13.aug’o9
Olen vaadanud sarja „One Tree Hill’i“, seal on poiss ja tüdruk, Lucas ja Haily. Nad on parimad sõbrad. Nad on palju koos, räägivad kõigest, kallistavad, lohutavad üksteist. See pani mind mõtlema, kas minul ja Siimul ei või olla selline sõprus hoopis, et ma ajan kaks asja segi enda peas. See võib tõsi olla. Aga ma ei ole kuskil mujal sellist suhet näinud, kui ainult telekas. Kas midagi sellist püsivat võib olla päriselt ?? See teebki asja raskeks ja keeruliseks. Eile küll mõtlesin, et laon kõik lauale, aga enam pole selles kindel, sest meie sõpruse pärast.
Soovin talt seda küsida, kuidas ta minusse suhtub ja mis ta tunneb mu vastu. Aga siis tulevad ka küsimused vastu, miks ma küsin seda. Ja sellele ma ei soovi vastata, kui aus olla. Ma lihtsalt tahan talt saada vastused, et ise peaks vastama tema küsimustele. Aga nii lihtsalt ma sellest ei pääseks.
Segane ja keeruline värk või kuidas seda nimetada võiks. Arvan küll, et mul on tunded tema jaoks, kindlasti on. Millised ?? Olen talle palju mõelnud. Äkki see aitabki ja on minu küsimusele vastuseks, kuidas ma mõtlen ta peale. Eile õhtul, kui voodis juba olin, läksid mu mõted tema peake jälle. Ja see millised need mõtted olid, jah, siis need ei olnud sellised nagu ta oleks mu parim sõber. Vaid midagi muud, mõtlesin temast kuidas tüdruk mõtleb oma poiss-sõbrast.
See võib jah lahendus olla, aga tegelikult. Ei teagi. Pole enam mitte milleski kindel. Aga eks paistab, kuidas ma nüüd tunnen, kui ta tagasi tuleb. Pole teda näinud umbes poolteist nädalat, vist. Mingil määral on see olnud piisav aeg mõelda asjade üle järele. Aga ma kahjuks ei tea ikka veel vastust.
Kui ma teda nüüd näen jälle, ma olen selles päris kindel, et mu süda peksab mu sees nagu segane. Ja see peaks tähendama ja näitama mu tunded ta vastu. Mu probleemiks võib see olla, et mõtlen liiga palju ühe asja üle ja siis lähen sellest ka segaseks. Kõige spontaansem ma olen siis, kui ma olen natukene joonud. Kui aus olla, siis kui Lindat ei oleks olnud mu juures filme vaatamas minu ja Siimuga, mis siis oleks juhtunud. Ma usun, et oleksin midagi pöörast teinud. Aga siis ma oleks ka võib olla saanud oma vastused siis kätte. Jällegist ma olen oma vigadest õppinud ja võib olla ei oleks midagi sellist teinud. Mõttesse oleks küll tulnud, aga ei hakakas seda teostama.
Viimase Siimu jutu järgi pidi ta tagasi tulema 14.august ehk reedel ehk homme. Plaani muutused võivad ka tulla, et tuleb hoopis laupäeval või ma ei tea. Tore oleks, kui ta homme tuleb ja ta läheb ülehomme tööle, et saab homme jalutama minna õhtul. Aga ma loodan, et homme läheb tööle, sest siis saaks ta tulle laupäeval mu juurde filme vaatama koos Lindaga.
Plaanid jäävad plaanideks, unistused unistusteks, mõted mõtteteks. Äkki nii on parem ka mulle. Ma tean, ma ootan veel. Ja kui ma ei ole kindel temas siis ma küsin talt kokkutulekul, kui ta saab sinna tulla. Räägin ma kõigest, kui ma just araks ei löö. Või on ikka parem talle näidata eilne kirjake ?? Raske ja kergemaks ei lähe siin midagi. Juhtugu, mis tahes, mina jään minaks ja olen tugev.