flimen

Pehme, magus suudlus huultele. Kätlin avab oma silmad ja vaatab naeratades Richiele otsa. Mees naeratab vastu, istub naise kõrvale ja küsib:“Tuled sa õhtul kontsetdile?“ Kätlin haigutab suurelt ja vastab:“Ikka. Mis siis?“ „Midagi, lihtsalt ma tahan, et sa seal oleksid. Ma tahan täna õhtul sinuga koos olla,“vastas Richie ja suudles naist veelkord ning lausus lõpetuseks, „ma panin piletid kapi peale. Ära hiljaks jää, muidu saadan sulle kellegi järele. Ma lähen nüüd.“ Richie tõusis ja suundus ukse poole. Kätlin pööras end küllili ja vaatas lahkuvat meest ning lausus:“Richie, ma armastan sind.“ Richie peatus, pöördus ja vastas:“Ma armastan sind ka, mu ingel.“ Saatis ühe õhusuudluse ja lahkus. Kätlin aga heitis sellili, tõmbas teki üle pea ja sulges silmad. Nad olid Richiega juba kaks aastat käinud ja see aeg tundus mitte kunagi lõppevat. Ja ta ei tahtnudki, et see lõppeks. Viimased poolteist aastat oli ta Richiega koos elanud, siin samas korteris teiste poistega. Lõpuks viskas ta teki siiski pealt ja ronis soojast voodist välja ning komberdas kööki. Ta pani vee keema ja suundus külmakapi poole, avas selle, võttis või ja juustu välja ning pani need lauale. Siis suundus ta kapi poole, võttis sealt paar saia viilakut ja kruusi ning pani ka need lauale. Teisest kapist võttis ta välja suhkru ja valis ühe teepakikese ning sahtlist võttis teelusika. Tänane hommik tuleb igav, üksinduses. Ta istus laua taha ja hakkas võileibu tegema, kui kuulis ukse prõmakat. Kätlin tõusis koheselt püsti ja läks vaatama. Köögi poole suundus vihane ja torisev Lena, kuid Kätlinit nähes ta leebus ja naeratas isegi. Lena suundus wc-sse ja jäi sinna tükiks ajaks, Kätlin jõudis selle ajaga juba teleka tuppa komberdada ja telekat vaatama hakata.

Õhtu. Kätlin tuulab kapis ja otsib mugavaid rideid. Käib koputus uksele ja uks avatakse, siseneja on Lena, kes Kätlinile naeratab ja küsib:“Oled valmis?“ Kätlin võtab kapist lõpuks mõned asjad, viskab need voodile ja vastab:“Pea-aegu.“ „Olgu, aga tee kiirsti, mind lüüakse maha, kui sa hiljaks jääd,“lausus Lena samal ajal toast lahkudes. Kätlin aga jäi uudishimulikult suletud ust vaatama, ajas riided kiirelt selga ja lahkus toast ning hüüdis:“Lena, vasta mu küsimusele.“ Lena väljus enda ja Jay toast, vaatas lahkelt Kätlinile otsa ja lausus:“Olgu, küsi.“ „Miks me hiljaks jääda ei tohi?“küsis Kätlin käsi rinnale risti pannes. Lena aga ei vastanud sellele vaid lausus:“Tore, sa oled valmis. Lähme siis.“ Ning haaras Kätlini käevangu ja nad lahkusid korterist.

Auto peatus. Kontsert oli juba peal. Juba tund aega. Kaks naist astusid tumedast audist välja ja suundusid hoone poole. Nad näitasid enda piletseid ning nad juhatati lavatagustesse ruumidesse. Kätlin istus ühele toolidest, sulges silmad ja kuulas. Poisid laulsid viimast laulu enne vaheaega, veel viimased read, viimased noodid ja kõva kiljumine. Nüüd tuli ainult mõni minutike oodata ja poisid astuvadki ruumidesse. Kätlin istub endiselt toolil ja jälgib talle lähenevat Richiet, silmis imelik pilt, tal oli midagi plaanid. Kätlin võttis vastu mehe kallistuse ja väikse suudluse ning küsis:“Richie, mis sul plaanid on?“ „Miks peaks mul midagi plaanis olema?“küsis süüdlaslikul pilgul Richie. Kätlin aga nägi kõigi teiste silmis kartust, kuid ta ei kavatsenud sellele keskenduda ja ei tüütand neid oma küimustega. See paus oli üpris lühike, poisid vahetasid kõigest riided, jahutasid end ja juba nad läksid. Richie lausus anuvalt Kätlinile:“Kätu, palun tule vähemalt seekord lava juurde kuulama. Sa saad elamuse. Tule ikka. Ainult täna ja rohkem ma sind ei palu.“ Kätlin naeratas selle peale ja lausus:“Ma vaatan. Aga sina pead küll minema. Jääd veel hiljaks.“ Richie vaatas koridori poole, kus teised teda juba ootasid, vaatas kurvalt Kätlinile otsa, vajutas huultele ühe pika suudluse ja jooksis. Kätlin vaatas naeratades mehele järgi. Kohe kui poisid silmilt kadusid võttis Lena Kätlini oma käevandu ja tiris teda lava poole. Kätlin hakkas laginal naerma ja lausus:“Teil on kohe mingi imelikult suur tung mind lava juurde saada.“ Lena hakkas selle peale naerma ja lausus:“Ei, lihtsalt sa pole seal kunagi käinud. Sa pead sellega nüüd ära harjuma.“ „Aga ma ei taha ju,“punnis Kätlin vastu. „Enam ei ole sul valikut,“lausus kavala naeratusega Lena. Juba nad seisid lava ääres ja see meeldis Kätlinile.

Mõni laul hiljem. Hakkab mängima õrn meloodia. See on tavatu ja kõik fännid jäävad vait. Pilkane vaikus, ainult see õrn meloodia kuni Richie rääkima hakkab:“Te kõik kindlasti mõtlete, miks see meloodia praegult käib. Nimelt kavatsen ma teha ühe tähtsa otsuse, otsuse, mis muudab minu ja paljude elud igaveseks. Täna kaks aastat tagasi kohtusin ma ühe imelise naisega. Ta muutis mu elu täielikult. Täna kaks aastat tagasi sain ma endale ühe hindamatu sõbra, inimese, kellest ma ei taha ilma jääda. Te kõik kindlasti teate, kellest ma praegult räägin. Räägin naisest, keda ma südamest armastan, Kätlinist. Kätlin, kas sa tuleksid siia?“ Lena lükkas naist õrnalt ja julgustavalt lava poole, kuid Kätlin hakkas vastu ning lausus:“Ma ei taha minna.“ „Sul ei ole valikut,“lausus Lena ning jätkas, „kõik kaamerad on sinu peal.“ Kätlin vaatas ekraane ja nägi ennast vastu vaatamas ning kuulis, kuidas fännid kooris hüüdsid:“KÄTLIN, KÄTLIN, KÄTLIN!“ Niisiis hingas ta sügavalt sisse ja liikus Richie poole ning seisis mehe kõrvale. Richie pöördus Kätlini poole, kohmitses käega tagataskus ja lausus:“Kätlin, ma mäletan päeva, mil me kohtusime väga hästi. Mulle meenub siiani, kuidas sa mind julgustasid minema Chrisiga rääkima. See andis mulle kergendust. Kätlin, ma ei taha sinust ilma jääda, kas sa tuleksid mulle naiseks?“ Samal ajal ühele põlvele langedes, naise käe võttes ja küsivalt naisele otsa vaadates. Kätlin vaatas fännide seas ringi, vaatas teisi poisse, Lenat ja siis Richiet ning vastas:“Richie, ma… ma tulen sulle naiseks.“ Richie tõusis koheselt püsti, keerutas naist oma käte vahel ja naeris rõõmsalt. Oli kuulda ka fännide rõõmuhõiskeid ja nuttu. Lõpuks Richie peatus, pani Kätlini maha ja pani sõrmuse naisele sõrme ning suudles teda. Natuke naeru, nuttu ja hõiskeid ning laulmisega jätkati. Kätlin läks tagasi lava äärde, seisis Lena kõrvale ja sosistas:“Ma löön teid kõiki veel maha.“ „Ära muretse ja ole õnnelik. Richie armastab sind ja sina ka teda. Midagi pole ju valesti,“vastas Lena naerdes ja poiste muusikat nautides.