Kirjutame endast välja.

Kirjutame endast välja.
Sa ei ole muud kui pain in my ass.
Mingisugune idioodi unistus.
Usun, et õiged probleemid alles tuleksid. Joomine, minevik jne.
Ma ei usu, et saan iial sinu peale kindel olla.
Aga ma unistan sellisest inimesest, kelle peale saaks.
Kellele võin helistada ja öelda – mis teed? Lähme ujuma! Ja tuleb vastus, et jah, tore!
Pagan, ma ei saa isegi helistada sulle kui ma seda tahan! Ja ma ei usu, et ma üldse kunagi saaks.
Sul on alati mingid muud teemad.
Empaatiavõimet pole üldse, on ainult sina ja su ego.
Sa ei tea, mida sa tahad ja ma ei usu, et sa kunagi hakkad teadma.
Sa ilmselt ei oskagi enam olla õnnelik.
Kuna sinuga on kunagi äärmiselt sitasti käitutud, siis arvad, et võid ka teistega sitasti käituda.
Isegi siis, kui ma arvasin, et oled minusse armunud, sa ei näidanud seda välja.
Ei tundnud erilist huvi minu ja mu lähedaste vastu – ja praegu on sul jumala ükskõik.
Kui sul on minust ja mu tunnetest ükskõik, miks jätad sa mind ootama?
Miks ma pean oma elu ja tervist raiskama sellise asja peale.
Ma olen sellest väsinud.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>