|
Daalia ”Cactus Flowered Mix” Dahlia variabilis http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=16336
Tootja: Poisk+
1-aastane. Taime kõrgus kuni 130 cm. Õie diameeter 15 cm. Raske on leida aiasõpra, keda jätaks ükskõikseks see imeline taim. Täidis- ja pooltäidisõite tuline mäng tõmbab tähelepanu sellele rühmale kaktusekujulistest daaliatest, mille keelõied on elegantselt torusse keerdunud, kõverasse hoiduvad ja teravdunud tipuga. Samaaegselt õitseb 10-15 õit. Rühmana ja lõikelilleks. (1,0 g = 110 seemet). Pakendis seemneid 0,2 g. Nimetus: Karl Linnē õpilase, soome botaaniku Andreas Dahl,i auks. Kasvukoht: aeddaalia kasvatamiseks on vaja valida päikeseline, külmade ja tugevate tuulte eest kaitstud kasvukoht. Neid ei tohi istutada madalatesse liigniisketesse kohtadesse. Taimede vahekaugus oleneb ühe või teise sordi põõsaste kõrgusest ja laiusest. Kasvukoht mis on daaliale valitud, peab olema valgustatud vähemalt kuus tundi ööpäevas. Pinnas: daaliad kasvavad igasuguses pinnases, kuid optimaalne on huumusrikas liivsavine aiamuld, pH 6,5-6,7. Hästi sobib talle ka väetatud liivasegune pinnas. Maa-ala, kuhu on arvestatud istutada daaliad, kaevatakse sügisel kohevaks ja kevadel kaevatakse ringi. Istutus: keskmiste kasvutsoonide tingimustes istutatakse avamaale juuni esimesel dekaadil, kui on kadunud hiliste öökulmade oht. Kaevatakse labidatera sügavune auk, lüüakse sinna toestuspost pikkusega 130-150 cm. tulevase “põõsa” sidumiseks ja auku pannakse, kui pinnas seda nõuab, läbikõdunenud kompost, 20-30 g superfosfaati, segatakse kõik korralikult läbi, kastetakse rikkalikult ja istutatakse sinna pinnasetombuga mugul, mis on ettekasvatatud kas aknalaual või kasvuhoones. Õige istutuse korral peab juurekael jääma 2-3 cm allapoole mullapinda. Taim seotakse peale istutamist posti külge. Hiljem seotakse vastavalt vajadusele olenevalt “põõsa” kasvukiirusest. Hilisem hoolitsus koosneb regulaarsest kastmisest, rohimisest, kobestamisest ja väetamisest. Hooldus: sisaldab külgvõsude kärpimist, aeg-ajalist sidumist toekeppide külge, regulaarset kastmist ja õigeaegset väetamist. Eelnevalt tuleb igale mugulale jätta mitte üle kahe punga, hilisemad võsud murtakse ära, et mitte nõrgestada peaharude kasvu. Sidumiseks vajalikud postid lüüakse maasse enne taimede istutamist. Postide kõrgus peab olema oletatavast taime kõrgusest 40 cm lühem. Varsi hakatakse siduma, kui nad on saavutanud kõrguse 30 cm ja jätkatakse seda vastavalt taime kasvule, et kaitsta neid lamandumast. Taimede muldamisel on sama eesmärk. Taime varasemaks õitsemiseks peab regulaarselt eemaldama ilmuvad võsud – kõrvalharud, mis kasvavad välja lehekaenaldest, kusjuures teha tuleb seda võimalikult varakult, et taime vähem traumeerida. Alates neljandast lehepaarist jäetakse põõsa kuju moodustamiseks külgvõsud alles. Madalatel sortidel võsusid ei eemaldata. Et saada suuremat hulka õisi mis sobivad lõikelilledeks, näpistatakse peavõsud neljanda lehepaari kohalt ära, aga ülemised moodustuvad külgvõsud – teise lehepaari kohalt. Eemaldatakse ka peamine keskmine õiepung, mis viib pikemale ja kindlamale õitsemisele ning laiendab õisikute mõõte. Seda on eriti oluline teha, kui kasvatatakse näitusetaimi. Kui pungi ära ei näpistatud, eemaldada õied kohe peale lahtiminekut. Vastasel juhul on taime väline ilme rikutud ja aeglustub uute pungade moodustumine. Väetamist teostatakse, kui taimed on peale istutamist kohanenud (mitte varem kui 5-7 päeva) intervalliga 10 päeva, eelnevalt taime korralikult kastes. Ümber “põõsa” kaevatakse kraav sügavusega 10-12 cm, väetatakse ja tasandatakse kraav koheselt. Väetamiseks (3-4 korda) kasutatakse vägiheina tõmmist (1:10), lisades sellele superfosfaati ja lämmastikväetist (20 g/10l vee kohta). Hästi mõjub ka 3-4 väetamist superfosfaadiga (50 g/10l vee kohta), lisades sinna 3-4 peotäit puutuhka. Sellise jooldamise korral saavutatakse rikkalik õitsemine ja õied on märksa suuremad. Väetatakse juunis ja juuli esimesel poolel, augustis antakse aga ainult üks kord kaaliumfosfaati mugulate paremaks valmimiseks (30g “põõsa” kohta). Lämmastikväetisega ei tohi üle pingutada, kuna sel juhul langeb õitsemise intensiivsus, “põõsas” kasvatab ainult haljasmassi, õitseb nõrgalt ja kasvatab mugulad, mis säilivad halvasti. Septembris katkestatakse kastmine ja väetamine. Kahjuritest kohtab daaliatel lehetäisid, õielõikajaid ja nälkjaid. Lehetäide vastu aitab küüslaugutõmmis, sibulakooretõmmis, klorofossiga pritsim ine (10 g/10l vee kohta), puutuha puistamine märgadele lehtedele. Jahukaste, samuti lehetäide ja õielõikajate vastu võib kasutada vägiheina tõmmisega (1:10) pritsimist. Pritsimist teostada õhtuti hilja või sompus ilmaga. Nälkjate vastu soovitatakse puistata ümber taimede raua- või vasevitrioli (10 g/m2) või superfosfaati (30 g/m2) või töödelda taime lehti 10% punase pipra keeduveega. Augusti keskel soovitatakse daaliad 8-12 cm kõrguselt mullata, selleks, et kaitsta juurekaelu äkiliste öökülmade eest. Kasutus: madalakasvulised sordid sobivad kitsastesse lillepeenardesse, bordüüridesse ja suurte maa-alade katmiseks. Enamust sorte kasutatakse segakompositsioonides ja gruppidena. Üksikult on efektsed suureõielised ja pikkade, tugevate õievartega sorte kasutatakse lõikelilledena.
|
