Esimene

22 March, 2009

Esimene ja ainus

Postitas ploomid kategoorias Elu

Armastust esimesest pilgust on kogenud kindlasti paljud inimesed. Mina samuti…
Mina arvan et see milline oli minu esimene armulugu, jääb minu elu parimaks. See oli ideaalne kuni lõpuni välja. Praegu kui mul teda enam pole, tunnen temast ja koos veedetud hetkedest kõige rohkem puudust.
See kuidas ta kõik lõpetas on väga külmavereliselt tehtud, ja siiani väga segane. Ma tean et põhjus, miks asi tema poolt lõpuni viidi on mõjutatud kellegi poolt. Ma tean, et midagi on mäda ja see mida talle räägiti ei pea paika. Kui on nii nagu ma arvan ja ta on koos nüüd selle sama vale loojaga siis tean vähemalt mina, et tema uus suhe algas julma valetajaga. Nagu igal paaril olid meil ka suhtes valed, ta ütles et valib selle inimese keda ta usaldab rohkem ja tunneb kauem. Seda aga ei öelnud ta otseselt mulle vaid mu emale, mina sain hoopis kaks erinevat vastust. Üks põhjus oli see et MINA olin teinud, midagi andestamatut. Mainis et olin kedagi ähvardanud. Esiteks ma tean et MINA pole teinud, midagi nii hullu et riskida oma suhet temaga. Seega on see juba vale ja TEAN et mina pole kedagi ähvardanud, mitte iial. Jääbki üle ainult see et keegi valetas temale. Aga siiski see kuidas ta maha jättis oli jube, ta sõitis vaheajal puhkusele maale, ta lubas et ta ei tee, midagi mis mind häiriks.  Ta lubas et ei käi seal meestega ringi. Kõik oligi normaalne kuni lõppes esimene päev temata siis hakkasid juhtuma asjad, mida me olime lubanud et ei juhtu. Satuslikult neljapäeval läks ta sünnipäevale, ma palusin tal mitte minna, vähemalt mitte kauaks jääda. Aga tema eiras seda palvet ja seal peol juhtuski midagi, mis muutis minu unistuste naise minu vaenlaseks. Rääkisin esimest põhjusest, mida ta mulle ette viskas et lahutada minust. Teine oli see et ta oli peol kellegagi kelle vastu olid tal ammused tunded ja nüüd lõid esile. See murdis südame. Kuulda midagi sellist tüdrukult, kellelt ei ootaks sellist tegu isegi unenäos lõi minu jalad värisema. Ohh, oleks ta seda kõike mulle siis näkku öelnud, aga ei. Need mõlemad jahmatavad uudised tulid telefoni teel. Ta isegi ei vaevunud mind esimesel võimalusel nägema, et siis näkku kõik öelda. Ma tundsin tõesti seda et tal on tõsi taga, aga sisimas ma ootasin et ta ikka mõtleb ümber ja tuleb minu juurde tagasi. Ma võtaks ta ikka tagasi, ja jään teda veel kaua ootama. Loodan et saab aru, et midagi on valesti. Või vähemalt siis võtab ennast kokku ja selgitab minule ära, miks ja kuidas kõik juhtus.  Siiski olime koos olnud üks aasta ja kaheksa kuud. Meie mõlema pikim suhe. Kui ta lõpuks maalt tagasi saabus, nägin et ta oli MSNis ja lootsin et ta hakkab minuga suhtlema aga seda ta ei teinud ja lõpuks peale mitut tundi, võtsin ise otsustava julguse kokku. Seda poleks pidanud tegema, sest see, mis sealt tuli oli sool haavale.

Mina said:
Tsjau.

Tüdruk said:
nu mis tahad?

Mina said:
Mmm, ei noo ma lihtsalt tahtsin tjsau öelda.

Mina said:
Ja küsida mis teed.

Tüdruk said:
kle ma **** uus kutt on asja ka ?

Mina said:
Enam mitte.
Edu teile. (:

Tüdruk said:
ok.

Midagi sellist, ei osanud ma arvat tüdrukust, kes OLI maailma parim minule. Me olime nii sarnased me mõtlesime samamoodi ja ütlseime pidevalt koos üht ja sama asja. Tema käitumine tundub vale, see pole tema moodi. Ma lubasin endale, et ma ei torgi teda ja tema elu ennem kui ta ise ei taha seda. Aga siiski mõtlen pidevalt et lähen ja jooksen tema ukse taha, lootuses saada selgitusi. Ma andsin temale kõik, mida ma suutsin. Selle eest sooviks vähemalt korraliku selgitust. Ta lubas mulle telefonis, et me kunagi ikka näeme, aga see lubadus juba tundus väga ebatõenäoline. Nii et ma pole  väga palju lootust selle peale surunud et ma teda nii pea näeksin.

Tema oli ja on väga, väga hea tüdruk. Ta on selline, kes sobis minu kõrvale ja loodetavasti sobisin ka mina tema kõrvale. Kolm päeva enne tema ära sõitu, kirjutas ta mulle kui väga ta tahab mind ja et mina olen tema ainus ja õige. Me kaalusime isegi abiellumist, salaja loomulikult.  See päev, kui ta seda kõike mulle ütles oli 13 ja reede, võib olla sellepärast see nii läks. Ma ausalt ei kujuta ette, kuidas ma ilma teamata hakkama saan, ta oli minu elus nii suur mõjutaja. Pooled asjad, mida ma tegin olid tema pärast.  Ma nägin teda igapäev ja olin koguaeg valmis ja üleval et teda näha. Nüüd, aga istun voodis juba mitmendat päeva, prrovin magada päeva maha, et kiiremini läbi saaks kõik. Täna olin kella kaheksani voodis, kardinad siiamaani ees. Ma näen ja tunnen, mida teeb see kui mul teda enam pole. Ma ei imesta kui ma päris ära lagunen, kui ma peaks veel mingi paugu kirja saama. Mina olen selline, kes vajab naist. Kedagi, kes minuga aega veedaks, kedagi keda ma saaksin hoida ja kedagi kelle eest saaksin hoolt kanda. Minu iseloomus on see sees. Eriti veel nüüd, kui olin seda teinud peaaegu kaks aastat. Kuidas ma saaksin sellest harjumusest lahti, ma tahaks lihtsalt selle kõik jätta ja minna rahuliku südame ja vaevata edasi. Ma tean et seda ei juhtu. Sest loll mina, loodan teda tagasi saada. Ootan igapäev hetke, millal ta minuga ühendust võtaks. See on võib olla vale, aga muud ma teha ei oska.

Ma ei taha et keegi arvaks, nagu tema oleks kõige kurja juur. Me oleme mõlemad läbikukkunud mitu korda selle suhte jooksul. Mina ka! Võib olla olen isegi mina seda rohkem teinud, aga kahtlemata on need suured ja valusad paugud tulnud rohkem tema poolt. Ma ei soovi talle halba, jumal teab seda. Aga ma soovin et ta tuleks mõistusele ja teeks õige käigu, enne kui kõik on unustatud. Ma olen endale lubanud et isegi siis kui ma peaks käima uue tüdrukuga, olen valmis tema ära kuulama ja kui ta sooviks temaga uuesti käima hakkama. Ainus naine, kes on pannud mind mõtlema tulevikule. Kedagi teist ma enda kõrval tulevikus ei kujuta, ei oska ega taha.

Miks ma kirjutama hakkasin polnud sellepärast et jagada ühe suhte lõppu. Ma tegelikult tahan rääkida kui ideaalne kõik oli. Kuidas kõik algas, mis AUSALT oli maagiline.

Pean otsima tuge kusagilt, see saab olema raske. Ehk pean ise üksi toime tulema, mida ma kardan. Aga kui ta minuga ise ühendust ei võta siis, kunagi võtan ise julguse kokku ja teen seda, mida võiksin juba praegu teha. Lähen ja nõuan tõe, miks ma seda ei tee praegu? Sest ma tean et ta ei võtaks mind kuulda, ta lööks ukse nina ees kinni ja mida kõike veel. Võib olla häirib mind rohkem see, et MA EI TEA miks nii läks, kui see et ta minu jättis. Segadus. Asjad mina tean: Armastan teda siiani ja edasigi, Igatsen temaga koos olemist ja tema naeru, tema nunnutamist, tema armsat mõistust ja seda et meie saime olla koos need inimesed, kes me tegelikult oleme. See et me saaks olla vabad üksteise kõrval, see saavutus võttis palju aega ja palju vaeva.

Esimene ja ainus tõeline armastus, peaks iga inimese ellu tulema nii, et ta jääb igaveseks meelde, mulle jääb meelde väga hästi. See oli ideaalne päev, päike paistis oli soe, suvi, pühapäev. Isegi kui ma praegu kevadel vaatan aknast välja ja päike paistab, tekitab see ilm väljas mul sees sooja tunde, meelde tuleb kohe meie esimene kohting. Ongi nii et igakoht, kus mulle äkki tema meelde tuleb oskan teda millegagi seostada, isegi siis kui ma pole Tallinnas. Piisab päikesest, vihmast või mõnest helist ja see toob mälestuse silme ette. Alles täna, tulin poest koju ja mõtlesin et: “See ilm meenutab minule teda, see kuidas meie lugu alguse sa oli ideaalne algus” Ma jään seda arvama igavesti. Ma mõtlesin ka, et meil igalühel on AINULT üks võimalus esimesele ja õigele armastusele. Ma hakkasin kohe igatsema seda et minul oli see juba ära ja midagi nii võrratut ma enam ei leia ega saa. Võib olla siis kui olen 10 aastat vanem, äkki siis on see maagia tagasi tulnud. Aga seniks jäängi igatsema seda perfektsust, mida meie tegelikult KOGUAEG omasime. Vahest polnud seda tunda ega näha, aga saime hakkama. Meil oli nii palju rõõmu ja kurbust, ja seda ma jagasin temaga ainult heameelega.  Tema kohtamine oli minu eluõnnistus, ja ma loodan et kui mina ei suutnud seda, mida üritasin ja tahtsin siis suudab seda keegi teine talle anda ja teha. Ta väärib kõike kõige paremat, oma totususega.

*Kavatsen kirjutada siia juurde veel palju, ei hakka vabandama kirjavigade pärast. Siin on neid kindlasti tohutult. Kuid, kui lugeja saab sõnadest aru pole minule see probleemiks.*

Kommenteeri