Viimased päevad on olnud õudsed. Veel esmaspäeva hommikul ma arvasin, et olen õnnelikult armunud. Nüüd on kõik põhjas. Vist.
Ühesõnaga me leppisime kokku, et veedame jaanipäeva koos. Lootsin, et näeme ka esmaspäeval, päev enne seda. Esmaspäeval hakkas siis imelik asi pihta, ta väitis, et on halb tuju ja ei saa kokku. Teisipäev, jaaniõhtu – kuskil päevaajal küsisin, kas saame siis kokku? Tema, et tahaks küll, aga üks asi tuli vahele. Mis asi – ära muretse, kõik on korras. Suhelda saame neti teel vaid, vastas väga episoodiliselt. Ma olin suht endast väljas – mis siis juhtus? Tuli üsna kahtlasi vastuseid; olin juba valmis kõiki kõige hullemaid variante välja mõtlema. Teenib mingeid võlgu tagasi vms, kohutav tunne?!
Hilisõhtul lõpuks ütles, et on oma senise kutiga koos ja klaarib temaga asju, st kas temaga kõik lõpetada või mitte. Kaks päeva ja ööd juba klaarib. Ja et tahab ikka lõpetada temaga, aga asi venib pikale…
Sõitsin samal öösel ca kell 12 kohale, tahtsin teda näha ja et ta mulle olukorda näost näkku selgitaks. Kas ta on minuga või mitte? Jah, on, ütles ta. Läksin minema. Järgmisel päeval saime veel korraks kokku ja selgitasime. Järeldus sama, ta tahab minuga olla. Läksime rahulikult, sõbralikult lahku.
Täna õhtuks on minu kohaletulekust öösel saanud nii suur probleem, et ma ei tea, kas oleme koos. Et ma olen hirmutav ja hoolimatu, kuna tulin kohale tema keelust hoolimata. Mina ei lasknud tal rahulikult kutiga suhet lõpetada, ja see oli shokeeritud, kuna ta ei teadnud minu olemasolust (kokku me ei saanud). Kutt oli kolmeks nädalaks ootele pandud, et nagunii tundeid pole, aga las ootab (?) Üritan selgitada, et ta shokeeris mind tõsiselt, kõigepealt, et kadus ära niiviisi; ja et on võimalik mingit suhtelõpetamist teostada 2 ööpäeva koos veetes? Ei mõju ükski selgitus. Mina olen paha ja kuri inimene.
Tahaks mingit neutraalset arvamust kelleltki. Ise arvan, et tal pole tundeid mu vastu – muidu võiks ehk mu eksimuse andestada, mille ma härdalt andeks palusin. Kuigi seni näitas neid välja küll. Kohutav tunne, kui arvad kedagi väga armastavat ja siis sind niiviisi jäetakse – no otseselt veel mitte – et ootame – aga ta vastused olid mulle üsna julmad.