Jõuluõhtu möödus meeldivalt. Lähedast ja tuttavate seltsis.
Praegu tuleb telekast Jõulutunnel ja lauldakse Jeesusest. Minu arvates täiesti silmakirjalik. 90% inimestest ja ka ilmselt neist lauljatest ei usu jumalat. Jõulude ajal aga ronivad paljud nendest kirikusse ja tehakse nägu, nagu oleks täiesti OK kõik see mis seal räägitakse. Nii olevat kombeks. Õnneks minu sõbrad-tuttavad sellist võltsvagadust enamasti ei põe Mul ei ole tõsiusklike vastu midagi, neid on Eestis üsna vähe ja tehku isekeskis mis tahavad.
Selles mõttes mulle meie uus president meeldib.

Tulin just tuppa, lõhkusin hunniku puid. Puudelõhkumine on üks paremaid töid üldse. Tehtud tööhunnik on kohe silmaga näha ja samas saab töö ajal omi mõtteid mõelda.

Homme lähen metalliotsijaga üht vana talukohta külastama, mille eelmine kord metsast leidsin. Kui viitsin, siis lõhun kraavis kopratammi. Oma metsa küll enam mul pole, aga lihtsalt ajaviiteks. Olen isegi mõelnud, et ostaks mõne parema tüki tagasi. Investeeringu mõttes või nii.

See mõte, et “ära tööta ebameeldivas kohas” on muidugi õige. Minu töö on küll hetkel kõike muud kui meeldiv. Samas ma justkui ei tahaks praegu ära minna, raskel ajal maha jätta. Kuigi nii palju töökaaslasi on lahkunud ja uusi asemele tulnud, see ei ole enam see firma, kus parimad ajad möödusid. Samuti mulle meeldib raha või õigemini kindlustunne, mida mõninga rahahulga omamine annab.

Selline teavitus oli. Kui see tõsi on, siis see on vist mõnevõrra kurb.
Mu FB sõbrad on suures enamuses üle 30. Tähendab, et nad on üksikud ja otsivad kedagi.
Osad üksikutest ei ole kindlasti Tinderis ja osad ei otsi kedagi.
Sellest järeldub, et ligikaudu pooled mu FB sõpradest on kas üksikud või pole oma suhtega rahul.
Mõned neist on tegelikult naised, kellega ma olen tutvuda üritanud, pole klappinud ja nii nad jäid. Aga neid on ainult mõned.
Eks käskis mu sõbralisti sellistest puhtaks rookida, pluss eelmistest eksidest.

Eelmisel nädalal oli mul tervenisti kaks üritust koos sõpradega. Kena.

Käisin täna üle hulga aja metsas kõndimas. 2 tundi 20 min, ca 10 kilti.
Ilm oli udune, niiske, hämar, +3 kraadi. Peaks sagedamini käima.
Olenemata masendavast ilmast paneb see kuidagi mõtted korda.
Ja praegu on kõige pimedam aeg, edasi läheb ainult paremaks:)

Mõtlesin ka kõndides, et miks see nii on – see, et nii palju üksikuid on.
Näib, et suutmatus kedagi sobivat leida ei ole ainult minu probleem vaid selliseid on palju.
Mul näiteks polegi eriti võimalust. Vallaliste seltskonnas ma ei käi. Sõbrad, nii paljuke kui neid on, on kõik pereinimesed.
See netis tutvumine… ma ei tea, ma ei viitsi enam eriti.
Vastuseid eriti ei tule. Püüan kirjutada kümmekond lauset enesetutvustust, mõni kusjuures kellega jutule saan, on isegi kiitnud.
Sel aastal jõudsin kahe või kolme potensiaalsega kohtuma. Ajapuudus ka, peaks vaeva nägema, aga justkui motti pole.
Ühel oli suht kena pilt, aga see oli vist aastaid vana ja meigiga, tegelikkus oli hoopis teine.
Ja ta oli veidi imelik, nii nagu ta ka ise väitis. Teine oli ka leidnud vist kõige paremini välja tulnud pildi, ms temast
tehtud on (tegelikkus hoopis midagi muud).
Kahega tekitasin teadlikult ühe-(või mitme)öösuhte. Vaheldust ja meelelahutust oli vaja.
Sellest Tinderi kaadrist ma ei saa ka aru – laigivad ära ja siis kui saadad neile viisaka kirja, siis on vaikus.
Ilmselt on kenadest ja asjalikest naistest tõsine puudus, konkurents on arvatavasti ülitihe
Miskipärast küll kurdetakse et kirjutavad mingid ossid ja kirjaoskamatud ja armukeseotsijad ja korralikke mehi pole. Kirjutagu siis ise ja nähku veidi vaeva.

Trennis käin endiselt edasi, nii nagu tavaliselt – arengu nullib tavaliselt mõni külmetushaigus.
Tasapisi vist midagi siiski toimub. Kuigi viimastel nädalatel olen ajapuudusel ainult kahel päeval nädalas trenni jõudnud.
Kaks korda on vajalik, et taset hoida. Arenguks vajalik vähemalt 3.
Rinnalt 85kg seeriad, kükk 120 kg.