KerttuAed

Kategooriad
Arhiiv
Tänane seis
Kirjutas kerttu, 12 February, 2013   

 


Loe edasi...
 
Aga nüüd on jama, gasaanial juba midagi paistab
Kirjutas kerttu, 11 February, 2013   

Need seemned said küll liiga vara pandud, kuigi paki peal oli veebruar. Kardan, et kasvavad liiga suureks ja hakkavad välja venima.

 

 

 


Loe edasi...
 
Nii ilusasti sadas eile lund …
Kirjutas kerttu, 11 February, 2013   


Loe edasi...
 
Esimesed lilleseemned mullas
Kirjutas kerttu, 8 February, 2013   

Panin kõigepeaalt petuuniad:

 

 

Vasakult siis valge, lilla ja roosa. Seemned jäävadki mulla peale, sest on valgusidanejad.

 

Siis gasaania:

 

 

Gasaaniad lükkasin pärast ikka mulla alla. 

 

Ja siis raudürdi:

 

 

Raudürti sain 2, ühe panin kookossubstraadi sisse (nii nagu ka kõik ülejäänud) ja teise panin tavalise mulla sisse (isegi mitte külvi- ja pikeerimismulla), siis on hea erinevust ja arengut vaadata. Kuigi see on mul juba eelmise aasta petuunia katsetusest teada. Aga eelmisel korral olid mul ka erinevad seemned, nii et viga võis ka seemnetes olla. Kuid praegu on täpselt samad seemned, kuid muld erinev.

 

Selle aasta seemnete panekuga on algus tehtud.

 


Loe edasi...
 
Juba areneb, aga võiks veel kiiremini
Kirjutas kerttu, 8 February, 2013   


Loe edasi...
 
Seemned seemnemaailmast käest ja mingiks ajaks hing rahul
Kirjutas kerttu, 8 February, 2013   

 

Kui seemnemaailmast pakk tuli, läksin kohe kodu poodi ja ostsin ka külvi- ja pikeerimismulla 20l (2,5), toakasvuhoone koos 12 turbatabletiga (2,95), 2 turbakassetti (0,55/tk) ja veel ühed petuunia seemned. Ei saanud kohe üldse ostmata jätta. Sellised siis, hinnaga 0,9.-

 

 

Nüüd kogu mu ostetud aia kupatus ootab kevadet.

 

 

Nii samuti nagu mina!


Loe edasi...
 
Punapeet
Kirjutas kerttu, 6 February, 2013   

Punapeet Boltardy

http://seemnemaailm.ee/index.php?CID=12


 

 

Siledad juurviljad ja stabiilne saak. Varavalmiv. Tõusmetest saagikoristuseni 75-100 päeva. Ümar, keskmise suurusega, viljaliha tumepunane, ilma heledate ringideta. Juurvili 160-360 g. Heade maitseomadustega. Vastupidav ennakõidumisele. Sobib värskelt tarbimiseks ja säilitamiseks. Külvieelseks töötlemiseks ja pealtväetamiseks soovitatakse looduslikku väetist.
* Kõige lihtsam seemnete ettevalmistus – leotada soojas vees (48-50 kraadi) 20-30 minutit. Peale protseduuri on nad vaja kohe jahutada, hoida 2-3 minutit külmas vees ja kuivatada. Enne seemnete külvamist, nende paksu koore pärast (punapeet, spinat, sibul) ja eetriliste õlide pärast petresell, porgand), tuleb hoida ööpäev vees; kurgi, kabatšoki, tomati, kapsa, salati- mitte vähem kui 12 tundi; herne ja aedoa seemneid tuleb algul 2 tundi vees hoida, siis kuivatada ja 3 tunni pärast uuesti 2 tunniks vette panna. Seemneid niisutada madalas nõus. Leotada neid toasoojas madalas vees või parem marlitükil. Tähtis on, et veekogus sobiks niisutavate seemnete mahuga. Niisiis, kurgil ja kapsal peab vett olema kaks korda rohkem kui seemneid; porgandil, petersellil, pastinaagil, salatil, hernel, oal- erinev veetase; tomatil ja sibulal- 20-30% vähem kui seemneid. Perioodiliselt võetakse seemned veest välja, et anda neile hapniku. Iga 4-5 tunni tagant vahetatakse vett. Seemnete leotuse ks ei kasutata mitte ainult vett, vaid ka lahjasid mikroelemendi lahuseid: boorat ja molübeeni. Seemned külvatakse soojal ajal ja niiskesse mulda. Kui ilm on kehv, säilitatakse seemneid külmikus või lastakse idanema kuni ilmuvad üksikud valged idud niiskele paberile.


Loe edasi...
 
Porgand
Kirjutas kerttu, 5 February, 2013   

 1. Porgand ”Nantes 3” Daucus carota L.

http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11534

 

 

Keskvalmiv sort. Porgand on ammutuntud kasulik toiduaine. Teda soovitatakse reeglina väikestele lastele, kuid ka täiskasvanutel on kasulik teda oma menüüsse võtta. Porgand sisaldab eelkõige A- vitamiini eelühendit – beetakarotiini, mis sisaldades antioksüdante, parandab kopsude tööd nii suitsetajatel kui mittesuitsetajatel. Peale porgandi sisaldavad seda veel punapipar, kõrvits, mango jt punased ja kollased köögi- ja puuviljad, samuti spinat ja brokkoli. Beetakarotiini kasulikkus seisneb selles, et ta blokeerib vabad radikaalid, mis tekivad kopsudes tubaka jt faktorite mõjul, eelkõige õhus sisalduva reostuse tõttu. Kuid vaatamata kõigile oma kasulikele omadustele ei ole beetakarotiin võimeline kaitsma suitsetajaid kahjuliku harjumuse tagajärgede eest – kopsuvähi ja südame-veresoonkonna haiguste eest.

 

2. Porgand ”Rubina” Daucus carota L.
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11533

 

 

Hiline saagikas sort. Hästi sobib säilitamiseks ja konserveerimiseks.

1000 seemet kaaluvad 1,0-1,2 g.
Ühes grammis on 830-1000 seemet.
Weight per 1000 seeds = 1,0-1,2 g.
Number of seeds in 1,0 g  = 830-1000.


Loe edasi...
 
Herned
Kirjutas kerttu, 5 February, 2013   

Valisin 3:

 

1. Hernes ”Winner” Pisum sativum L.

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14384

 

 

Varajane sort – 59 päeva saagini, kasutatakse värskelt, konserveerimiseks ja külmutamiseks. Kaunas keskmiselt 7-8  suurt seemet . Seemneid pakis 50 g.

 

2. Hernes ”Avola” Pisum sativum L.

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14383

 

 

Väga varajane sort, kasutatakse värskelt, konserveerimiseks ja külmutamiseks. Seemneid pakis 50 g.

 

3. Hernes ”Alderman” Pisum sativum L. convar. medullare Alef. emend C.O. Lehm

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12665

 

Roheliste herneste konserveerimine. Kaunadest puhastatud herned loputatakse ja balanšeeritakse 1-2 minutit kuumas vees. Klaaspurgid pestakse hoolikalt (parem on kasutada pooleliitriseid purke). Herned puistatakse ettevalmistatud purkidesse ja valatakse üle soolveega, mis sisaldab 2% soola ja 3% suhkrut. Purkidele kinnitatakse metallkaaned klambrite abil, et kaaned kuumutamise ajal ära ei tuleks, ning asetatakse potti, milles on sama konsentraadiga soolvesi, mis purkides. Soolvee tase peab olema kaantega kaetud purkide ülemisest servast 2-3 cm kõrgemal. Pärast seda, kui soolvesi on keema läinud, keedetakse herneid tasasel tulel vähemalt 1,5 tundi, et herned muutuksid pehmeks. Seejärel võetakse purgid ettevaatlikult potist välja ja suletakse hermeetiliselt. Hoidised asetatakse siledale aluspinnale ja kaetakse millegi sooja, näiteks tekiga. Kui nelja päeva pärast ei ole soolvesi sogaseks muutunud, on hoidised õnnestunud ja säilivad mitmeid kuid. Kui soolvesi aga muutub sogaseks, on konservid riknenud ja neid ei tohi söögiks tarvitada.


Loe edasi...
 
Kaalikas
Kirjutas kerttu, 5 February, 2013   

Kaalikas ”Wilhelmsburger sator Otofte”

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11551

 

 

 

Nõuded mullastiku ja toitainete suhtes. Kaalikas annab korralikku saaki erineva mehhaanilise koostisega muldadel, kuid rohkem sobivad huumuse- ja kaltsiumirikkad liivsavimullad, eriti jõgede kallastel asuvatel aladel. Kasvab hästi ka rasketel savimuldadel ja on võimeline kasvama ka kultiveeritud turvasmuldadel. Ebasobivad on kultiveerimata, väga happelised, toitainetevaesed kuivad liiv- ja veeriselised mullad. Kaalikas vajab heaks kasvuks kõiki toiteelemente. Ta ammutab mullast hulga kaltsiumit, mis on vajalik juurviljade rakkude ehitusel ja on põhiliseks toiteelemendiks. Peale selle – lupjamine tõstab vastupidavust kapsanuutrile. Lämmastik kuulub samuti taimele oluliste orgaaniliste ühendite – valkude, klorofülli jt koostisse, ta on vajalik just kasvu algul, sest soodustab lehtede moodustumist ja seega hea juurviljade saagi saamist. Ta kindlustab suure saagi saamise suhteliselt lühikese aja jooksul, tõstab valkude sisaldust. Kuid liigsetes annustes vähendab ta juurviljade kuivaine, suhkrute ja C -vitamiini sisaldust, halveneb ka säilivus, suureneb kasvamaminek säilitamisel, rohkem moodustub puitunud juurvilju, väheneb vastupanu haigustele. Fosfor kuulub samuti raku valkude koostisse, ta reguleerib ainevahetust ja soodustab juurvilja suhkrusisalduse tõusu. Mõjutab kaalika kasvu juba varasest arengust peale. Seepärast tuleks kindlustada selle elemendi olemasolu juba mulla põhiväetamisega.
Kaaliumil on suur tähtsus fotosünteesis, ta mõjutab süsivesikute liikumist lehtedest juurvilja, seepärast mõjutab ta nagu fosforgi suhkrute kogunemist juurvilja, mis omakorda suurendab vastupidavust mitmesugustele haigustele. Kaalikas suudab aktiivselt koguda kaaliumi mulla tagavaradest. Kuid on täheldatud, et liigne väetamine kaaliumväetistega soodustab samuti nuutri arengut. Kaalikas nagu naeriski, annab suuremat saaki, kui samaaegselt kaaliumiga anda ka naatriumi. Inglismaal tehtud katsete põhjal võib öelda, et suurte kaaliumiannuste puhul moodustusid suured juurviljad, kuid kibeda ja puise viljalihaga, aga kui samaaegselt anda veel naatriumi, siis enamuses olid suured, mahlakad juurviljad. Hooldustööd istikutest. Seisnevad õigeaegses võitluses kahjurite ja haigustega, mullakobestamises, umbrohtude eemaldamises, harvendamises 3-4 cm vahekaugustele, kastmises vastavalt vajadustele ja 1-2 väetamises (esimene 6-7 päeva peale tõusmete ilmumist, teine kord 10-15 päeva peale eelmist). Esimesel väetamisel võetakse 10 l vee kohta 20 g ammooniumnitraati, 20 g superfosfaati ja 10 g kaalisoola, teisel väetamisel igat 20 g. Lämmastikku ei või anda liigses koguses, sest jaheda kevade korral soodustab ta taimede õitsema minekut. Peale selle võivad istikud kasvada pikemate sõlmevahedega, eriti just alumises osas, mistõttu saadakse pikenenud kujuga juurviljad. Taimed istutatakse välja, kui ilmub 4-5 pärisleht, peajuur on aga 3-4 mm jämedune. Kaalikataimede mahapanek langeb kokku keskhiliste kapsasortide istutamisega mai lõpus. Istutada tuleks võimalusel pilves ilmaga. Päikselise ja kuiva ilma puhul istutada päeva II poolel, parem aga õhtul. Taimi kastetakse enne istutamist kindlasti. Taimed kaevatakse välja nii, et võimalikult vähe kahjustatakse juuri. Enne istikute sorteerimist vaadata, et juurtel poleks kapsakärbse vaklu. Juhul kui neid on, siis pesta juuri veega. Tugevasti kahjustatud taimed praakida välja, ülejäänud kasta veisesõnniku ja savi segusse. Kuiva ja palava ilmaga istutades lõigata päev enne istutama asumist suuremad lehed osaliselt ära. See vähendab vee aurumist ja soodustab juurdumist. Peenrale tuleb taimed istutada samale sügavusele kui nad enne istikuna olid kasvanud. Istutamisel ei tohi peajuurt kõverasse asendisse panna, jätta taime liiga kõrgele või lehesüdamikku mulla alla. Liiga sügavale istutatud taimed või vad hukkuda, sest lehekodariku südamik jääb mulla alla. Kui peajuurt rebida või muidu kahjustada, siis hakkavad kasvama jämedad külgjuured ja juurvili ise muutub puiseks. Taimed istutatakse tasase maa puhul reavahedega 45 cm, harvem 60 cm, vagude puhul 60 cm, peenardel 2-3 rida vahekaugustega 35-45 cm. Taimed vahekaugus reas jäetakse aga alati 20-30 cm. Käsitsi istutamisel võib taimed paigutada ka pesadena, jättes pesade vahekauguseks tsentrist 40×60 cm või 50×60 cm, igasse pesasse 2-3 taime. Istutamine ühildatakse kindlasti kastmisega, andes igasse istutusauku 0,5 l vett, seejärel pannakse porisegusse istik, tema juurte ümber aga algul niiske ja seejärel kuiv muld. Kuiva ilmaga kastetakse 1-2päeva pärast istutamist , seejärel aga, kui pealmine kiht on kuivanud, kobestatakse mulda. Nädal peale istutamist kontrollitakse, kuidas taimed kasvavad ja vajadusel istutatakse hukkunud taimede asemele uued, eelnevalt kobestades ja kastes istutusauku. Hooldus taimedest. Hooldustööd seisnevad mulla kobestamises, umbrohtude hävitamises, taimede harvendamises, väetamises, kastmises , väetamises ja haiguste ja kahjurite tõrjes. Maa tuleb hoida kobestatuna (eriti pindmine kiht), niiskena ja umbrohtudest puhtana. Mullakoorik, mis tekib peale sadusid, on ohtlik idanevatele seemnetele. Kui see tekib, siis on vaja koorik rehaga tingimata purustada. Esimene kobestamine tehakse ridade vahel 4-6 cm sügavuselt kohe peale tõusmete ilmumist või teisel päeval peale istutamist. Teist korda kobestatakse 7-10 päeva pärast esimest. Reavahesid kobestatakse 2-4 korda 10-15 päevaste vahedega niikaua kuni lehed pole ridades veel üksteiseni ulatunud. Kobestada mitte ainult pinna pealmist kihti, vaid teha täiendavalt 2-3 vaokest ridade vahele. See soodustab niiskuse säilimist, kuid hävitab ka umbrohte. Kergeid, kuivi muldi kobestatakse harvemini kui raskeid ja märgi muldi, mis eriti moodustavad mullakoorikut. Sügav (7-10 cm) kobestamine taime ümber on aga lubamatu, kuna see kahjustab külgjuuri. Nii võib teha vaid vao keskkohas, et parandada õhustatust ja hävitada umbrohte. Koduaias kasutatakse reavahedes töötamiseks mitmesuguseid kõplaid ja kobestajaid. Umbrohtude hävitamine kobestamisega toimugu nende kasvu alguses. Õigeaegne ja hoolikas kobestamine on üks põhilisi võtteid hea kvaliteediga saagi saamiseks. Liiga tihe taimede seis esi mesel 15.-20. päeval põhjustab nende liigse väljavenimise. Edaspidi aga põhjustab see juurvilja venimist ja puiseks muutumist. Külve harvendatakse esimest korda 3. pärislehe ilmumisel. Algul võib kõplaga harvendades jätta kasvama taimede kimbud 12-15 cm vahedega, lõplik harvendamine toimub 15-20 päeva peale esimest, kui ilmub 5.-6. pärisleht. Harvendatakse peale vihma kas kitsa kõplaga või käsitsi. Peenras jäetakse üksteisest 15-18 cm kaugusele alles 1 taim (kimbust kõige tugevam). Kaalikal soovitatakse jätta alles kõige suurem (kuid mitte kõrgem) tugeva leherosetiga taim. Harvendamisel eemaldatud taimi võib kasutada istikuteks. Viljakal, piisavalt niiskel mullal võib taimede kasvupind olla väiksem kui kehvemates tingimustes kasvavatel taimedel. Kui soovitakse saada saaki varem, siis on soovitav jätta taimede vahekaugus suuremaks, kuna soodsates tingimustes kiireneb ka juurviljade moodustumine. Väetamine. Tõstab saagikust. Kasvuperioodil väetatakse 1-2 korda: pärast teist harvendamist ja enne reavahede kokkukasvamist. Paremaid tulemusi saab orgaaniliste ja mineraalsete vedelväetistega. Fekaale väetamiseks kasutada ei tohi. Sõnnikut, aga veel parem niidetud rohtu, kasutatakse esimeseks väetamiseks 4-5 korda veega lahjendatult. Võib anda mineraalväetisi: 10 l veele ammooniumnitraati 5-7 g, topeltsuperfosfaati 5 g, kaaliumkloriid 5 g ning see kogus anda 1 ruutmeetrile. Samuti sobib kristaliin – 10-15g /10l veele. Teist korda väetatakse enamasti mineraalväetistega : segus ammooniumnitraati 5-10 g, superfosfaati 5 g, kaaliumkloriid 5-8 g 10l veele ja 1m2-le. Teist korda võib väetada ka kuivalt enne kastmist või vihmasadu, segades väetise kõplamisega mulda. Booripuudusel, kui B ei antud mullaharimisel, tehakse juurevälist väetamist 0,1% boorhappe lahusega 10-20 päeva tagant (kuni juurvili on läbimõõdus 3-5 cm või lehed puutuvad kokku).
Kastmine. On tulemuslik kuivadel aastatel või kuival kasvuperioodil. Lehtede närbumine või enneaegne hävinemine näitab ära vajaduse kastmise järele. Kaalikat soovitatakse kasta harvemini, kuid piisavas koguses. Efektiivne on ka vihmutamine. Kastmisel ei tohi veejuga olla liiga tugev, et muld ei uhtuks laiali ja juurvili paljastuks, mis sel puhul muutuks roheliseks ja kaotaks maitseomadustes. 1 kastekannutäiest piisab esimesel kuul 30-40 taime tarbeks, hiljem 10-12 taimele. Käsitsi kastmisel on soovitav märjaks saanud muld niiskuse säilitamise eesmärgil katta kuiva mulla kihiga või kobestada pärast seda, kui niiskus on mulla sisse tõmbunud.


Loe edasi...
 
« EelmisedJärgmised »