header image
 

Day 1.

Katastroof. Ärkasin hommikul ülesse, võinoh äratati ülesse ja kutsuti randa. Ma siis vinks-vonks tõusin, pesin end ja olin valmis bussipeale minema. aga siis… sõbranna helistas ütles et vot pilved ja pilvi pole mõtet võtta (vahepeal oli tunne, et kohe hakkab sadama) Nõnda siis ma olin omadega väga üleval helistasin sõbrannale, et davai lähme jooksma. (üks asi oli paastumine ja sellega paralleelselt oli plaanis jooksmas igapäevaselt käija) Ja läksimegi jooksma, kell oli kergelt pool 11 kui tema juurde jõudsin. Jooksime umbes pool tundi, pistma hakkas oojaa, tagasi tulles oli päike nii ere et jama oli joosta, kõrvetas vat. Siis kõndisin koju ja sealt hakkas jama pihta…

 

Jõudsin koju, heitsin korra pikali, et jään magama, aga kuna vennal oli vaja mingeid asju tuua linnast läksin kaasa (viis minutit sain silma kinni panna). Tagasi koju tulles hakkas jama pihta. Varem ma polnud märganudki seda kõike enda ümber- Sööki. Isa tahtis et väljast grillipealt vorstikesed ära tooksin. Mmmm… suu hakkas vett põhimõtteliselt jooksma. Ma läksin panin oma veepudeli külmkappi nägin sisse.. aiii kuidas sööks midagi. aga EI. Siiamaani suudan ENAMVÄHEM vastu panna kõikidele kiusatustele.

Õhtu.

 

Ilu nõuab ohvreid :)

 

:P

~ - keidii - 3. August, 2009.

Jäta kommentaar