fruity

Just another Blogi.ee weblog

Filed under: Määratlemata — February 14, 2009 @ 3:53 pm

Sa oled kõige tähtsaim, vajalikum, parim, seksikam, kalleim, musim, täiuslikum poiss! Hellitan, armastan, vajan ja tahan ainult sind! Minu jaoks pole paremat, kui sina…Sinusugust teist kõige hoolivamat poissi ei leidu, terves maailmas. Sa oled nii hea! Kõik sõnad, mis sa ütled või öelnud oled – on erilised ja kõige tähtsamad! Igatsen sind nagu keegi teine ei ole sind kunagi igatsenud. Ainult sina suudad mu südamest jälle naerma panna. Sa oled ainus minu elus, ja nii see jääb… Tahan kesta sinuga elutee lõpuni! Ei vahetaks sind, mitte kellegi vastu kunagi, sest sa oled PARIM! SA OLED LIHTSALT VÕRRATU! Sinu musid ja suudlused panevad mind tundma nagu naine! Jumaldan ainult sind! Ma ei taha kunagi sinust ilma jääda! Me oleme kokku loodud! Ma vajan sind nii nagu ükski teine inimene ei vaja! Ma kannan sind igal pool kaasas – oma mõtetes, oma südames, oma hinges… Minu tunded ei saa lihtsalt kirjeldada! Sa oled kõige vajalikum! Iga minut…iga sekund ja iga tund kui sinuga olen, on kõige tähtsam! Tead, võiksin kirjutada ükskõik kui palju, et sa teaksid kui tähtis sa oled…

Sina…

Filed under: Määratlemata — February 14, 2009 @ 3:43 pm

Sina, sina oled see ainus, kes suudab panna mind unustama kurbi asju, suudad panna mind naratama ka kõige vastikumal ja kurvemal päeval.Sa oled ainus, kelle on nii armas naeratus ja ainus, kellega koos olen ma õnnelik. sinuga koos, võin ma käituda kui väike laps ja kui täiskasvanud naine. ma suudan seda, sest sina oled minuga (L). Roman, ma armastan sind !

.minust

Filed under: Määratlemata — January 24, 2009 @ 8:06 pm

Võin olla su suurim sõber kuid samas ka su suurim vaenalne. Ma olen kui öö ja päev. Mu tujud vahelduvad kiiresti, üks heatk ma naeran ja jutustan, kuid siis nutan, karjun ja olen vihane. Olen susserdaja, kes sagib igalpool ringi, mul on vahest liiga suured energiaülejäägid. Võin olla särtsakas ja energiline, kuid samas ka üliväsinud. Üpris tihti tuleb ette, et mul on liiga suur ja elav fantaasia. Samas ka elan oma fantaasiamaailmas ja näen maailma läbi roosade prillide. Ma olen ainult Jaanika elu, tema on minu parim, ja temast parimat ei tulegi! Martin on aga minu süda ja sinna asemele ei tule keegi teine ! Tegelikult olen ma kõige ebatavalisem tavaline tüdruk. Mul on ka vajadused, kuid teiste vajadused tõstan enda omadest ettepoole. Väga paha komme enne teha ja siis alles mõelda. See olen mina, leppige või mitte ! ^^.

igatsus.

Filed under: Määratlemata — January 24, 2009 @ 7:58 pm

Järjekordne õhtu. Õhtu ilma temata, temata, keda ma ometigi nii väga armastan ! Mul pole aimugi mida ta teeb, ta ei vasta mu kõnedele, sellest võib järeldada, et ta on väljas. Mida ta teeb seal- ma ei tea. Kas joob, võib lollitab jälle ? Kui ta vaid teaks, kuidas ma teda igatsen. Ta ei saa seda kunagi teada, kuna tema ei igatse mind, vähemalt mitte nii palju, kui mina teda. Ta teab, et ma olen õrna hingega, ta teab, et ma solvun kergest, samas ka ärritun. Kas ta on teiste tüdrukutega, kas ta on täis, mida ta teeb, mida ta mõtleb? ma ei tea, kuid sooviksin teada. Nägin teda viimati 30. detsembril. Ma tean, et ta armastab mind, kuid ta on poiss, ja talle ei tule põhegi seda välja näidata, vähemalt mitte nii, nagu mina seda temalt ootan ! Tema jaoks on see lapsik! On see reaalne, et tunnete välja näitamine on lapsik!? Tema jaoks olen ma endiselt vaid üks väike laps. Ja olengi, ise on kõigest 1,5 aastat vanem minust. Ma armastan tead, tema armastab mind. Meid lahutab KÕIGEST 90 km. See on raske, igatsus on raske, teadmatus on veel raskem. Tahan nutta, kuid pisaraid ei tule. Tahan kõige rohkem team juurde minna. Veel nädala, nädal mis tundub aastana, ja siis ma saan jälle tema käte vahele. Ainus, keda armastan nii tõeliselt. Ja tema ei mõista seda, võib-olla ! Igatsen teda !

jutukesed..

Filed under: Määratlemata — January 24, 2009 @ 5:32 pm

Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast , kes sa oled , vaid seepärast , kes mina sinu seltsis olen . Ma ei armasta sind mitte üksnes seepärast , kuhu sa oled jõudnud , vaid ka seepärast , kuhu mina sinuga jõudnud olen . Ma armastan sind seepärast , et sa oled teinud rohkem kui mitstahes õpetus , et mind paremaks muuta , ja sa oled teinud rohkem kui mistahes saatus , et mind õnnelikuks muuta . Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta , ainsagi sõnata , ainsagi viipeta . Sa oled teinud seda , olles sina ise . Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki .
***
Sa olid kui mu pisar, Mis mu põselt alla langes. Veeres alla silmast, Kus oli ta tegelik koht. Ja siis kukkus teadmatusse, Ning kuivas kiiresti. Seega oli ta unustatud. Keegi ei mõelnud enam, Kui palju kurbust ta õhkas, Missugust valu ta väljendas, Sest tulid uued nutupiisad peale. Ajapikku ka unustati, Miks oli see pisar valatud. Miks oli lastud sel pisaral oma silma kurnata, Ma tean, Et ise ka vahel unustan, Aga mitte seda pisarat, Ta oli eriline! Ta oli VALUS, Jättis haava südamesse, Mitte nagu kõik teised, Mis ainult niisutasid kaela ja märjutasid maad. See pisar kuulus mulle Ta jättis jälje, Mis sest, et surmahaava näol. Ma usun, et tegelikult ei tulnud ta silmast. Arvan, et ta väljus verena südamest.
***
Ma vihkan kui keegi sind vaatab, seda kuidas ta sind vaatab. Ma vihkan su häält, mis ei lähe mul meelest. Ma vihkan et ma ei suuda pilku sult ära pöörata. Ma vihkan et näen sind oma unenägudes. Ma vihkan su armsaid näoilmeid. Ma vihkan neid hetki kui ma olen sinuga koos ja veel rohkem neid kui sa oled must kaugel. Ma vihkan kui ma ei tea kus sa oled ja kui ma ei tea kellega sa koos oled. Ma vihkan mälestusi sinust, nii häid kui halbu. Ma vihkan kõike su juures. Ma vihkan seda, et ma sind vihkan. Aga ülekõige ma vihkan seda, et ma ei suuda sind kunagi vihata, sest ma armastan sind!:*
***
Mulle pole vaja tuua taevast tähti ja kuud , et ma oleksin õnnelik , kuna ma olen ka ilma selleta seda . Mulle pole vaja uusi tuttavaid , sest mulle piisab ka oma sõbrannadest . Mulle pole vaja nuga südamesse lüüa , et ma sureksin , sest seda ma ei tee – ma ei tunne oma südant enam . Mulle pole vaja valetada , kuna ma näen , kui sa seda teed . Mulle pole vaja teeselda armastust , mida tegelikult ei ole , kuna ma saan aru , kui sa seda teed . Mulle pole vaja tekitada lootust südamesse , kuna see lõppeb igakord samamoodi – haiget saamisega . Ma olen õnnelik , ma olen õnnetu – olen nagu olen , kuid siiski tean , et suudan alati edasi minna .
***
Kui mind ükskord enam siin pole.. Kui mind ükskord enam ei tule..
Ei näe mu nime ekraanil Ei kuule mu häält vastamas
Kui valid mu numbri Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud
Ja silmad mis sealt vastu vaatavad On kauged ja võõrad
Kui hüüad mu nime Ja sellele ei reageeri keegi
Kui püüad meenutada möödunud tutvust Inimest kellele olid SA nii tähtis
Nii vajalik.. Nii kallis..
Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd
Siis tea – Mind enam siin pole
Olen läinud.. Olen läinud siit kaugele ära
Kuhugi kus mul nüüd hea ..Kuhugi kus pole seda valu
Pole igatsust – Sest keegi ei tule sinna niipea veel järele..
Kuhugi kus on palju minusuguseid
Kes taga nutavad sinusuguseid
Olen läinud , lihtsalt ära !
***
Tahan öelda sulle nii palju, kuid vaikin. Vaikin, sest kardan tagajärgi kardan valu, kardan pisaraid, kardan su armastust. Ometi oli kõik korras. Mul olid sina, sinul mina. Sinu naeratus sulatas jää, tõi välja päikese ning rasketel aegadel kuivatas mu pisarad. Sinu soojad käed minu ümber see tunne, jah See kõik on minevik. Taas on sügis, lehed on kollased ja kukuvad maha. Samamoodi tegi ka minu süda, kui mind tol hetkel sinna nutma jätsid, sinna samasse kohta kus sa mulle päikese välja tõid. Kuid nüüd ei ole enam päikest, on vaid meeletu vihm ning tuul, mis sasib mu juukseid tekitades tahtmine olla lind ja lihtsalt siit minema lennata. Lennata eemale sinust, sest muidu ma sind ei unusta. Sa olid minu jaoks liiga kallis, sinu tähendus mulle oli liiga suur, sa olid mulle ainus keda armastada. Ja nüüd kus vaatan loojuva päikese poole, siis meenud mulle taas sina. Kas me siis tõesti oleme purustanud päikeseloojangusse minemise plaanid? Kas siis tõesti on meie jaoks see nii võimatu? Ma karjun MIKS ning mu süda tahab rinnus lõhkeda. Kuigi sind pole lähedal, on saatusel ikka oma plaan iga lumi, iga päikeseloojang, iga täht taevas ning see muusika meenutab mulle sind. Sa õpetasid mind tookord seal samas armastama, palun õpeta nüüd kuidas sind ka sinna unustada !
***
Naeratus
Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust läbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin.
***
Ta lubas , lubas et unustab ta silmad , juuksed , naeru , naljad , riided ja kõik muu temaga seonduva . aga ta ju ei saa . see on nii fcking raske . raske on olla temaga koos teades , et sa ei saa teda enam kunagi kallistada , suudelda ega öelda talle kui väga teda armastad . ta tahab endale sisendada , et tal ei ole võimalustki , kuid sisimas loodab ta aina rohkem , et kunagi see kõik muutub . kunagi tulevikus saab ta jälle olla see õnnelik tüdruk , kes ta oli siis kui oli ta kõrval see kõige erilisem poiss terves maailmas . poiss , kellega koos ta tahab avastada maailma , vaadata tähti ja kellega koos olles tunda end armastatuna . poiss , kes ongi terve maailm tema jaoks .
***
Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma
võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure
armastusega. Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha,
et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma
ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames
armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle… Ma lihtsalt lähen
pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma
pisaraid, kui seda vaja on .
***
Kui jutust ei aita, tuleb minna tegude juurde ja kui tegudest pole abi,
minnakse tagasi sõnade juurde, kuid siis juba uue eesmärgiga – leida nendest lohutust.
***
Kaastunne on tihti vaid oma hädade äratundmine ligimese hädades,
õnnetuste eelaimus, mis kunagi meid tabada võivad.
Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks,
ja nõnda on meie abi vaid heategu,
mille me enestele ette ära teeme.
***
Armastus ei saa olla otsast lõpuni puhas, puhas kui allikavesi. see ei saa olla lõputu, lõputu kui maailm. Armastus ei saa olla ainult valus, selles on ka midagi head, kasvõi natukene. Armastus ei saa küsida meilt küsimusi, teades, et me oskame neile kindlasti vastata. Armastus ei saa olla koguaeg sama suur, sama tugev, see kord kasvab, kord väheneb. Armastus ei saa olla ainult ilus, sest
kunagi lõppeb see ilus, see määritakse verega, see rüüstatakse ja uputatakse pisaratega. Armastusel ei ole piire, teda ei saa panna lukutaha, hoida kinni üksikus ruumis. Armastus on ja jääb kõikide meie ellu, ta painab meid, ta rõõmustab meid, ta paneb meid proovile, ta määrib meid kokku verega,
ta tekitab arme südamesse, kuid siiski on see meie lahutamatu osa elust.
***
”Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb kõige rohkem haiget? Öeldes midagi ja soovides et poleks seda teinud? või öeldes ei midagi ja soovides et oleks ?
Ma arvan et kõige tähtsamaid asju on kõige raskem öelda. Ära karda öelda kellelegi, et sa armastad teda.
Kui sa ütled, võivad nad murda su südame..kui ei, võid murda sina nende omad. Oled sa kunagi otsustanud mitte paar olla kuna kardad kaotada seda, mis sul selle inimesega juba oli? Su süda otsustab kes talle meeldib ja kes mitte.
Sa ei saa sundida oma südant. Ta sunnib ennast ise..kui sa seda kõige vähem ootad, või kui sa seda ei taha.
Kas sa oled kunagi tahtnud kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg?
Mõned inimesed ehitavad enda ümber seinu, kuna kardavad liiga palju hoolida..kartes et teine inimene ei hooli nii palju, või ei hooli üldse.
Oled sa kunagi eitanud oma tundeid kellegi pärast kuna su hirm tema reaktsioonile oli liiga suur?
Me valetame, kui me kardame..kardame mida me ei tea, kardame mida teised mõtlevad, kardame mida meist teatakse.
Kuid iga kord kui me valetame, kasvab hirm suuremaks. Elu on täis riske ja see eeldab, et me peame neist üle hüppama.
Ära ole inimene, kes peab vaatama tagasi ja mõtlema mis oleks olnud, kui oleks teinud teisiti.
Pea meeles, kõik vajavad sõpru. Mõni päev võib tunduda, nagu sul puuduksid sõbrad. Pea seda meeles ja lohuta ennast teadmisega, et keegi seal väljas hoolib sinust. Igavesti.”***
Liiga tihti me ei näe, mis meil on, kuni see on läinud. Liiga tihti me jääme hiljaks, et öelda: Anna andeks ma tegin vea. Mõnikord tundub, et me teeme neile kõige rohkem liiga, kes on meile kõige lähedasemad.
***
Nii tihti kõnnin nüüd vihmasajus , vaatan neid pisikesi kristallseid piisku ja mõtlen alatihti , millest nad koosnevad , armastusest ? õnnest ? pisaratest ?
Nii palju pisikesi ja sätendevaid piisku . Tihti suunduvad nad südamesse , tekitavad sellist kurva ja kõleda tunde . Nad viivad tihti algusesse , viivad sinna , kust algas kõik see maailm , kõik see kurbus ja valu , kuid samas armastus ja õnn .
Tihti toovad nad tagasi hetki , kui olin õnnelik . Veel tihemini toovad nad aga tagasi mälestusi minu pisaratest . Soolasest veest mis tuli südamest , suundudes silmadesse , näole ja sealt edasi laia maailma . Kattes selle paradiisi imeppisikese , peaaegu olematu ruumalaga maatükikese .
Ei ole ju vaja haiget teha , ei ole ju vaja petta ja salatseda . . Me saame olla ka need , kellele kõik saavad toetuda , kellest kõik unistavad . Saame ju olla keegi , kellele saavad need parimad toetuda.Kui me saame olla keegi selline , milleks siis kõik muu ? milleks ?
Kõik mu jalutuskäigud muutuvad tihedamaks aina tugevamas ja tugevamas sajus .
Ma ei suuda enam varsti mõelda soojale ja heale tundele . Ma ei suuda varsti enam naeratadagi .
Suudan vaid nutta ja rõõmu tunda hetkeliselt .
Suudan vaid olla see , kes ma pole kunagi olnud .
***
Sa ütled, et sind ei mõisteta, keegi ei mõista sind.
Mõistetakse küll, kui sa neile seletad, miks, milleks ja kuidas.
Asi on tahtmises ja kas selleks on vajadust.
Tavaliselt ei ole kumbagi.
***
Eilne ,tänane ja homme… Kui ma eile tõusin ,avasin oma silmad ja tundsin päikest end puudutamas siis teadsin ,mis on ÕNN……
Kui ma siis astusin välja kodust ja aknal su lähenevat kogu märkasin siis ma teadsin mis on OOTUS……
Kui ma kuulsin koputust oma uksel ja seda avama tõttasin ,ning selle taga sind märkasin siis ma teadsin mis on ARMASTUS……….
Täna aga tõusin hilja ei puudutanud mind päike ega märganud ma sind ja ma sain teada mis on LOOTUS…….
Tean et homme kallab taevast vihma ei tule ka sina enam sellelt teelt ja siis ma taipan….siis ma taipan mis on IGATSUS……….
***
Kui poleks Sind, oleks ma poolik. Sina oled see, kes täidab minus selle koha, mis on tühi. Sinuga koos veedetud ajad ja kõik on lihtsalt meeletult parim. Ma naeran koos sinuga ja nutan koos sinuga. Oled mulle kõige kallim inimene maailmas.

***
Ma ei räägi enam tunde, et sulle end selgeks teha. Sa lihtsalt püüad kinni mu pilgu ja hetkega on sulle kõik selge. Need silmad ei suuda enam iial varjata seda tunnet ja neid emotsiooni, mis mu sees end peidavad. Need silmad räägivad ise sulle kõik. Aga vaid sulle, ainult sulle ja nii ongi õige
***
Miks on mul vahel tunne, et vihm on parem kui päike.Miks ei taha ma kuulata kuidas laulavad linnud, kuulaks parem kuidas lööb äike.Miks tahan ma lihtsalt seista ja nutta koos vihmaga?Tean! Sest mu elul ei ole mõtet kui sind ei ole minuga!

***
Sa torkasid mu südamesse pisteliselt auke
Raudnaeltest nagi sinna ritta lõid
Et riputada võtmed, millega mu südamesse said
Sa lõid mu hingeakna puruks
Jäi terve kuhi kilde Sinust järele
Jään huviga nüüd ootama
Mis Sul veel on varuks
***
Oli aasta möödunud sellest kui ma sain kohutavalt haiget . Peatselt märkasin ma sind . Mõistsin , et tuleks elule anda uus võimalus . Kunagi peaksin ka mina õnnelikuks ju saama . Mõtlesin , ja liikusin sinu poole , sa märkasid ka mind ja liikusid mulle vastu . Me seisime vastamisi , silmad vahtimas üksteist , kuid lõpuks katkestasid sa selle vaikuse . Sa kutsusid mind jalutama , rääkisime oma elust üksteisele , ja veetsime koos aega .
Ühelpäeval küsisid sa mult ja ootasid jaatavat vastust , selle sa said ka . Meil oli igapäevaga üha enam ja enam lõbus , me ei märkanudki kui kiirelt möödus aeg .
Kuid ühel päeval mil sa saatsid mulle sõnumi , et sul on vaja mind näha , saime kokku ja rääkisime asjadest . Sa andsid mulle mõista , et sinu tunded pole endised , sa ei tahtnud mulle haiget teha . Kuid sa mõistsid , et pead selle lõpetama enne , kui tunded jõuavad veel sügavamale . Sa ütlesid mulle hüvasti ja lahkusid .
Sa läksid ära selle teise erilisema juurde , andes mõista sellega mulle , et ma polnud piisavalt eriline . Jätsid mu üksinda sinna ja mu põskedelt voolasid pisarad , ma nutsin hullemini kui iial varem . Taaskord sain ma haiget , ” see 7 kuud oli imeline aeg ” lastes pisaratel võimust võtta . Läksin ära koju , jooksin vannituppa ja sulgesin ukse .
Mõne aja möödudes , jõudis koju ka ema , kuulis , et vannitoas vesi jookseb ja ülesse jõudes , märkas , et trepp oli vett täis . Hüüdsid mind kuid ma ei vastanud . Sa nägid , et ma olin vannis , vesi oli värvunud punaseks , sa mõtlesid kutsuda kiirabi , ja märkasid , et seinale oli kirjutatud verega , ” olen ma nüüd piisavalt eriline ? ”

poiss, tüdruk :(

Filed under: Määratlemata — January 24, 2009 @ 5:24 pm

Tüdruk: Tsau.
Poiss: No ?
Tüdruk: Sa tõesti meeldid mulle. Ja ma… ma arvan et
ma olen sinusse armunud.
Poiss: Ok?
Tüdruk: Mismõttes ok?
Poiss: Sa
ei meeldi mulle nii…
Tüdruk: Miks mitte?
Poiss: Ma ei saa sulle
öelda… võib-olla teine kord…
Sellest ajast küsis tüdruk igakord
kui ta poissi nägi poisilt ,
Miks mitte ? ja ta vastus oli ikka ja
alati sama
Ma ütlen sulle hiljem, jumal küll ..
Lõpuks viskas
tüdrukul üle .
Tüdruk: Ma olen sellest tüdinenud. Ütle mulle miks ma
sulle ei meeldi!
Poiss : Kas sa TÕESTI tahad teada miks ?
Tüdruk:
Jah!
Poiss: Sellepärast, et sa oled koledam kui MISKI MUU! Mis mõtet
on käia kellegiga, kes ei ole ilus ? Nii, kas sa palun saad lihtsalt
mind üksi jätta ?! GOD ..
Tüdruk: Aga… ma …
Poiss: Ole vait ja
jäta mind üksi !
Poiss lahkub, tüdruk jääb sinna istuma .. nuttes
endal silmi peast välja .. Siis ta mobiil heliseb ..
Tüdruk: Jah?
Ema: Kallis? Ma tahan et sa koju läheksid, okei? Ma tulen ka töölt
paari tunni pärast koju.
Tüdruk: Okei.
Ema: Ma armastan Sind.
Tüdruk: Ma armastan Sind ka, ema.
Ema: Tsau siis.
Tüdruk:
Tsau ..
Tüdruk läheb otse koju, ja kui ta sinna jõuab , läheb ta
vannituppa ja vaatab peeglisse.
Ta ütleb:Ma pole piisavalt ilus…
Ta hakkas tegutsema .. omaarust teades täpselt mida ta teeb .
2 tundi hiljem saabus tema ema koju ja kuulis kuidas vesi vanni
jookseb. Ta läks trepist üles ja leidis sealt koridori mis oli veega
üle ujutatud , niisiis koputas ta vannitoa uksele..
Ema: Kallis? On
sul kõik korras?
Ta avas ukse. Ta oli šhokeeritud. Vann ajas üle, ja
kogu vesi oli punaseks värvunud. Ta kõndis lähemale , et näha mis
vannis on ja karjatas. Seal lamas tema väike tüdruk, lõigetega üle
kogu näo ja randmete. Tema ema kõndis tahapoole ja tahtis helistada
politseisse, kui ta märkas midagi peeglil. Seal seisis kiri :
Olen ma
nüüd piisavalt ilus ?

Tere-tere!

Filed under: Määratlemata — January 24, 2009 @ 4:38 pm

Tere tulemast Blogi.ee‘sse. See on Sinu esimene postitus. Redigeeri seda või kustuta, seejärel alusta blogimist!