuks olime me väga väsinud.

Järgmisel päeval tõusime me üpris varakult üles, et minna linna peale. Kõige parem ilm nüüd polnud, aga õnneks üpris soe oli. Hommikul kohe  läksime me Nanjing tänavale šoppama, mis on põhi tänav šoppamiseks. See tänav on väga pikk, mis on täis igasuguseid kohvikuid ja kaubanduskeskuseid ja see on mõeldud aiult jalakäijatele. Me jõudsime päris paljud poed läbi käia. Ma isegi leidsin endale paar asja. Kõige rohkem aega veetsime me H&M-is, sest sakslased (Laura ja Manuela) läksid hulluks selles poes. Mulle nii väga meeldis ka lihtsalt Shanghai tänavatel ringi käia. Peale šoppamist me läksime oma hotelli lähedale õhtust sööma ja siis tagasi hotelli. Hotelli tagasi minnes oli kell umbes 5 õhtul ja metroosse minnes me avastasime, et on tipptund. Metroo oli lihtsalt rahvast täis, mida me polnud enne näinud. Et metroo peale saada pidid sa väga kiire olema. Metrood olid lihtsalt väga täis, lihtsalt pressiti nii palju sisse kui võimalik. Me seisime seal inimeste vahel nagu kilud karbis või isegi hullemini. Kui metroo on nii täis, siis ei pea isegi kuskilt kinni hoidma, sest igalpool su ümber, sinu vastu surutuna on inimesed ja sa lihtsalt toetud nende peale. Täitsa pannkoogi tunne oli kohe pärast seda. Tegelikult see oli väga naljakas ja lõbus kogemus. Kohalikud olid küll kõik väga vihaste nägudega seal rongis, aga meie seal lihtsalt naersime kõhud kõveras .

Järgmisel päeval me saime teistega õpilastega Anshanist kokku ja me läksime koos Yu Yuan aeda, kus ma ka käisin eelmine aasta. peale seda aeda me läksime jälle šoppama ja siis sööma. Praegusel ajal oli halb Shanghaisse minna, sest seal tehakse praegu nii palju remonti, et isegi see jõe promenaad, kus saab väga hea ülevaate Shanghai ärikeskusele, Bundile oli suletud. Ilmselt valmistuvad nad Shanghai Expo-ks tuleval mail. Peale šoppamist me läksime ühte jaapani kiirtoidu restorani, kust ma telisin endale väga häid nuudleid tomatimaitselises supis vms. Peale söömist mina koos Viiviga läksime uude ja väga kõrgesse hoonesse, mis oli 450 meetrine ja teised läksid vist hotelli puhkama. Sinna kõrgesse hoonesse me läksime pimedas, kui kõikidel hoonetel olid tuled peal, sest raamatus öeldi, et siis on kõige ilusam. See uus hoone, ei olnud veel päris valmis kui me eelmine aasta vanematega selle kõrval asuvas kõrghoones käisime. See hoone, kus me nüüd käisime oli ikka palju kõrgem. Seest oli see hoone eriti modernne ja isegi natuke ulmeline. kui me all ootasime lifti saabumist, siis ooteruumi laest võis näha suuri numbreid väiksemaks minemas, ehk sealt sai näha kui kaua peab veel lifti ootama. Üles,  94 korrusele me jõudsime 60 sekundiga ja sealt edasi me pidime võtma järgmise lifti 100 korrusele. Kusjuures selles hoones on 81 lifti ja see on sama kõrge või isegi natuke kõrgem kui Shanghai kuulus teletorn. Ülevalt oli küll väga hea vaade ja eriti ilus oli ka, sest Shanghai oli üleni tuledega valgustatud. Pilte oli natuke halb teha läbi klaasi ja ka selle öörežiimiga ei tulnud eriti hästi välja, kuid siiski on meil häid pilte . Peale tornist tulemist meid juhatati loomulikult suveniiri poodi, kus oli ka muideks väga ilus ja armas n.ö jõulumaja koos vatist lumememmega ja plastmassist kuusega. See oli vist ainuke kord, kui korraks tekkis ka jõulu tunne. Siin Hiinas tõesti pole mul ega ka teistel vahetusõpilastel mingit jõulu tunnet, lihtsalt üks tavaline päev Hiinas. Peale tornis käimist me võtsime takso ja sõitsime tagasi hotelli.

Laupäeval oli meil aega Shanghais ainult kella kolmeni pärastlõunal, sest meie rong lahkus kell 4. Hommikul peale hommikusööki läksin ma koos Viiviga veel natukeseks linna peale. Sel päeval oli ülimõnus ilm, päike paistis ja taevas oli sinine. Eelnevatel päevadel nii head ilma kahjuks polnud. Linna minnes me käisime veel paaris kaubanduskeskuses ringi ja siis võtsime endale Starbucks-ist kohvi ja läksime Rahva parki istuma ja ilusat Shanghaid ja ilma nautima. Tõesti väga mõnus oli.  Peale seda läksime me tagasi hotelli, et asju pakkida ja siis ennast välja registreerida. Me pidime hotellist välja registreerima kell kaks ja siis oli meil veel umbes tund aega aega süüa osta rongi peale. Niisiis me kihutasimegi Nanjing tänavale Subway-sse (Ameerika kiirtoidu restoran) endale rongi suurt võileiba ostma ning peale seda jooksime me kähku tagasi hotelli. Hotellis jätsime me hüvasti teiste AFS õpilastega Anshanist ja asusime rongijaama poole. Tagasi Zhengzhousse sõites me võtsime öörongi, niiet me sõitsime kokku 15 tundi. Tegelikult meeldibki mulle see öörong rohkem, sest siis saab vabalt voodite peal istuda ja juttu ajada, mitte ei pea koguaeg istuma ühe istme peal. Suure grupiga minnes meeldib mulle ka, et meil on need odavamad piletid, kus ei ole eraldi ruumi voodite jaoks, vaid on avatud ja ühes boksis on 6 voodit. Meie giid ütles meile ka, kui me rongis olime, et sel päeval avati Hiinas uus kiirrong, mis sõidab keskmisekiirusega 350 km tunnis. Mina olen tegelikult ka sõitnud päris kiire rongiga  Pekingist Tianjin-i. Kõige kiirem kiirus sellel rongil oli 330 km tunnis ja umbes selle vahemaa sõitmiseks kulus umbes 20 minutit.

Järgmisel hommikul kell seitse olime me Zhengzhous ja kusjuures siin on jälle külmaks läinud. Shanghais oli nii hea olla, sest keegi ei vaadanud sind nii väga, sest sa oled välismaalane, aga Zhengzhou rongijaamas vaadati jälle väga palju. Rongijaamast ma läksin otse bussi peale ja sõitsin koju. Koju jõudes mu isa ja õde olid veel voodis, kuid ei maganud enam ja ema oli välja juba läinud. Me sõime hommikusööki ja siis läks mu õde vanaema juurde. Mina pakkisin oma asjad lahti ja sõin kodus lõunat. Peale lõunat ma isegi magasin umbes kaks tundi, sest ma olin nii väsinud terve hommiku. Peale magamist sain teiste vahetusõpilastega ja ka Ameerikast pärit õpetajatega kohvikus kokku. Need õpetajad on seal kohvikus koguaeg, sest kuna nad on siin samamoodi nagu meie lihtsalt aasta aega, siis muretses neile korterid kool ja need on väga kolrdad, väikesed ja mustad. Seal kohvikus valmistavad nad oma tunde ette ja ka istuvad vahest niisama, sest nende korteris kütet pole. Kohvikus me lihtsalt istusime ja siis läksime tagasi koju.