Arhiiv kuude lõikes: juuni 2017

Jaanipäeva eel

Kohtusin ühe neiuga… aga vist jälle pettumus.
Ta hakkas mulle kohe meeldima ja kõik tundus olema olemas – kena, haritud, iseseisev, normaalne töökoht, seltskondlik jne.
Kaks korda olen temaga kohtunud. Täna õhtul jälle helistasin talle, jupi aega rääkisime, ta oli veidi hõivatud, lubas hiljem tagasi helistada… ja ei teinud seda. Ju ma siis ei olnud talle oluline.
Ausalt öelda ta tundub olevat liiga sahmerdis. Otsuste tegemisega läheb aega ja need muutuvad kiiresti ja korduvalt.
Viimane kord oli ilm veidi kehvavõitu ja mu algsetest plaanidest ei tulnud midagi välja. Aitasin siis teda terve päeva ühe praktilise tegevuse juures (sõitsin 150km tagant kohale), lahkudes ta isegi ei tänanud poole sõnagagi.
Võib-olla selline ilusa naise sündroom, kes on harjunud kõike saama.
Samas esimese kohtumise lõpul, teise alguses ja teise lõpus kallistas. Mulle kui tavalisele estland män-ile oli see esimesel korral veidi üllatav.
Jäi talle ütlemata, et minust talle sõpra ei saa, kui midagi enamat ei tule.
Mine tea, äkki helistab homme ja kõik on OK. Kuigi ma vist vajan kedagi mulle rohkem sarnasemat, tõsisemat ja introvertsemat. Kõik see aeg olen ma kahelnud, kas see asi on õige, põdenud, kas ma olen talle vääriline ja kas midagi välja tuleb.
Kõik senised suhted, ei ole ma alguses midagi kahelnud (kuigi ehk oleks pidanud), suhtlemine on sujunud kergesti.
St sujub ka praegu kergesti, kui me juba suhtleme.
Uni läks igatahes ära, võtsin tableti ja seni kui see mõjuma hakkab, kirjutan seda juttu.
Laseme jaanipäeva mööda ja eks siis vaatab, mis saab.
Sain temalt vähemalt teada, et flirtic on täielik loterii. 4 päeva jooksul kirjutas talle sadakond meest, enamust kirju ta isegi ei lugenud, ja omakorda enamus mõttetud või nõmedad kirjad. Miks ta minu oma luges ja vastas, ta ise arvas, et ju mingi sisetunne ütles.