KerttuAed

Kategooriad
Arhiiv
Eesti suvi
Kirjutas kerttu, 22 July, 2013   

Ilmad on külmad umbes 15 kraadi ringis ja pidevalt sajab. Ei ole jäänud midagi alles, mis meenutaks suve ja praegu on ju veel südasuvi. Kindlasti on paljutele selline ilm vastukarva, eriti nendele, kes veel puhkuse plaaninud ja häid ilmu lootnud. Mul endal on ka puhkus, aga mina naudin täiel rinnal: mis sest, et väljas on selline:

 

 

Mulle meeldib selline ilm, sest siis saan rahulikumalt võtta. Siiamaani olen ainult ringi tormanud ja rabelenud ning tunnen, et hakkan sellest kõigest väsima. Ööd on olnud nii lühikesed ja ei raatsigi magada, kui tead, mida kõikke veel teha tahad ja kui väga pimedaks ei lähegi. Seega lausa vajangi sellist ilma, et puhata ja taastuda ning mis saaks selleks veel parem olla kui hea raamat ja piparmündi tee.

 

 

Seekord lugesin Kristin Hannah “Maja salapärase järve ääres”.  Alguses raamatut käes hoides ja pealkirja lugedes, tundus see täitsa tavalise armastusromaanina, et mis seal ikka erilist on.  Aga samas ma midagi sellist lihtsat juba pikemat aega lugeda tahtsingi. Aga koguaeg oli nii kiire ja kui meelde tuli, siis oli juba raamatukogu kinni ja nii see lugemine vaid edasi lükkuski. Lõpuks ikkagi jõudsin raamatukokku ja võtsin kohe mitu raamatut korraga. Esimesed paarkümmend lehte sellest raamatust ei olnudki midagi erilist, aga mida rohkem ma lugesin, seda rohkem ma sinna ja nendesse tegelastesse sisse elasin. Kaks viimast päeva olen vaid nutta lahistanud, ma arvan,et ma pole paari viimase aasta jooksul niipalju nutnud kui nüüd seda raamatut lugedes. Raske on seda kõikke sõnadesse panna ja peab ise lugema, et kogeda. Aga mulle meeldis väga, kuidas autor kõigest kirjutas – nii lihtsalt ja veenvalt ning seal oli niipalju häid lauseid, et mõtlesingi: järgmine kord kui midagi loen, hakkan paremaid pärleid kirja panema. Raamatu kolmas osa hakkab James M. Barbie ütlusega: “Jumal andis meile mälestused, et meil oleksid roosid detsembris”. See on juba väga hästi öeldud. Mõnus raamat, kui tahad natuke omaette olla, elu üle järele mõelda ja paistes silmadega ringi käia.



Kommenteeri



«     »