Ajasin hommikul pead pestes vett kõrva. Torkisin vatitikuga, ei mingit abi. Mingi hetk hakkas lausa veidi verd tulema?! Sihukest jama pole kunagi varem olnud. Siiamaani on see kõrv kergelt lukus.

Kuidas saada kaalust alla. Lõunasöögiks suure prae asemel väike, mitte süüa maiustusi, peale igat trenni veel 20 minutit jooksmist. Toimib küll.

Mõtlesin ja mõtlesin. Ma ei saa ise mitte midagi teha, ainult oodata. Oleks lihtsam, minu kogemuste juures isegi hoopis lihtne, kui ta mind ei taha. Aga ma tean, et tahab, vägagi. Ainult et asjaolud segavad ja neid asjaolusid ei saa lahendada. Kuna ma ise midagi teha ei saa, ja pole ka eriti midagi valesti teinud, siis justkui pole mõtet põdeda.
Justkui see lohutaks.