Arhiiv kuude lõikes: aprill 2019

See kõik

see oli üks suur bullshit kui ma ütlesin, et võiks lihtsalt suhelda ja rääkida kuidas kummalgi läheb.
Ja miks me üldse rääkisime nii pikalt, üle tunni aja? Oleks võinud ju piirduda paari viisaka väljendiga.
Mina ei tee seda selleks, et teada saada kuidas sul läheb, mida sa täna õhtuks sõid või mida aias istutasid.
Ma igatsen sind ja tahan tagasi. Kui sa tahad minust lahti saada, lõplikult, siis lihtsalt bloki ära.
Ütle mulle, ütle mulle kümme korda, et kõik on igaveseks läbi ja mingit lootust pole, null.
Siis saaksin ka mina kiiremini üle. Kui ma teaksin, et sul on keegi keda sa armastad ja kes sind õnnelikuks teeb, ma oleks juba kadunud, täielikult ja lõplikult. Aga ma tean et sul pole, on keegi väga vale ja usun, et sa armastad mind ja igatsed mind.
Kuidas ma saan siis sinust lahti lasta? Üksainuke sõna sinult raviks mind otsekohe terveks, annaks tagasi elurõõmu.

Ootan mis psühh ütleb, enne ei tee midagi, enne ei tüüta sind oma juttude ja unenägudega. Mitte et mul mingit erilist usku sellesse oleks. Võiks lihtsalt paar kuud täiesti eemal olla, aga kas see pole siis kaotatud aeg, eriti praegu? Selline enese piinamine on seda muidugi veel rohkem, lihtsalt väsitan ennast. Hea et sain vähemalt trenni tagasi mindud.

Tulin koosolekult

Tulin koosolekult ja jäin mõtlema, et tundsin ennast hästi. Väga ajudele ka ei käidud. Tulin välja, istusin autosse ja sain aru, miks nii tundsin. Mõtted olid mujal. Ei tundnud seda sisemist valu, mis nüüd ka kohe tagasi tuli.
Vaatan et siin on kõik endine :) Minny maadleb ikka samade probleemidega. Mina olen ka tagasi. Aga ma vähemalt olin korraks õnnelik ja uskusin, et elu läheb hästi. Veel ainult veidi ja kõik on hästi, väga hästi. Kui ma kuulen oma armastatud inimeselt, et ta armastab mind ja tahab endale päriseks, teen temaga tulevikuplaane, kas see pole siis õnn. See läks.
Kaalust olen alla võtnud, 2,5 kg. Söögiisu pole üldse. Sunnin ennast sööma ja otsin asendustegevusi.
Ma ei taha selline olla nagu ma praegu olen. See möödub ka viimaks. Vähemalt ma olen võimeline tunneteks.

Guess who`s back

Guess who`s back? Pain is back.
See hetk kui ärkad hommikul – poolteist tundi enne õiget aega – veel pole jõudnud hakata tundma eilselt valu ja korraks arvad, et seda polegi. Siis ta tuleb, see valu, ja on tagasi. Tead juba, et pole mingit mõtet üritada uuesti magama jääda.
Jäin temast siis lõplikult ilma. Äkitselt, ootamatult ja arvates et kõik on nii hästi kui saab olla. Enam vist ei ole mõtet loota. Juhtunud on vahepeal palju ja häid asju, unistuste täitumisi. Seepärast ma polegi siin käinud. Kõik see sai korraga tuhaks. Suured sõnad, väike mees. See ei huvita mitte kedagi. Ma arvasin, et eelmisest visiidist siia on rohkem aega möödas, aga näe pole aastatki.