Millal ma ometi õpin.

Millal ma ometi õpin, et pahade tüdrukutega ei maksa tegemist teha. See kõik taas kordub, see kõik on olnud kord. Võlgu on vist, kuigi eitab. Ja seepärast läks tuksi mu jaanipäev. Ja veel nii mõndagi, ilmselt oleksin praegu eksiga koos, ehk oleks veel kord üritanud. Kuigi jah, tema ajas mind meeleheitele oma irratsionaalse käitumisega, nii et sel poleks kah niikuinii tulevikku olnud.

Süda kõvaks ja minema? Kuidas ma seda suudaksin? Kuradikuradikurat.

Kõik on korraga. Lahkuminek, üksildus, uued jamad, ema on minemas, ja mis mu kodust saab? Alati on mul olnud koht kuhu minna, alati keegi, kes ootab. Eks ma hoolitsen selle maja ja aia eest, aga see pole enam see…

Tööl on kah ülimalt pingeline, peaks tõsiselt vaeva nägema, mitte siin põdema.

Aga no trennis vähemalt käin ja vorm on hea. Ainult et õlga vigastasin suht tõsiselt – jälle jama. Alati, kui vormi saan, tekib mingi jama, jään haigeks vms.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>