enelinhiinas » Blog Archive » Shenyangi-Hainani reis
Feb 24
Shenyangi-Hainani reis Postitas enelin
Järgmise päeva hommikul sai alguse meie pikk Shenyangi ja Hainani reis. Sel hommikul said veel viimased asjad kuivamast võetud, kohvrisse pakitud ja teele asutud. Kell 11 pidime me rongijaama McDonaldsis YFU vabatahtlikuga kohtuma. Mina hakkasin kodust minema kell 10, sest mitte kunagi ei tea, millal sa takso leiad ja rongijaam asub teisel pool linna. Õnneks ma leidsin täiesti õigel ajal takso ja jõudsin ka rongijaama õigel ajal, erinevalt teistest :) . Ma rääkisin seal tükk aega selle vabatahtlikuga juttu, enne kui teised kohale jõudsid. Üks tüdruk jäi isegi 45 minutit hiljaks, nii et meil oli lõpuks päris kiire rongi peale. Zhengzhoust Pekingisse minnes oli meil kiirrong, kuid sõit kestis ikka kokku 5 või 6 tundi. Rongis kuivatasin ma veel oma pakse sokke, mis öö jooksul ära ei kuivanud. Pekingisse jõudes oli meil umbes 6 tundi aega, enne järgmise rongi minekut. Nii me siis helistasimegi kohe Pekingis elavatele vahetusõpilastele, et nad meile rongijaama vastu tuleksid ja meid kusagile viiksid selle aja jooksul. Me läksime koos nendega Pekingi kesklinna ühte kaubanduskeskusesse sööma. Sõit kesklinna võttis ikka mõnusalt aega. Me sõime ühes minu lemmikus Jaapani restoranis ja rääkisime niisama juttu. Pärast seda me veel käisime toidupoes omale midagi süüa ostmas rongi peale ja siis alustasime tagasiteed rongijaama. Shenyangi sõites oli meil öörong ja eriti nõmedalt korraldatud. Kõigil meil olid kõige ülemiste voodite kohad ja kuna meid oli viis, siis mina olin see ainuke, kes sai enda kõrvale magama ühe vana hiina mehe, kes norskas päris kõvasti. me ei tahtnud eriti sinna üles kolmandasse voodisse ronida ja niisiis me istusimegi all põrandal rongi vahekäigus, sest sealt sai natuke valgust kuna Manuela tahtis salli kududa :) . Rongi tuled olid juba ammu ära kustutatud, et inimesed magada saaksid. Me rääkisime juttu ja Manuela kudus kuni kella neljani öösel ja siis me otsustasime ka magama  minna.
Järgmise päeva hommikul meil ka magada ei lastud, sest hiinlased ärkavad juba mingi kell 7 hommikul ja hakkavad karjuma ja raadiotest hakkab tulema ülesärkamise muusikat. Kell 9 pidi meie rong jõudma Shenyangi. Rongi juurde tulid meile vastu YFU Shenyangi vabatahtlikud ja viisid meid McDonaldsisse, kus meie ajutised vahetuspered meid ootasid. Ma kohtusin oma perega ja me sõitsime nende koju. Kodu oli neil päris ilus ja korralik, ma sain isegi endale oma toa, koos akvaariumiga :) . Lõuna paiku läksime me lähedal asuvasse korterisse, kus elasid selle pere vanavanemad, lõunat sööma. Söök oli täitsa hea.  Peale söömist me läksime tagasi oma majja ja me magasime natuke, nagu hiinlased peale söömist tavaliselt teevad. Kui ma magama jäin, siis ei ärganud ma enne kella 4 enam üles. Ma olin päris väsinud see päev, sest väga palju öösel magada ei saanud. Peale ülesärkamist hakkasin ma tegema meie projekti, mida me pidime tegema kesk-aasta seminariks, aga me ei teinud seda varem, sest me arvasime, et me ei lähe sinna. Õhtul me läksime ajutise vahetusõe ja tema tädiga KTV-sse karaoket laulma.
Järgmisel hommikul algasid meil meie kesk-aasta seminari tunnid. Need tunnid toimusid ühes Shenyangi koolis. See oli ka esimene kord peale 5 kuu, kui me teisi vahetusõpilasi teistest linnadest nägime. Väga tore oli teisi näha ja kuulda, kuidas neil on läinud. Tunnid olid tegelikult päris igavad. Midagi erilist polnud, rääkisime oma probleemidest ja loetlesime asju, mis on hiinale väga omased. Vahepeal oli söögipaus ja siis läksid tunnid jälle edasi. Peale neid YFU tunde tuli mu ajutine vahetusõde oma tädiga mulle vastu ja me läksime koju. Kodus me tegime pilte kõigiga koos ja mu õde näitas oma arvutist pilte ja videosid tema kooli, klassi kohta. Ajutine vahetuspere oli mul tegelikult väga tore. Õhtul pidin ma hakkama juba oma kohvrit ka pakkima ja kohvri järgmisel päeval toimuvale tunnile kaasa võtma. Õhtul enne magamaminemist andsid nad mulle üle ka kingituse, milleks oli Shenyangi ajaloo ja kultuuri tähtsamate sündmuste, inimeste nimed, kirjeldus. Ei oska täpselt eesti keeles seda seletada. Lisaks sellele andsid nad mulle rongile kaasa hulga õune, apelsine ja ka keedetud mune :D . Pärast tegime veel ka viimased pildid ja siis läksime magama.
Teisel päeval olid need tunnid samasugused. Teise päeva alguses me vaatasime kohe kõikide õpilaste tehtud filme või pildiseeriat oma elust Hiinas. Neid oli eriti kihvt vaadata. Peale seda oligi varsti lõunapaus ja peale lõunapausi me, Zhengzhou õpilased pidime hakkama lahkuma. Siis sai jälle kõigiga hüvasti jäetud ja lahkutud. Seekord oli meil õnneks rong Shenyangist otse Zhengzhousse. Sel sõidul me enam nii kaua üleval ei olnud ja ärkaminegi järgmise päeva varahommikul polnud kõige hullem. Kuid siiski, kes mängib kell 7 hommikul karjudes kaarte? :D . Hommikul tõustes oli meil veel Zhengzhou linnani päris palju aega jäänud. Kui me hakkasime Zhengzhou lähedale jõudma, vaatasime me üllatudes kella ja imestasime, et kas tõesti meie rong jõuab õigel ajal Zhengzhousse, või isegi varem. Ehhee..võta näpust. Umbes 500 meetrit enne Zhengzhou peatust jäi meie rong seisma ja öeldi, et see on ajutiselt kümneks minutiks, aga lõppude lõpuks venis see aga hoopis üheks tunniks. See, et me õigel ajal kohale jõuame oligi liiga hea, et tõsi olla. Meie närvid seal rongis olid väga pingul. Kui me lõpuks rongijaamast välja saime, kihutasime me kiiresti bussipeatusesse, et sõita bussiga ühte hotelli, kust lähevad bussid Zhengzhou lennujaama. Kuna Zhengzhou lennujaam asub väljaspool linna, siis me sõitsime sinna bussiga umbes 45 minutit ja õnneks jõudsime lennujaama õigel ajal. See oli esimene kord, kui ma nägin seda lennujaama ja kõik tundus nii värske ja klaasist :) . Kohati tundus isegi, et see lennujaam on Tallinna omast suurem, aga see vist ikka pole nii. Ma pole kindel. Kui meie õpetaja ka kohale saabus, siis me kolm YFU õpilast saime oma passid ka kätte. Enne need passid olid Hiina saatkonnas või kusagil sellises kohas uut, kuue kuulist elamisluba saamas. Kõik kohvrid ära antud ja turvakontrolli minnes, tuli välja, et ma unustasin oma hea päikesekreemi seljakotti ja see võeti ära. Kogu selle Shenyangi-Hainani reisi sehkendamise ajal see turvakontroll ununes küll täiesti ära. Kahju oli küll sellest, sest Hainanis on päikesekreemi väga vaja.
Lennuk Hainani oli selline, okei ütleme, et keskmine. Selles oli kolm istet mõlemal pool. Hainani sõites jõime me kõik, kes Shenyangist tulid kogu aeg kohvi, sest me olime kõik nii väsinud sellest pikast reisimisest. Õnneks lend sinna Hainani ei kestnud väga kaua. Meil oli tegelikult ka vahepeatus Guilinis, kus me pidime lennukist välja minema. See oli mulle esimene kogemus lennata koos vahepeatusega. Varsti olimegi kauaoodatud Hainanis. Õhk oli kohe lämbe ja niivõrd palav. Naljakas oli see, et meil kõigil olid talvejoped käes. Lennujaamast läksime me bussi ja sõitsime meie hotelli. Hotell nüüd väga hea välja ei näinud, aga polnud hullu. See hotell oli täpselt ranna kõrval ja kesklinnale ka suhteliselt lähedal. Hotelli me jõudsime umbes kell 12 õhtul ja siis me lihtsalt vajusime väsimusest vooditele.
Järgmise päeva hommikul said kohe lühikesed püksid jalga tõmmatud ja topp selga pandud, sest tapvalt palav oli. Hommikul me läksime kohe hommikust sööma, sest hotellis seda saada ei olnud. Peale hommikusööki me läksime poodi endale vajalikke asju ostma, nagu päikesekreem :) . Kusjuures normaalset päikesekreemi oli seal pea võimatu leida ja valikut nagu eriti polnudki ja see oli nii igal pool. Väga imelik, see on ju siiski Hainan, kus on väga palju tugevat päikest.
Peale väikest osturetke me läksime kohe natuke kaugemale asuvasse randa. Kusjuures me avastasime, et Hainan on venelaste paradiis. Kui seal oli turiste peale meie, siis need olid kõik venelased, isegi söögikohtades on menüü ka venekeeles ja poe sildid on isegi vene keelega. Ranna ääres oli isegi üks rannakohvik, mille nimeks oli CCCP. Rannas oli väga kuum ja väga paljud kõrvetasid ennast ühe päevaga juba kõvasti ära. Mul õnneks tänu ohtrale päikesekreemile seda ei juhtunud. Sel päeval me ostsime ka oma esimesed kookospähklid, mille tühjaks juues saime me süüa seal sees olevat kookost. Päris halb oli seda sealt koore küljest süüa, aga kuidagi saime hakkama. Rannas me mängisime ka võrkpalli ja väga lõbus ja tore oli. Kuna meie õpetaja polnud eriti rahul selle hotelliga, siis me pidime kõik oma asjad õhtu poole kokku pakkima ja hotelli vahetama. Imelik oli selle juures see, et me juurde ei pidanud maksma. Kuidas on võimalik nii paremat hotelli leida? Niisiis me sõitsimegi bussiga kesklinnast üha kaugemale ja meie buss sõitis ühte eriti vägevasse viie tärni hotelli. Kõik olid hämmingus, et kuidas see võimalik on, sest see hotell oli nagu lihtsalt vägev. Lõpuks tuli ikka välja, et meie bussijuht sõitis valesti :D . Niisiis me pidimegi selle ilusa hotelliga hüvasti jätma. Edasi me sõitsime aga üha kaugemale ja jubaa nagu maale. Siis me keerasime ühte kohta, mis oli keset põlde ja igasuguseid loomi. See ei näinud üldse Hainani moodi välja. Nii meie õpetaja õiendas bussis midagi meie turismibürooga ja siis lõpuks sõitsime minema. Järgmisena pani bussijuht meid ühe Sanya (linn Hainanis, kus me olime) linna suurimal teel maha ja me pidime järgmist bussi ootama, ei teagi täpselt miks see buss ei võinud meid uude hotelli viia. Siis me seal teeääres seisimegi kõikide kohvritega uut tellitud bussi oodates. Kuna rand oli kohe seal, siis me läksime randa oma pahameelt natuke välja elama. Kõik olid tegelikult pahased meie õpetaja peale, kes enne ei uurinud täpsemalt. Lõpuks leidsime uue hotelli samal tänaval, kus me enne olime ja meie endisest hotellist ainult 10 meetri kaugusel. Hotelli kohale jõudes saime me aru, et see pole parem hotell, kui meie esimene hotell, vaid hullem. Kui esimeses hotellis polnud vannitoas kardinat, siis selles hotellis seda vaja polnudki, sest vannituba oli täpselt nii suur, et sinna mahtus wc pott, kraanikauss ja seinale ka mahutati dušš. See oli küll tegelikult üks ebaõnnestumine.
Järgmisel päeval olid kõik juba natuke paremas tujus. Hommikust me sõime kohe hotelli all tänaval ühes väikeses söögikohakeses, kus müüdi 4 juaani ehk umbes 7 krooni eest imehäid jiao zi-sid. Jiao zi-d on nagu pelmeenid, aga hiinapärased :D . Koos vinegari kastmega olid need ülihead, parimad jiao zi-d, mida ma olen Hiinas saanud. Neid me sõime seal päris palju. Pärast söömist me läksime turule endale puuvilju randa kaasa ostma ja siis sõitsime vaikselt randa. Teel randa müüakse väga palju selliseid seelikuid, kleite ja rannariideid. Mina leidsin sealt ka ilusa kleidi, mis tegelikult on vist isegi seelik. Rannas sai peaaegu terve päeva mõnuletud, veel sai palju vees käidud ujumas, väga mõnus oli. Rannas me sõime ka lõunat, milleks olid siis igasugused head puuviljad nagu arbuus, ananass jne. Väga maitsev.
Järgmisel päeval, peale ärkamist me sõime hommikust ja peale seda hakkasime sobivat bussi otsima, et Sanya linnast välja sõita ühe Hiina suurima Buddha kuju juurde. Kõigepealt küsisime oma hotellist, aga nemad millegi pärast ei osanud meile öelda, niiet me läksime ise sobivat bussi bussipeatusesse otsima. Lõpuks me leidsime endale sobiva bussi ja sõitsime sellega ikka päris tükk aega, umbes ühe tunni. Bussist lõpuks välja minnes oli õhk nii kuum ja päike paistis täiesti lagi pähe. Kõik võtsid automaatselt oma päikesekreemid välja ja hakkasid ennast päikesekreemiga määrima. Kui me lõpuks piletikassasse jõudsime, siis me nägime esmakordselt ka sissepääsu hinda ja see oli veidike kallis, 150 juaani (234 EEK) ühe inimese peale. Sellepärast paljud ei tahtnudki sisse minna, sest kallis oli. Tegelikult oli ka õpilase pilet, aga meil ei olnud kohalikku õpilaspiletit. Ainuke tõendav asi, et me Hiinas õpilased oleme, oli meie kooli plastikust söögikaart ja see oli ainult kahel inimesel. Niisiis me proovisime nende kaartidega, et kas läheb läbi või mitte. Õnneks läks läbi ja me saime selle pileti 85 juaaniga (132 EEK). Kui kõik järjekorras seisid, siis me saime neid kahte kaarti ka üksteisele edasi anda :D . Sel päeval oli ikka põletavalt kuum, koguaeg oli tunne, et nüüd kõrbed küll täiesti ära. Väravast sisse minnes, grupipildid tehtud, natuke maad edasi käidud, nägime me lähenemas ühte suurt valget Buddha kuju. Sinna kujuni viis üks kitsas, mõlemalt poolt palmidega piiratud tänav, mis tegi selle vaate Buddha kujuni eriti ilusaks. See buddha kuju oli küll üks õnnestunud koht, kus me käisime, mulle seal väga meeldis :) . Sellele kujule lähedale jõudes, nägime, et see Buddha kuju on ehitatud väikesele saarekesele, mere sees. Kuju juures käidud ja pildid tehtud, me läksime kusagile varju otsima, et puhata ja jäätist süüa. Läbi troopilise metsa natuke kõndides me jõudsime ühte kohta, kus oli kaks suurt puud, mis oli täis punaseid soovimedaleid. Inimesed võisid osta endale erineva kujuga puust medali, sinna midagi peale kirjutada ja selle kusagile puule üles riputada. See puu oli täitsa punane nendest medalitest. Järgmisena me jõudsime ühte väikesesse parki, kus olid pildid 100 aastastest inimestest. Neid pilte oli kohati isegi päris õudne vaadata, koht oli ka selline peaaegu nagu metsa sees, mis eriti palju kindlust juurde ei toonud :D . Viimase asjana selles suures Buddha pargis nägime me üht suurt seina, millele oli joonistatud 6-käeline Buddha ja mida me kõik koos üritasime järgi teha. Peale seda me hakkasime tagasi Sanya linna poole minema. Tagasijõudes, olime me kõik väga näljased ja läksime ühte kohta sööma. Peale seda pikka aega tugeva päikese käes viidetud aega, hakkas mul isegi pea ringi käima ja pea valutama. Peale söömist läksime hotelli puhkama.
Järgmise päeva hommikul me läksime hommikust sööma jälle ühte hotelli lähedal asuvasse tänava söögikohta, kuid seekord oli see teine söögikoht. Need jiao zi-d olid ikka sama head, nagu igal poolgi. Peale söömist me hakkasime jällegi minema ranna suunas. Tee pealt ostsime jällegi igasugusi puuvilju kaasa, et saaks rannas lõunat süüa. Rannas me mängisime veel viimast korda ranna võrkpalli koos paari teise välismaalasega Venemaalt ja isegi oli nende seas ka üks ameeriklane. Loomulikult kõik ütlesid, et ma oskan natuke rääkida vene keelt ja siis ma pidin üritama midagi õelda, aga nagu mitte midagi ei tulnud meelde, peale kõige lihtsamate asjade ja loomulikult peale hiina keele. Suvel tuleb vist kõvasti vene keelt meenutama hakata. Peale võrkpalli mängimist käisime me veel ujumas ja siis hakkasime oma kaasaostetud puuvilju lõunaks sööma. Peale päevitamist, ujumist ja võrkpalli mängimist me läksime kohe ranna kõrval asuvasse venelaste hotelli wc-sse riideid vahetama ja sättisime ennast kesklinna poole minekuks. Kesklinnas me käisime paaris kaubanduskeskuses, kus üks vahetusõpilane Saksamaalt ostis endale eriti odavad kingad ja mina ostsin ka endale pika kauplemise järel ühe jaki. Õhtul pidime me juba hakkama asju pakkima, sest järgimisel päeval vist kella 12 paiku läks meie lennuk.
Hommikul me pidime päris vara ärkama, et kõik viimased asjad kokku panna, hotellituba üle kontrollida ja ennast hotellist välja registreerida. Kui kõikide kohvrid said bussi pandud, siis läksime kõik bussi ja oli aeg viimast korda bussiaknast seda ilusat Sanyad vaadata. Küll oli ilus vaadata täiesti selget sinist taevast koos särava päikesega, palmide, puhta ranna ja sinise merega. Sanya lennujaama jõudes tegime me veel viimase grupipildi Sanyas ja läksime lennujaama check-in-i. Kui me hakkasime juba Zhengzhou lähedale jõudma, oli kohe näha, kui saastatud linn on Zhengzhou. Kogu tee ilusaspäikesepaistes sõites ja lõpuks laskudes täiesti halli vihmasesse massi, Zhengzhou linna. Siis läks tuju natuke alla. Zhengzhou lennujaamast me võtsime bussi tagasi Zhengzhou linna ja peale seda sõitsin ma taksoga koju. Õnneks on meil veel peale Hainani reisi terve kuu aega vaheaeg.

Järgmise päeva hommikul sai alguse meie pikk Shenyangi ja Hainani reis. Sel hommikul said veel viimased asjad kuivamast võetud, kohvrisse pakitud ja teele asutud. Kell 11 pidime me rongijaama McDonaldsis YFU vabatahtlikuga kohtuma. Mina hakkasin kodust minema kell 10, sest mitte kunagi ei tea, millal sa takso leiad ja rongijaam asub teisel pool linna. Õnneks ma leidsin täiesti õigel ajal takso ja jõudsin ka rongijaama õigel ajal, erinevalt teistest :) . Ma rääkisin seal tükk aega selle vabatahtlikuga juttu, enne kui teised kohale jõudsid. Üks tüdruk jäi isegi 45 minutit hiljaks, nii et meil oli lõpuks päris kiire rongi peale. Zhengzhoust Pekingisse minnes oli meil kiirrong, kuid sõit kestis ikka kokku 5 või 6 tundi. Rongis kuivatasin ma veel oma pakse sokke, mis öö jooksul ära ei kuivanud. Pekingisse jõudes oli meil umbes 6 tundi aega, enne järgmise rongi minekut. Nii me siis helistasimegi kohe Pekingis elavatele vahetusõpilastele, et nad meile rongijaama vastu tuleksid ja meid kusagile viiksid selle aja jooksul. Me läksime koos nendega Pekingi kesklinna ühte kaubanduskeskusesse sööma. Sõit kesklinna võttis ikka mõnusalt aega. Me sõime ühes minu lemmikus Jaapani restoranis ja rääkisime niisama juttu. Pärast seda me veel käisime toidupoes omale midagi süüa ostmas rongi peale ja siis alustasime tagasiteed rongijaama. Shenyangi sõites oli meil öörong ja eriti nõmedalt korraldatud. Kõigil meil olid kõige ülemiste voodite kohad ja kuna meid oli viis, siis mina olin see ainuke, kes sai enda kõrvale magama ühe vana hiina mehe, kes norskas päris kõvasti. me ei tahtnud eriti sinna üles kolmandasse voodisse ronida ja niisiis me istusimegi all põrandal rongi vahekäigus, sest sealt sai natuke valgust kuna Manuela tahtis salli kududa :) . Rongi tuled olid juba ammu ära kustutatud, et inimesed magada saaksid. Me rääkisime juttu ja Manuela kudus kuni kella neljani öösel ja siis me otsustasime ka magama  minna.Järgmise päeva hommikul meil ka magada ei lastud, sest hiinlased ärkavad juba mingi kell 7 hommikul ja hakkavad karjuma ja raadiotest hakkab tulema ülesärkamise muusikat. Kell 9 pidi meie rong jõudma Shenyangi. Rongi juurde tulid meile vastu YFU Shenyangi vabatahtlikud ja viisid meid McDonaldsisse, kus meie ajutised vahetuspered meid ootasid. Ma kohtusin oma perega ja me sõitsime nende koju. Kodu oli neil päris ilus ja korralik, ma sain isegi endale oma toa, koos akvaariumiga :) . Lõuna paiku läksime me lähedal asuvasse korterisse, kus elasid selle pere vanavanemad, lõunat sööma. Söök oli täitsa hea.  Peale söömist me läksime tagasi oma majja ja me magasime natuke, nagu hiinlased peale söömist tavaliselt teevad. Kui ma magama jäin, siis ei ärganud ma enne kella 4 enam üles. Ma olin päris väsinud see päev, sest väga palju öösel magada ei saanud. Peale ülesärkamist hakkasin ma tegema meie projekti, mida me pidime tegema kesk-aasta seminariks, aga me ei teinud seda varem, sest me arvasime, et me ei lähe sinna. Õhtul me läksime ajutise vahetusõe ja tema tädiga KTV-sse karaoket laulma. Järgmisel hommikul algasid meil meie kesk-aasta seminari tunnid. Need tunnid toimusid ühes Shenyangi koolis. See oli ka esimene kord peale 5 kuu, kui me teisi vahetusõpilasi teistest linnadest nägime. Väga tore oli teisi näha ja kuulda, kuidas neil on läinud. Tunnid olid tegelikult päris igavad. Midagi erilist polnud, rääkisime oma probleemidest ja loetlesime asju, mis on hiinale väga omased. Vahepeal oli söögipaus ja siis läksid tunnid jälle edasi. Peale neid YFU tunde tuli mu ajutine vahetusõde oma tädiga mulle vastu ja me läksime koju. Kodus me tegime pilte kõigiga koos ja mu õde näitas oma arvutist pilte ja videosid tema kooli, klassi kohta. Ajutine vahetuspere oli mul tegelikult väga tore. Õhtul pidin ma hakkama juba oma kohvrit ka pakkima ja kohvri järgmisel päeval toimuvale tunnile kaasa võtma. Õhtul enne magamaminemist andsid nad mulle üle ka kingituse, milleks oli Shenyangi ajaloo ja kultuuri tähtsamate sündmuste, inimeste nimed, kirjeldus. Ei oska täpselt eesti keeles seda seletada. Lisaks sellele andsid nad mulle rongile kaasa hulga õune, apelsine ja ka keedetud mune :D . Pärast tegime veel ka viimased pildid ja siis läksime magama. Teisel päeval olid need tunnid samasugused. Teise päeva alguses me vaatasime kohe kõikide õpilaste tehtud filme või pildiseeriat oma elust Hiinas. Neid oli eriti kihvt vaadata. Peale seda oligi varsti lõunapaus ja peale lõunapausi me, Zhengzhou õpilased pidime hakkama lahkuma. Siis sai jälle kõigiga hüvasti jäetud ja lahkutud. Seekord oli meil õnneks rong Shenyangist otse Zhengzhousse. Sel sõidul me enam nii kaua üleval ei olnud ja ärkaminegi järgmise päeva varahommikul polnud kõige hullem. Kuid siiski, kes mängib kell 7 hommikul karjudes kaarte? :D . Hommikul tõustes oli meil veel Zhengzhou linnani päris palju aega jäänud. Kui me hakkasime Zhengzhou lähedale jõudma, vaatasime me üllatudes kella ja imestasime, et kas tõesti meie rong jõuab õigel ajal Zhengzhousse, või isegi varem. Ehhee..võta näpust. Umbes 500 meetrit enne Zhengzhou peatust jäi meie rong seisma ja öeldi, et see on ajutiselt kümneks minutiks, aga lõppude lõpuks venis see aga hoopis üheks tunniks. See, et me õigel ajal kohale jõuame oligi liiga hea, et tõsi olla. Meie närvid seal rongis olid väga pingul. Kui me lõpuks rongijaamast välja saime, kihutasime me kiiresti bussipeatusesse, et sõita bussiga ühte hotelli, kust lähevad bussid Zhengzhou lennujaama. Kuna Zhengzhou lennujaam asub väljaspool linna, siis me sõitsime sinna bussiga umbes 45 minutit ja õnneks jõudsime lennujaama õigel ajal. See oli esimene kord, kui ma nägin seda lennujaama ja kõik tundus nii värske ja klaasist :) . Kohati tundus isegi, et see lennujaam on Tallinna omast suurem, aga see vist ikka pole nii. Ma pole kindel. Kui meie õpetaja ka kohale saabus, siis me kolm YFU õpilast saime oma passid ka kätte. Enne need passid olid Hiina saatkonnas või kusagil sellises kohas uut, kuue kuulist elamisluba saamas. Kõik kohvrid ära antud ja turvakontrolli minnes, tuli välja, et ma unustasin oma hea päikesekreemi seljakotti ja see võeti ära. Kogu selle Shenyangi-Hainani reisi sehkendamise ajal see turvakontroll ununes küll täiesti ära. Kahju oli küll sellest, sest Hainanis on päikesekreemi väga vaja.
Lennuk Hainani oli selline, okei ütleme, et keskmine. Selles oli kolm istet mõlemal pool. Hainani sõites jõime me kõik, kes Shenyangist tulid kogu aeg kohvi, sest me olime kõik nii väsinud sellest pikast reisimisest. Õnneks lend sinna Hainani ei kestnud väga kaua. Meil oli tegelikult ka vahepeatus Guilinis, kus me pidime lennukist välja minema. See oli mulle esimene kogemus lennata koos vahepeatusega. Varsti olimegi kauaoodatud Hainanis. Õhk oli kohe lämbe ja niivõrd palav. Naljakas oli see, et meil kõigil olid talvejoped käes. Lennujaamast läksime me bussi ja sõitsime meie hotelli. Hotell nüüd väga hea välja ei näinud, aga polnud hullu. See hotell oli täpselt ranna kõrval ja kesklinnale ka suhteliselt lähedal. Hotelli me jõudsime umbes kell 12 õhtul ja siis me lihtsalt vajusime väsimusest vooditele. Järgmise päeva hommikul said kohe lühikesed püksid jalga tõmmatud ja topp selga pandud, sest tapvalt palav oli. Hommikul me läksime kohe hommikust sööma, sest hotellis seda saada ei olnud. Peale hommikusööki me läksime poodi endale vajalikke asju ostma, nagu päikesekreem :) . Kusjuures normaalset päikesekreemi oli seal pea võimatu leida ja valikut nagu eriti polnudki ja see oli nii igal pool. Väga imelik, see on ju siiski Hainan, kus on väga palju tugevat päikest. Peale väikest osturetke me läksime kohe natuke kaugemale asuvasse randa. Kusjuures me avastasime, et Hainan on venelaste paradiis. Kui seal oli turiste peale meie, siis need olid kõik venelased, isegi söögikohtades on menüü ka venekeeles ja poe sildid on isegi vene keelega. Ranna ääres oli isegi üks rannakohvik, mille nimeks oli CCCP. Rannas oli väga kuum ja väga paljud kõrvetasid ennast ühe päevaga juba kõvasti ära. Mul õnneks tänu ohtrale päikesekreemile seda ei juhtunud. Sel päeval me ostsime ka oma esimesed kookospähklid, mille tühjaks juues saime me süüa seal sees olevat kookost. Päris halb oli seda sealt koore küljest süüa, aga kuidagi saime hakkama. Rannas me mängisime ka võrkpalli ja väga lõbus ja tore oli. Kuna meie õpetaja polnud eriti rahul selle hotelliga, siis me pidime kõik oma asjad õhtu poole kokku pakkima ja hotelli vahetama. Imelik oli selle juures see, et me juurde ei pidanud maksma. Kuidas on võimalik nii paremat hotelli leida? Niisiis me sõitsimegi bussiga kesklinnast üha kaugemale ja meie buss sõitis ühte eriti vägevasse viie tärni hotelli. Kõik olid hämmingus, et kuidas see võimalik on, sest see hotell oli nagu lihtsalt vägev. Lõpuks tuli ikka välja, et meie bussijuht sõitis valesti :D . Niisiis me pidimegi selle ilusa hotelliga hüvasti jätma. Edasi me sõitsime aga üha kaugemale ja jubaa nagu maale. Siis me keerasime ühte kohta, mis oli keset põlde ja igasuguseid loomi. See ei näinud üldse Hainani moodi välja. Nii meie õpetaja õiendas bussis midagi meie turismibürooga ja siis lõpuks sõitsime minema. Järgmisena pani bussijuht meid ühe Sanya (linn Hainanis, kus me olime) linna suurimal teel maha ja me pidime järgmist bussi ootama, ei teagi täpselt miks see buss ei võinud meid uude hotelli viia. Siis me seal teeääres seisimegi kõikide kohvritega uut tellitud bussi oodates. Kuna rand oli kohe seal, siis me läksime randa oma pahameelt natuke välja elama. Kõik olid tegelikult pahased meie õpetaja peale, kes enne ei uurinud täpsemalt. Lõpuks leidsime uue hotelli samal tänaval, kus me enne olime ja meie endisest hotellist ainult 10 meetri kaugusel. Hotelli kohale jõudes saime me aru, et see pole parem hotell, kui meie esimene hotell, vaid hullem. Kui esimeses hotellis polnud vannitoas kardinat, siis selles hotellis seda vaja polnudki, sest vannituba oli täpselt nii suur, et sinna mahtus wc pott, kraanikauss ja seinale ka mahutati dušš. See oli küll tegelikult üks ebaõnnestumine. Järgmisel päeval olid kõik juba natuke paremas tujus. Hommikust me sõime kohe hotelli all tänaval ühes väikeses söögikohakeses, kus müüdi 4 juaani ehk umbes 7 krooni eest imehäid jiao zi-sid. Jiao zi-d on nagu pelmeenid, aga hiinapärased :D . Koos vinegari kastmega olid need ülihead, parimad jiao zi-d, mida ma olen Hiinas saanud. Neid me sõime seal päris palju. Pärast söömist me läksime turule endale puuvilju randa kaasa ostma ja siis sõitsime vaikselt randa. Teel randa müüakse väga palju selliseid seelikuid, kleite ja rannariideid. Mina leidsin sealt ka ilusa kleidi, mis tegelikult on vist isegi seelik. Rannas sai peaaegu terve päeva mõnuletud, veel sai palju vees käidud ujumas, väga mõnus oli. Rannas me sõime ka lõunat, milleks olid siis igasugused head puuviljad nagu arbuus, ananass jne. Väga maitsev. Järgmisel päeval, peale ärkamist me sõime hommikust ja peale seda hakkasime sobivat bussi otsima, et Sanya linnast välja sõita ühe Hiina suurima Buddha kuju juurde. Kõigepealt küsisime oma hotellist, aga nemad millegi pärast ei osanud meile öelda, niiet me läksime ise sobivat bussi bussipeatusesse otsima. Lõpuks me leidsime endale sobiva bussi ja sõitsime sellega ikka päris tükk aega, umbes ühe tunni. Bussist lõpuks välja minnes oli õhk nii kuum ja päike paistis täiesti lagi pähe. Kõik võtsid automaatselt oma päikesekreemid välja ja hakkasid ennast päikesekreemiga määrima. Kui me lõpuks piletikassasse jõudsime, siis me nägime esmakordselt ka sissepääsu hinda ja see oli veidike kallis, 150 juaani (234 EEK) ühe inimese peale. Sellepärast paljud ei tahtnudki sisse minna, sest kallis oli. Tegelikult oli ka õpilase pilet, aga meil ei olnud kohalikku õpilaspiletit. Ainuke tõendav asi, et me Hiinas õpilased oleme, oli meie kooli plastikust söögikaart ja see oli ainult kahel inimesel. Niisiis me proovisime nende kaartidega, et kas läheb läbi või mitte. Õnneks läks läbi ja me saime selle pileti 85 juaaniga (132 EEK). Kui kõik järjekorras seisid, siis me saime neid kahte kaarti ka üksteisele edasi anda :D . Sel päeval oli ikka põletavalt kuum, koguaeg oli tunne, et nüüd kõrbed küll täiesti ära. Väravast sisse minnes, grupipildid tehtud, natuke maad edasi käidud, nägime me lähenemas ühte suurt valget Buddha kuju. Sinna kujuni viis üks kitsas, mõlemalt poolt palmidega piiratud tänav, mis tegi selle vaate Buddha kujuni eriti ilusaks. See buddha kuju oli küll üks õnnestunud koht, kus me käisime, mulle seal väga meeldis :) . Sellele kujule lähedale jõudes, nägime, et see Buddha kuju on ehitatud väikesele saarekesele, mere sees. Kuju juures käidud ja pildid tehtud, me läksime kusagile varju otsima, et puhata ja jäätist süüa. Läbi troopilise metsa natuke kõndides me jõudsime ühte kohta, kus oli kaks suurt puud, mis oli täis punaseid soovimedaleid. Inimesed võisid osta endale erineva kujuga puust medali, sinna midagi peale kirjutada ja selle kusagile puule üles riputada. See puu oli täitsa punane nendest medalitest. Järgmisena me jõudsime ühte väikesesse parki, kus olid pildid 100 aastastest inimestest. Neid pilte oli kohati isegi päris õudne vaadata, koht oli ka selline peaaegu nagu metsa sees, mis eriti palju kindlust juurde ei toonud :D . Viimase asjana selles suures Buddha pargis nägime me üht suurt seina, millele oli joonistatud 6-käeline Buddha ja mida me kõik koos üritasime järgi teha. Peale seda me hakkasime tagasi Sanya linna poole minema. Tagasijõudes, olime me kõik väga näljased ja läksime ühte kohta sööma. Peale seda pikka aega tugeva päikese käes viidetud aega, hakkas mul isegi pea ringi käima ja pea valutama. Peale söömist läksime hotelli puhkama.
Järgmise päeva hommikul me läksime hommikust sööma jälle ühte hotelli lähedal asuvasse tänava söögikohta, kuid seekord oli see teine söögikoht. Need jiao zi-d olid ikka sama head, nagu igal poolgi. Peale söömist me hakkasime jällegi minema ranna suunas. Tee pealt ostsime jällegi igasugusi puuvilju kaasa, et saaks rannas lõunat süüa. Rannas me mängisime veel viimast korda ranna võrkpalli koos paari teise välismaalasega Venemaalt ja isegi oli nende seas ka üks ameeriklane. Loomulikult kõik ütlesid, et ma oskan natuke rääkida vene keelt ja siis ma pidin üritama midagi õelda, aga nagu mitte midagi ei tulnud meelde, peale kõige lihtsamate asjade ja loomulikult peale hiina keele. Suvel tuleb vist kõvasti vene keelt meenutama hakata. Peale võrkpalli mängimist käisime me veel ujumas ja siis hakkasime oma kaasaostetud puuvilju lõunaks sööma. Peale päevitamist, ujumist ja võrkpalli mängimist me läksime kohe ranna kõrval asuvasse venelaste hotelli wc-sse riideid vahetama ja sättisime ennast kesklinna poole minekuks. Kesklinnas me käisime paaris kaubanduskeskuses, kus üks vahetusõpilane Saksamaalt ostis endale eriti odavad kingad ja mina ostsin ka endale pika kauplemise järel ühe jaki. Õhtul pidime me juba hakkama asju pakkima, sest järgimisel päeval vist kella 12 paiku läks meie lennuk.
Hommikul me pidime päris vara ärkama, et kõik viimased asjad kokku panna, hotellituba üle kontrollida ja ennast hotellist välja registreerida. Kui kõikide kohvrid said bussi pandud, siis läksime kõik bussi ja oli aeg viimast korda bussiaknast seda ilusat Sanyad vaadata. Küll oli ilus vaadata täiesti selget sinist taevast koos särava päikesega, palmide, puhta ranna ja sinise merega. Sanya lennujaama jõudes tegime me veel viimase grupipildi Sanyas ja läksime lennujaama check-in-i. Kui me hakkasime juba Zhengzhou lähedale jõudma, oli kohe näha, kui saastatud linn on Zhengzhou. Kogu tee ilusaspäikesepaistes sõites ja lõpuks laskudes täiesti halli vihmasesse massi, Zhengzhou linna. Siis läks tuju natuke alla. Zhengzhou lennujaamast me võtsime bussi tagasi Zhengzhou linna ja peale seda sõitsin ma taksoga koju. Õnneks on meil veel peale Hainani reisi terve kuu aega vaheaeg.



Lisa kommentaar