Investeerimisest

Hakkasin ka lõpuks mingil määral sellega tegelema. St varsti on kriisi oodata :) – see tuleb siis, kui “taksojuhid” ehk diletandid hakkavad investeerima. See võiks tähendada, et turul on palju lolli raha, mis tekitab mulli ja millalgi see lõhkeb.
Panin esialgu 3000 EUR omaraha-sse. Vaatab, kuidas seal minema hakkab, siis ehk paneb juurde.
Aktsiaid ei osta. Mõned untsid kulda ehk.
Kulla viie aasta graafikut vaadates pole ju kõige hullem sisenemiskoht. See oleks väikene kindlustus millalgi saabuva kriisi vastu. Kui seda ka lähema paari aasta jooksul ei saabu, ei usu ka, et kulla hind langeks. Rahas istuda pole erilist mõtet.
kuld

Aktsiad on aastast 2009 pidevalt tõusnud. Tipust pole justkui mõtet osta. Kui, siis äkki LHV-d.
sp500
See on S&P500 ehk USA 500 suurema börsiettevõtte käekäiku peegeldava indeksi graafik. Hetkel all-time high nagu näha võib.
Mõne arvates peaks krahh sel aastal saabuma – kuna suurele tõusule järgneb alati kriis.

Samas minu arvates pole minevikku vaadates mõtet tulevikku ennustada. Tuleb üritada aru saada turul valitsevatest meeleoludest hetkel. Juba ca kaks aastat tagasi sai mõnega sel teemal vaieldud – kas praegu on näha sellist mulli nagu oli enne 2008. aasta krahhi? Kas kõik on ennast lõhki laenanud ja hinnad üleval?
Ei ole ju. Toorainete hinnad on pigem madalal. Kinnisvara-laenumulli pole. Paljud istuvad rahas ja pigem ootavad langust, et oleks võimalik madalalt aktsiaid ja muid varasid juurde osta.
Aktsiate tõusu on ilmselt toitnud pidev raha juurdetrükk ja madalad intressid. Intresse hoiavad keskpangad madalal, ja mingi kriisi võiks vallandada intresside tõstmine. Aga miks nad peaks seda tahtma?
Trumpi presidendiks valimine börsi langust ei toonud, vastupidi. Brexit ka mitte. Ka minu enda arvates on need mõlemad pigem positiivsed sündmused.
Samas inimeste ja ettevõtete laenukoormus tasapisi suureneb ja mull siiski pisitasa kasvab. Mingil hetkel peab muutus tulema, aga millal?
Minu arvates mitte veel 2017.

Eestile võib kohaliku tähtsusega kriis saabuda, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb. Seal (vähemalt Stockholmis) olevat hinnad viimase mõne aastaga kahekordistunud. Antakse välja jaburaid kodulaene – näiteks 100 aastaks ning võib ka võtta maksepuhkusi nagu hing ihaldab – makstes ainult intressi. Näis, kaua see madness seal kestab.

Muud teemat ka – täna sain teada veel uusi ja hullemaid fakte meie firma käekäigu kohta. Ma oleks üllatunud, kui kolme kuu pärast kõik samas vaimus jätkub – mingi suur muutus peab tulema.

Trennis läheb hästi vaatamata kõigele. 90 kiloga 8x rinnalt + teine seeria 7x. See on mu kunagise rekordi kordus, mõtlesin järgi, see pidi olema 2008. 8 ja pool aastat! Meeletult kiiresti on aeg läinud. Kükk 120kg ja 2×5. See on kah suht rekord. Täna jalad üldse ei valutanud seda tehes.

Keskenduks positiivsele

2016 oli raske aasta, aga keskenduks positiivsele, ei ole mõtet viriseda.
1. Mulle tundub, et natuke arenesin isiksusena. Suhtlen vabamalt, ka naistega. Ma arvan, et sellele aitas kaasa töö juures pidevalt suurte probleemide lahendamine. Võttis mõningad pidurid vist maha, väikesed probleemid ei ole nii olulised enam.
2. Ema elab endiselt ja toimetab peaaegu nii nagu enne haigust. Ma vist olen liigselt sellega harjunud.
3. Sõbrad on endiselt alles.
4. Teenisin hulga raha. Iga probleem tundub natukene väiksem, kui sul on näiteks 20k vaba raha.
5. Käin endiselt regulaarselt trennis ning jõunäitajad on korralikud.
6. Kasutasin oma aega ka mõne positiivse ja mitteajutise asja tegemisele.
7. Kustutasin kõik xxx bookmarkid.
8. Sain väga korraliku auto, paar aastat vana premium.

Midagi ju täitsa on.

Eesmärke uueks aastaks ei tahaks otseselt püstitada, eks seda ole ennegi tehtud ja feilitud.
Lihtsalt jälgiks, mis hakkab toimuma.

- mis saab töökohaga, ilmselt pikka pidu pole
- kas suudan ja tahan suhte leidmiseks mingeid tõsisemaid katseid teha
- kas suudan vähem aega ekraanide taga veeta
- kas ja millega see business lõpeb
- kuhu ma trenni tegemisega jõuan
- tegelikult ootakski, et saaks kuidagi mõistlikult töölt ära tulla, pikema puhkuse võtta ja mõnel korralikul soojamaareisil käia. Üksinda on ainult natuke nadi minna. Kuigi Egiptuses ma käisin ja oli suht okei.
Tean üht tüüpi, kes on üksinda pool maailma läbi käinud.

kirjutaks midagi

Jõuluõhtu möödus meeldivalt. Lähedast ja tuttavate seltsis.
Praegu tuleb telekast Jõulutunnel ja lauldakse Jeesusest. Minu arvates täiesti silmakirjalik. 90% inimestest ja ka ilmselt neist lauljatest ei usu jumalat. Jõulude ajal aga ronivad paljud nendest kirikusse ja tehakse nägu, nagu oleks täiesti OK kõik see mis seal räägitakse. Nii olevat kombeks. Õnneks minu sõbrad-tuttavad sellist võltsvagadust enamasti ei põe :) Mul ei ole tõsiusklike vastu midagi, neid on Eestis üsna vähe ja tehku isekeskis mis tahavad.
Selles mõttes mulle meie uus president meeldib.

Tulin just tuppa, lõhkusin hunniku puid. Puudelõhkumine on üks paremaid töid üldse. Tehtud tööhunnik on kohe silmaga näha ja samas saab töö ajal omi mõtteid mõelda.

Homme lähen metalliotsijaga üht vana talukohta külastama, mille eelmine kord metsast leidsin. Kui viitsin, siis lõhun kraavis kopratammi. Oma metsa küll enam mul pole, aga lihtsalt ajaviiteks. Olen isegi mõelnud, et ostaks mõne parema tüki tagasi. Investeeringu mõttes või nii.

See mõte, et “ära tööta ebameeldivas kohas” on muidugi õige. Minu töö on küll hetkel kõike muud kui meeldiv. Samas ma justkui ei tahaks praegu ära minna, raskel ajal maha jätta. Kuigi nii palju töökaaslasi on lahkunud ja uusi asemele tulnud, see ei ole enam see firma, kus parimad ajad möödusid. Samuti mulle meeldib raha :) või õigemini kindlustunne, mida mõninga rahahulga omamine annab.

Üle 36% sinu Facebooki sõpradest on Tinderis

Selline teavitus oli. Kui see tõsi on, siis see on vist mõnevõrra kurb.
Mu FB sõbrad on suures enamuses üle 30. Tähendab, et nad on üksikud ja otsivad kedagi.
Osad üksikutest ei ole kindlasti Tinderis ja osad ei otsi kedagi.
Sellest järeldub, et ligikaudu pooled mu FB sõpradest on kas üksikud või pole oma suhtega rahul.
Mõned neist on tegelikult naised, kellega ma olen tutvuda üritanud, pole klappinud ja nii nad jäid. Aga neid on ainult mõned.
Eks käskis mu sõbralisti sellistest puhtaks rookida, pluss eelmistest eksidest.

Eelmisel nädalal oli mul tervenisti kaks üritust koos sõpradega. Kena.

Käisin täna üle hulga aja metsas kõndimas. 2 tundi 20 min, ca 10 kilti.
Ilm oli udune, niiske, hämar, +3 kraadi. Peaks sagedamini käima.
Olenemata masendavast ilmast paneb see kuidagi mõtted korda.
Ja praegu on kõige pimedam aeg, edasi läheb ainult paremaks:)

Mõtlesin ka kõndides, et miks see nii on – see, et nii palju üksikuid on.
Näib, et suutmatus kedagi sobivat leida ei ole ainult minu probleem vaid selliseid on palju.
Mul näiteks polegi eriti võimalust. Vallaliste seltskonnas ma ei käi. Sõbrad, nii paljuke kui neid on, on kõik pereinimesed.
See netis tutvumine… ma ei tea, ma ei viitsi enam eriti.
Vastuseid eriti ei tule. Püüan kirjutada kümmekond lauset enesetutvustust, mõni kusjuures kellega jutule saan, on isegi kiitnud.
Sel aastal jõudsin kahe või kolme potensiaalsega kohtuma. Ajapuudus ka, peaks vaeva nägema, aga justkui motti pole.
Ühel oli suht kena pilt, aga see oli vist aastaid vana ja meigiga, tegelikkus oli hoopis teine.
Ja ta oli veidi imelik, nii nagu ta ka ise väitis. Teine oli ka leidnud vist kõige paremini välja tulnud pildi, ms temast
tehtud on (tegelikkus hoopis midagi muud).
Kahega tekitasin teadlikult ühe-(või mitme)öösuhte. Vaheldust ja meelelahutust oli vaja.
Sellest Tinderi kaadrist ma ei saa ka aru – laigivad ära ja siis kui saadad neile viisaka kirja, siis on vaikus.
Ilmselt on kenadest ja asjalikest naistest tõsine puudus, konkurents on arvatavasti ülitihe :)
Miskipärast küll kurdetakse et kirjutavad mingid ossid ja kirjaoskamatud ja armukeseotsijad ja korralikke mehi pole. Kirjutagu siis ise ja nähku veidi vaeva.

Trennis käin endiselt edasi, nii nagu tavaliselt – arengu nullib tavaliselt mõni külmetushaigus.
Tasapisi vist midagi siiski toimub. Kuigi viimastel nädalatel olen ajapuudusel ainult kahel päeval nädalas trenni jõudnud.
Kaks korda on vajalik, et taset hoida. Arenguks vajalik vähemalt 3.
Rinnalt 85kg seeriad, kükk 120 kg.

Tere üle hulga aja

Tere üle hulga aja. Kui seda keegi lugema peaks. Aga vahet ei ole.
Mis siis toimunud on. Tegelikult minu jaoks üsna palju.
Suvel puhkasin 4 nädalat jutti. Ja kulutasin selle suuremalt jaolt maja remontimisele. Tulemus peaks olema võimas, kui see ükskord valmib.

Naisterindel pole mingeid edasiminekuid. Paar üheöösuhet on olnud. Mina sain sealt, mida tahtsin (suht lõbus oli vahelduseks möla ajada, muusikat põhja keerata, juua ja keppida) ja sinna need jäid. Tegelikult selliseid naisi, kellega seda harrastada, on palju. Aga neid õigeid ja häid naisekandidaate pole kusagilt võtta. Ühe natuke lootustandvagaga käisin väljas, aga see suhtlus jäi kusagile pooleli…

Trennis olen ka suvi läbi käinud, suurt arenenud pole, aga näiteks kükke teen 120 kiloga. Suvega sai kaalust mõned kilod allagi võetud. Täitsa OK vorm on.

Ah jah, üks hammas lagunes täiesti lambist ära. Möödunud talvel alles käisin üle hulga aja hambaarsti juures ja olin uhke, et ainult üks auk oli ja peale selle parandust hambad täiesti korras. Ühesõnaga see läks halvasti pooleks ja jäänus tuli lasta välja tõmmata. Esmakordne kogemus, midagi ei tundnud. Tuleb lasta implantaat panna, see on suht pikaajaline protsess.

Alustasin väikese äritegevusega, mis toob üsna hästi sisse. Esmane eesmärk oli aastaga 20k kokku ajada (koos vanade säästudega), aga loodetavasti tuleb kevadeks rohkemgi, ehk 30. Kui midagi ei juhtu – sülitame kolm korda üle õla.
Jäin mõtlema, et mida sellise summaga siis teha saaks. 5k läheks minimaalsele korteri sisustuse uuendamisele. See pole muidugi möödapääsmatu. Ütleme kui tuleks töölt ära, siis tuleks esimese asjana kohe auto osta. Selline, millega võiks sõita, maksaks ise juba 15-20k. Kuigi muidugi sellist summat auto alla panna on mõttetu, parem juba rentida siis. Investeerida võiks ka kusagile, mõnda indeksfondi näiteks vms. Et sellel mõte oleks, peaks sinna panema ka ca 10k. Reisida tahaks ka mõnele eksootilisele maale :) veel 3-5k.
Juba läks meelest ära, milleks ma üldse seda alustasin. Hobiautot sooviks muretseda, mida siis taastama hakata. Sobiv toorik 6-10k. Juba tuleb puudu :)

Mai

Pole ammu kirjutanud. Ilmad on väga ilusad, ma vist ei ole maikuus kunagi nii pruun olnud kui sel aastal.
On palju väljas viibitud. Isiklikku metsa või parki kuulub nüüd tammesid, kaskesid, kuuski, mände, kastaneid, pärnasid, lehiseid, kadakaid, saari, vahtraid. Tervelt 10 liiki juba.

Trennist. Õlg ei ole päris korras, aga ma üritan mitte ennast sellest segada lasta. Rinnalt läks täna 90kg-ga 6x + 4x.
“Turvaline raskus” on 80 kg, see on see, millega teen ilma probleemita 8 kordust ja ei teki tunnet, et ehk ei jõua.
Ei tea, kas kunagi saaks selleks 90 kg ja trenni max raskuseks 100kg. Peab proovima max raskust tõsta, see peaks kiiremini arenema panema.
Biitsepstõste – jäin mõtlema, palju siis kangil peal on, 50kg! 2 seeriat teen sellega ja mõned kergemaga.
Kükke teen 100 ja 110 kg-ga. Selg allatõmbed 90kg (õlg annab tunda) ja plokiga vastu kõhtu tõmbed juba 95kg! Lihtsalt julmalt raskust juurde panna, siis areneb.
Võib enam-vähem rahul olla, nii jätkata.

Naistest. Talvel miskit korraks tahtis tekkida, mille lõpetasin. Olen netis ringi vaadanud.
Flirticus sügisest saadik. Ei ole ühtki tiltiajavamat kohta kui Flirtic. (“Tilt” on pokkerimängijate termin, seisundi kohta, kus oled närvis ja frustreeritud
asjaolude tõttu, mis sinust ei sõltu, tavaliselt on selleks halb kaardijooks. Suht hea ja iseloomulik väljend).
Näod on seal kõik see pool aastat enam-vähem samad, seal on selline featuur, et saab inimesi lisada lemmikute listi, milles olevaid inimesi
on võimalik otsinguga mitte kuvada. Mittehuvitavad lisan lemmikuks, et siis neid otsinguga mitte näha. Minu tagasihoidlikud kriteeriumid on, et võiks enam-vähem kena välja näha, kõrgharidus ja mitte üle ühe lapse.
Laste asi siis seepärast, et kahe ja rohkema lapsega naised vaevalt et neid juurde soovivad. Tätoveeringud ja suitsetamine ka ei sobi.
Mõtlesin siis täna vaadata, et mitu inimest mul “lemmikute” ehk siis mittehuvitavate listis on. Arvasin, et mõnikümmend, maksimaalselt sada?
Seal on 333 inimest! Tallinna ja Harju maakonda vaatan ainult.
Nii palju, kui olen jutule saanud, siis ilusamad naised olevat meeste meeletu rünnaku all, kirju tuleb tohutult.
Ja nendelt vastust saada on raske, lihtsalt nii palju kirju tuleb meestelt neile. Äärmiselt palju olevat “jobusid”, kirjaoskamatuid, seksi- ja armukeseotsijaid jne.
Minu jutul justkui pole häda midagi, mõni on isegi kiitnud ja tänanud meeldiva kirja eest.
Samas on vist üsna lootusetu sealt kedagi leida. Väga tihti naised ei tea, mida nad tahavad, kord on tuju ja siis jälle mitte.
Asjalikke, kenasid ja heal järjel mehi olevat vähe, samas ise naised ei kirjuta kellelegi. Paar korda siiski on mulle esimesena kirjutatud, aga siis ei sobinud jälle mulle.

Tinder – sama jama, et matche saab väga harva. Ju ma olen siis liiga valiv. Kenasid naisi on seal palju, aga ka väga palju välismaalasi (välismaalased välistan). Saad oma matchi kätte, aga nad miskipärast ei soovi eriti vestelda.

Ju mul on endast kõrge arvamus, aga kõigest endasarnast naist sooviks leida. Üks viga muidugi on ka see, et ma ei suhtle eriti vabalt. Võõrastega kukkuda lihtsalt lobisema ma eriti ei oska. Raskes joobes küll. Kirjutada on esalgu lihtsam… Väljaskäimisega on nii, et praeguses vanuses isegi kui lähed sõpradega välja, siis ei lähe sa ju lantima nagu kahekümneaastaselt. Vaid lähed sõpradega välja, et nendega aega veeta.

Kuuldavasti olevat sarnaste muredega naisi ka täiesti olemas, aga millegipärast on nendega raske kohtuda… Eelarvamusi on ka inimestel palju.

Esimene

Täna: Esimene muruniitmine, esimene päikesepõletus, esimene grill ja õlu vabas õhus. Mõnus…
Ööbikud on kohal, ööbik pidavat tooma öösooja…
Eelmine nädal istutasin vel mõniteist mändi. Homme ilmselt ka midagi.
Tunne on hea, on nagu millegi meeldiva ootus. Olen suht tubli olnud, ei ole tegelenud jamadega… “mustalt panemisega”, ja ei ole isegi soovi mitte. Mitu kuud juba. Tahaks justkui olla “puhas” ja valmis selleks, mis peab tulema…

Whatever it was
I`m over it now
With every day
it gets better

25. aprill

Päris kaua aega on viimasest postitusest.
Enamvähem hästi on läinud. Olen teinud trenni, kõvasti füüsilist tööd nädalavahetustel, ja peab ütlema, et asjad on paranenud. Terves kehas terve vaim.
Üle-eelmisest reedest alates:
Reede: 2,5 tundi rattasõitu. Isegi imestan, et kestsin selle ära, ca 45-50 km. Enne seda olin sel aastal ainult ühe korra sõitnud, alla tunni. Põlv andis paraku tunda järgmisel päeval.
Laupäev: terve päev tööd maal
Pühapäev: terve päev tööd maal
Esmaspäev: jõusaal
Teisipäev: jõusaal
Kolmapäev: 2 tundi rattasõitu. Põlv andis hiljem tunda jälle
Neljapäev: Tunnine jalutuskäik. Stockholmis jäi aega ja avastasin sellise koha nagu “Hagaparken”. Ilus park, järv, mille ümber saab kõndida. Park on loodud 18. sajandil miski rootsi kuninga poolt ja vaatamisväärsusi omajagu. Kokku ümber järve 12km. Võtan vist see nädal ratta kaasa ja sõidan selle maa ära. Vihma hakkas sadama, aga oli üpris värskendav.
Reede: jõusaal
Laupäev: töö maal. Ehitan garaazi oma seni veel olematule hobiautole. Üle mitme aasta on tekkinud soov jälle endale mingi projekt muretseda ja see ära taastada. Kõik ümberringi muudkui ehitavad… Tahaks ka.
Pühapäev: maal. Mul on seal üks poolehektariline heinamaa tükk, mida on aastaid lihtsalt mõttetult murutraktoriga niidetud. Muruplats. Mõtlesin, et istutan puud peale, teen pargi. Paarkümmend puud sai istutatud, siis hakkas vihma ja hiljem lund sadama. Konkreetselt tuli lumi maha.
Esmaspäev: Võtsin töölt vaba päeva ja toimetasin ikka veel maal.
Homme-ülehomme trenni. Nii et iga päev on mingi füüsiline tegevus. Mõned kilod on juba alla tulnud ja peab ütlema, et välimus on ka paranenud. Nii hoida!

Mis naistesse puutub, siis… Korraks jälle tekkis midagi. Flirticus suhtlesime, lihtsalt ajaviiteks. Saime mõned korrad kokku, viimased korrad minu pool. Lõpetasin ära, sest oli näha, et asi läheb tõsiseks. Loodetavasti ei lasknud asja liiga kaugele – mina ei taha olla alatu. Midagi püsivat sealt ei saanud tulla.

Ma ei taha enam sellist “midagit”, vaid ühte ja ainust, õiget asja. Usun, et see tuleb, õige pea… tahan uskuda.
Tegelikult ei ole enam mitte mingit tahtmist mingeid ajutisi suhteid luua. Ega mingi jamaga tegeleda. Üks ja õige, või mitte midagi.

Magamise ja närvidega on ikka veel probleeme. Olen hakanud natuke alkoholi jooma, et tuleks uni. Näiteks pool pudelit punast veini õhtul. Või Vana Tallinnat vms. Paar korda nädalas. Mõnevõrra mõistan neid, kes jooma hakkavad – lihtsalt põgened oma muredest. Ma arvan, et mina ei hakka. Suits pole ka külge hakanud. Ikkagi loodan, et probleemid on ajutised.
See megaprojekt tööl lõpeb ka millalgi (aasta pärast on juba suuresti minevik) ja ma tõesti tahan suvel võtta terve kuu järjest puhkust – nagu valge inimene. See oleks tegelt väga huvitav, pole kunagi nii pikalt puhanud. Tahaks näha, kuidas see mõjub.

Ma ei tea, mis see on, aga millegipärast on minu tüdruksõpradel ja perekonnal sarnasusi:
Esimesel oli pea sama nimi mis mu emal, üks täht vahet
Sünnipäev oli vist ka 1 päev vahet
Teisel oli pea sama nimi mis mu õel, üks täht vahet
Kaks olid täiesti sama nimega
Kahel neist sünnipäev kahepäevase vahega
Ja praegu on mulle vist üks neiu meeldima hakanud, kel on samal päeval sünnipäev kui mu õel :) ja tuleb mainida, et ka ühel eelpoolmainitutest oli sünnipäev sellest 1 päev varem… Kokkusattumus või midagi muud?

Täna olin tubli

Täna olin enam-vähem tubli. Käisin trennis, koristasin kaks tundi korterit, pesin isegi külmkapi seest ära.
Rahuldus, mis tuleb “õigete” asjade tegemisest on tunduvalt suurem, kui stressimaandus arvuti taga ja üle süües.
Panin mingisugused asjad kirja:
1. Teha korralikult tööd
2. Vähemalt 3 korda nädalas käia trennis
3. Kell 23.00 voodisse
4. Õigeks ajaks tööle!
5. Trennivabal päeval vähemalt tund aega värskes õhus, jalutuskäik või rattasõit
6. Koristada kord nädalas
7. Süüa tervislikult, võtta mõned kilod kaalust alla
8. no porn (max 2x nädalas)
9. Kodus arvuti taga mitte üle 2 tunni päevas
Eh, päris palju asju sai juba?

Aga mis on positiivne

Positiivne on see, et õlg on vist peaaegu korras! Ei anna justkui üldse tunda enam. Ligi aasta on möödas, kui see jama algas.
Detsembri ja jaanuari jooksul tegin harjutusi, minu arust need ei aidanud midagi. Siis lihtsalt enam ei viitsinud.
Hakkasin siis jälle tegema rinnalt surumist ja ka õlgadele kangiga surumist. No et kaua võib. Maal on ka kõvasti tööd tehtud, äkki loksutas midagi paika.

Täna tundsin tõsiselt, et nii enam edasi ei saa. Ja tüki aja tagant tekkis soov midagi muuta.

Laevale tulles tuli kuidagi tuttav ette ühe õige soolase merevee lõhn. Ja mingi igatsus selle järele. Meil siin sellist ei ole, nagu olen tundnud Egiptuses, Tais, Horvaatias. Eks see seostub õige puhkusega, see lõhn. Kus pole mingeid muresid, oled kodust eemal ja teed mis tahad.