KerttuAed

Kategooriad
Arhiiv
Füüsalisaak
Kirjutas kerttu, 7 October, 2015   

Korjasin terrassi äärsest peenrast füüsalid ära. Kuid kasvuhoonest jätsin küll kõik korjamata, sest ei saa nendest päris täpselt aru. Kujutasin füüsaleid hoopis teistsugustena ette, et viljad tulevad sellised ilusad väiksed maitsevad ja värvilised. Kuid kõik läks hoopis teistmoodi – viljad on suured, rohelised, mõrudad. Võibolla ei ole need valmis, võibolla korjasin need liiga hilja, et jõudsid üle kasvada – ei tea. Kuid korvis on neid ikkagi ilus vaadata ja sügise tunne veelgi suurem.

 

3

 

Tõin ussikese ka märkamatult tuppa:

 

Processed with VSCOcam with c1 preset


Loe edasi...
 
Tomatid ja amplid kasvuhoonesse
Kirjutas kerttu, 21 May, 2015   

Istutasin eile lõpuks tomatid kasvuhoonesse. Kõigepealt viisin vana mulla välja, tõin värske sõnniku sisse, kaevasin läbi ning silusin turbaga. Proovin seekord istutada tomatitaimi vanarahva õpetuse järgi, et räimed alla ja vaatan kas see ikka toimib. Räimed ostsin konsumist:

 

DSCN0253

 

Paar tükki põhja:

 

DSCN0263

 

Taimed on mul veel väiksed, kuid selle eest väga tugevad.

 

DSCN0271

 

Ühele poole äärde said kurgid. Nende taimed on küll see aasta väga häbarad. Teisele poole paprikad, ääristatud füüsalitega:

 

DSCN0249

 

Lõpptulemus selline:

 

DSCN0275

 

Tõin ka amplid kasvuhoonesse ära:

 

DSCN0280

 

DSCN0281

 

Luule emadepäevaks tehtud ampli õis lähemalt:

 

DSCN0268

 

Kasvuhoone lillepeenar:

 

DSCN0279

 

Lillepeenardesse istutasin ka daaliad, lõvilõuad ja pruudisõled ära.


Loe edasi...
 
Füüsal
Kirjutas kerttu, 14 May, 2015   

Füüsalil esimene õis:

 

DSCN0182


Loe edasi...
 
Seemned mulda
Kirjutas kerttu, 12 March, 2015   

 

Petuuniatest ei tulnud üldse üles Lavina Yellow ja Sophistica Lime Bicolour. Imelik, eelmine aasta tuli see Yellow nii hästi. 2 taime tuli Double Cascade Blue ja 1 taim Gioconda Light Blue, panin selle üksiku taime teiste lillade juurde. Eile sai mulda veel tomat, paprika, füüsal, melon-maavits, lõvilõug, pompoonkujuline daalia, maasikas ja pruudisõlg:

 

unnamed

 

Nüüd kõigest lähemalt, tomatiks valisin seekord: TOMAT ”VARTO”

 

2468_tomat_varto

 

Varajane, pooldeterminantne, varjutaluv kompaktne sort. Keskmiselt taimelt 37 vilja, vili helepunane, mass 50 g, saak 5.5 kg ruutmeetrilt. Sobib kasvatamiseks kasvuhoones, poolvarjulises aias, rõdul ning toas aknalaual. Kas teate, et… pikeerimine on vajalik kvaliteetsete istikute kasvatamiseks. Istikuid valitakse hoolega, püüdes juurestikku mitte vigastada. Sellele vaatamata kärbitakse veidi peajuurt. See soodustab juurestiku hargnemist. Pikeerimist tehakse ka paprika-, kapsataimede ja enamiku teiste kultuuride puhul.

 

Paprika Krasny Byk”. Infot kahjuks enam seemnemaailmas ei ole.

 

Tikkerfüüsal ”Zolotaya Rossyp” PHYSALIS pruinosa

 

15048_fizalis_zolotaja_rossyp

 

Varajane sort, viljad valmivad 92-99 päeva peale tõusmete ilmumist. Taim poollaiuv, kompaktne, kõrgus 30-35 cm. Viljad pisikesed, läikivad, kollakas-oranþid, magusad, paiknevad vabalt ümbrise sees, kaal 5-7 g. Värskete viljade maitse on hapukas-magus, meeldiva puuviljaaroomiga. Saagikus 0,3-0,5 kg põõsa kohta. Soovitatakse kasvatada avamaal.  Maasikafüüsalit saab avamaal kasvatada, kui istikud ette kasvatada. Istikute saamiseks külvata seemned märtsi keskel. Avamaale istutatakse 4-5 taime ruutmeetri kohta. Seemned hakkavad idanema temperatuuril üle 15°С. See füüsal kaldub rohkem generatiivse arengu suunas, selleks, et soodustada vegetatiivset kasvu, on kuni augusti keskpaigani tarvis anda rikkalikult toitaineid ja niisutada. Isetolmlev, peaaegu ei vaja tolmeldamiseks putukaid. Saagikus 50-100 ts/ha. Seemneid pakis 0,1 g.

 

Melon-maavits

 

2222_pepino_konsuelo

 

Melon või pikk pirnipuu Solanum muricatum. Perekond: Solanaceae (Maavitsalised). Kanaarisaartelt, kus Atlandi ookeani vesi toob sooja ja niiskust, on tulnud imepärane taim- pikk pirnipuu. Ja kuigi ta toodi Venemaale rohkem kui sada aastat tagasi, on ta siiski jäänud lihtsalt eksootikaks  kasvumajades ja korterites. Melonipirni võib kasvatada klaaslodþal või aknalaual. Peale seda kui taim hakkab vilju kandma peab talle võimaldama rahuliku perioodi temperatuuril +5+12 kraadi. Pikk pirnipuu kasvab väga intensiivselt, sobivates tingimustes saavutab sessiooni jooksul kuni kaks meetrit. Sellepärast tuleb taim peale viljakandmist 3/4 ulatuses tagasi lõigata, hoides emataime, või noored võrsed juurduma panna.  Pikka pirnipuud iseloomustab, et peaaegu 100 % pistikutest juurdub (ilma stimulaatoriteta). Parem on juurduma panna 1-2 lehega külgvõsusid, mis panna turbasse (ilma varjutamiseta). Esimesed juured võivad ilmuda juba kolmandal päeval, massiline juurdumine leiab aset kümnendaks päevaks. Peale istutamist püsikasvukohale taastub taim kiiresti isegi peale ümberistutamist potist aeda. Peale istutamist moodustuvad lisajuured ja umbes kaks nädalat peale istutamist on vaja taime toestada, samal ajal taime kujundades. Asjaarmastajad soovitavad vormida 1 varre, et oleks tagatud melonite pikk vegetatsiooniaeg. Väga soodsates talvistes tingimustes, kasvuhoones, võib soovitada vormida 2 ja 3 vars. Hädavajalik iganädalane külgvõsude kärpimine. Parem oleks külgvõsud katki murda, mitte lõigata.  Optimaalne päevane temperatuur päikeselisel päeval kuskil +25 kraadi (üle +30 kraadi saab taim kannatada), pilves ilmaga +20+22 kraadi, öine temperatuur kuni õitsemiseni kuskil +16 kraadi, aga kui taim hakkab õitsema ja vilju kandma, siis +18-19 kraadi (väga tähtis on, et öist temperatuuri ei lastaks alla +18 kraadi, võib õied maha visata). Taim, sarnaselt tomatiga, armastab väga head tuulutust. Optimaalne mulla temperatuur +20 kraadi.   Tolmlemine. Päikeselisel päeval on väga kasulik (kuskil kell 11-12) teha pulgaga kergeid lööke vastu toestikku (nagu tomatil), see aitab õietolmul emakasse pääseda. Küllaltki tugev õite aroom laseb arvata, et hea effekti annab mesilastolmlemine.  Kahjurid. Nende lehed, nagu ka tomatil ja kartulil, on kahjuks võitnud vaguvaallaste ja kartulimardika täieliku poolehoiu. Peale kartulimardika, mis tüütab nii avatud kui osaliselt suletud krundil, on veel terve hulk kahjureid, eelkõige lehetäi ja võrklestalised. Lehetäist aitab vabaneda tubakaleotis.Võrklesta vastu annab hea, kuid lühiajalise effekti, pritsimine küüslaauguleotisega. Leotisele lisada mõned tilgad ammooniumkloriidi piiritust. Kui see protseduur tehtud, pritsida õhtul ja hommikul jaheda veega, ühtlasi tõuseb ka õhuniiskus, küüslaauguleotisega pritsimist tuleb jätkata kord nädalas. Viljade kasutamine. Pika pirnipuu viljad sisaldavad karotiini, vitamiine B1 ja PP, rauda, sideaineid. Vilju kasutatakse värskena magustoitudes nagu melonit  aga ka salatites. Viimasesse sobivad ka poolvalmis viljad, mis erinevalt tomatist, on täiesti söögikõlbulikud. Pika melonipuu vilju saab suurepäraselt töödelda: moosiks, dðemmiks, kompotiks, konserviks, laste toiduks.  Tänu taime väga tugevale kestale võib valminud vilju hoida temperatuuril +4+5 kraadi kuni 1,5 kuud, aga sordi “Konsuelo” vilju 2 kuni 2,5 kuud. Peaaegu poolvalmis viljad säilivad küll natuke paremini, aga maitseväärtus on madalam kui täiesti valmis viljadel, nad võivad olla magedad.

Emataime hoidmine järgmiseks aastaks.   Emataime hoida ruumis (võib ka pimedas) kuskil 1,5-2 kuud (detsembri-jaanuari keskpaigani). Õhuniiskus ei tohiks olla kõrge, vältimaks seentõve haigusi, peab olema hästi õhurikas, aga kastmine selline, et juured ei kuivaks liialt ära.

 

Lõvilõug suur ”Rubiinpunane Bukett” Antirrhinum majus maximum

10481_lvinyi_zev_rubin_buket

 

Mitmeaastane, kasvatatakse suvelillena. Taime kõrgus kuni 90 cm. Eripäraks on pikk ja rikkalik õitseaeg.  Õisi on väga palju. Õied on aromaatsed. Külmakindel, valguslembene. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta. Talub varajasi sügisesi öökülmi. Kasutatakse lillepeenarde kaunistamiseks, lõikelillena ja ajatamiseks. Lõikelillena seisab 7-14 päeva.

Pakis 0,1 g.

Külv: märtsis istikute saamiseks. Kahe pärislehe faasis pikeeritakse. 4-5 paari pärislehtede faasis näpistatakse pealsed. Istikud istutatakse avamaale mais taimede vahekaugusega 20-30 cm.

Hooldus: mulla kuivamisel kastetakse. Iga kahe nädala tagant soovitatakse väetada kompleksmineraalväetise lahusega. Pikemaajaliseks õitsemiseks eemaldatakse kõik õitsenud õisikud. Vajadusel toestatakse. Õitsemine: juuni- oktoober; ühe õie õitsemise aeg kuni 12 päeva, kogu taimel kuni 3 kuud. Kasvukoht: õitseb rikkalikult avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus.Ei talu tuuletõmbust. Muld: eelistab viljakat parasniisket liivsavi mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele, mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist.Liigniiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada. See soodustab põõsaste harunemist. Vastupidav külmadele. Haigused ja kahjurid: haigestub juuremädanikku, varremädanikku(sklerotinioos, fütaftorioos), roostesse, musta jalga, septorioosi, ebajahukastesse, kalla nematoodi. Kahjustavad täid, lestad, ripslased.Rooste korral tekivad lehe siseküljel alguses kollased või roostepruunid täpid, mis hiljem muutuvad pruuniks. Profülaktikaks hoiduge tihedast istutusest, aga kastmisel jälgige, et vesi ei satuks taimele. Haiged taimed tuleb kohe eemaldada. Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Taimed on külmale vastupidavad,tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3..-5*C. Seemned võib külvata avamaale talve alla, kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis, sellepärast on parem taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse märtsi keskpaigas, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist. Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades. Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20..22*C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid paksu mullakihiga. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3×3 või 4×4 sm. Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes(võivad nakatuda juuremädanikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulvarisaatoriga. Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest. Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt. Taime latvu võib kasutada pistikuteks. Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad. Kui soovite koguda seemet siis pidage meeles et seemne valmimine ei toimu üheaegselt. Kõige enne valmivad seemned alumistes seemnekambrites. Tavaliselt visatakse ülemine kolmandik varrest minema. Võetakse alumised kaks kolmandikku kui nad on kollakas-pruunid. Seemneid tuleb korjata ettevaatlikult kuna seemnekambrid avanevad kergesti ja seeme võib maha pudeneda. 1g=4000-8000 seemet. Seeme idaneb 3-4 aastat. Peale seemnete võib paljundada ka pistikutega. Pistikud juurduvad kergesti liivas, sel juhul hoitakse emataimi talvel ruumis. Seda meetodit kasutatakse harva ainult mõne täidisõielise vormi paljundamisel.

 

Lõvilõug rippuv ”Amulet” (värvide segu) Antirrhinum majus pendula

13687_lviny_zev_amulet

 

Suurepärane ampel-suvelill. Kõrgus 20 cm, õied lõhnavad õrnalt.  Roheliste lehtede taustal on kuninglikud, tihedad õisikud, suurte laialt avatud eredate õitega. Kogu suve õitsev lõvilõug on lihtsalt suurepärane lill, mis võimaldab teda kasutada mitte ainult haljastuses, vaid ka lõikeks ja teha imelisi kimpe. Vaasid ja kastid milles nad kasvavad, tõmbavad endale vaimustavaid pilke. Külv: märtsis-aprillis ettekasvatus istikuteks niiskele pinnasele (mitte katta seemneid mulllaga), mulda niisutatakse pihustist, kaetakse klaasiga(kilega). Tõusmed ilmuvad 10-14 päeval. Pikeeritakse kuu möödudes. Istikud istutatakse kasvukohale mai teisel poolel, jättes vahekauguseks 20-30 cm. Hooldus: eelistab päikeselist kasvukohta, väetatud liivsavikat mulda. Kastetakse vajadusel. Õitsemise pikendamisekson soovitav õitsenud õisikud eemaldada. Õitsemine: juulist külmadeni, aga kui õitsvad taimed istutada potti, siis jätkub õitsemine veel kaua.

 

Madal lõvilõug ”Tom Thumb” Antirrhinum majus nanum

503_lvinyi_zev_tomb

 

Taime kõrgus 20 cm. Populaarne madalakasvuline sort, mis leiab laialdast kasutamist segapeenarde rajamisel ja kujundamisel, samuti potitaimena rõdudel. Kompaktne, haruline põõsake, mis on tihedalt kaetud õitega. Rõõmus ja erksavärviline segu, mida iseloomustab rikkalik ja kauakestev õitsemine. Kauni põõsa kujundamiseks on vaja õigeaegselt ära näpistada taime võrsetipud. Äraõitsenud õied on soovitav kõik ära korjata, see pikendab õitseaega.  Kasvunõuded: istikute saamiseks tuleks külvata kilekatte või klaasi alla. Temperatuuril +20….22 C ilmuvad tõusmed 10-14 ndal päeval. Pikeeritakse kahe pärislehe faasis. Kasvatatakse vett hästi läbilaskvatel muldadel. Kultuur on valgusenõudlik, vastupidav varajastele sügisestele öökülmadele.  Hooldus: maa kobestamine, rohimine, kastmine, kahjurite ja haiguste tõrje. Kuivade palavate ilmadega on tingimata vaja piisavalt kasta. Seemned külvatakse märtsi III  dekaadist aprillini. Seemneid ei kaeta mullaga. Kasvukoha valik: õitseb rikkalikumalt  avatud, päikselistel kasvukohtadel kuid ta võib kasvada ka poolvarjus. Vajab tuulte eest varjatud kasvukohta, kasvab paremini hästi väetatud, keskmise niiskusastmega  liivasavimullal. Hooldus:  Kultuur talub suhteliselt hästi ka lühiajalist põuda, kuid reageerib väga hästi kastmisele ja väetamisele mineraalväetistega , mida antakse 2-3 korda enne õitsemist. Liigniiskuses haigestub kergesti ja hävineb; eriti tundlik on taim just istikustaadiumis. Et pikendada aega, mil taim on eriti dekoratiivne, tuleks regulaarselt eemaldada kõik äraõitsenud õied. See võte stimuleerib taime hargnemist, mille tulemusena õitsemine suureneb. Vastupidav öökülmadele.  Haigused ja kahjurid: haigestub juure- ja varremädanikku (sklerotinoos, fütoftoroos), fusarioosi ja närbumistõppe, roostehaigustusse ja tõusmepõletikku, septorioosi, ebajahukastesse, teda kahjustavad nematoodid, täid, lestad, öölased, nälkjad. Roostehaiguste puhul ilmuvad lehede sisekülgedele algul kollased või roostepruunid plekid, mis muutuvad hiljem pruuniks. Profülaktikaks soovitatakse vältida liiga tihedat istutust, aga kastmisel tuleks vältida vee sattumimist lehtedele. Haigustest kahjustunud taimed tuleks viivitamatult eemaldada. Seemned külvatakse märtsi keskel, keskmise kasvuga ja kõrged sordid vajavad kahekordset pikeerimist. Külviks ja pikeerimiseks segatakse kerge lõimisega mullasegu, mis koosneb võrdsetes osades kergest mättamullast ja kompostmullast. Seemned idanevad väga aeglaselt, temperatuuril +20…+22C ilmuvad tõusmed alles 10….14 päeval. Idanemises on vajalik valgus, seepärast ei kaeta seemneid mullakihiga.Tõusmed pikeeritakse  3 x 3 või 4 x 4 cm

mõõduga turbapottidesse. Esimesel nädalal peale istutamist on taimed väga tundlikud mulla liigniiskuse suhtes- taimed haigestuvad tõusmepõletikku, seepärast on neid parem kastmise asemel pulverisaatorist piserdada. Esimene väetamine täisväetistega (5…8 g nitrofoskat 1 l veele) toimub 7…10 päeva pärast pikeerimist, järgmine 10…12 päeva  pärast esimest väetamist. Taimede paremaks hargnemiseks soovitatakse 5…6 pärislehe faasis taimede latvu kärpida. Mahalõigatud ladvaosasid võib kasutada pistikute tegemiseks. Tumeda värvusega sortidel on õiekattelehed tumedamad kui heleda värvusega sortidel, leherood ja lehevars on aga punakad. Kui olete otsustanud meeldivamtelt taimedelt seemet koguda, siis arvestage, et seemneid ei valmi kõik üheaegselt. Kõigepealt valmivad alumiste seemnekambrite seemned.Tavaliselt taime ülemise kolmandiku vilju ei kasutata, alumiste kahe kolmandiku omad aga kogutakse, kui nad on värvunud kollakas-pruunikaks.Seemneid tuleks koguda ettevaatlikult, kuna seemne kuprad avanevad väga kergesti ja seemned võivad välja pudeneda. 1 grammis on umbes 4000-8000 seemet. Idanevus säilib 3-4 aastat. Peale seemnetest paljundamise  paljundatakse lõvilõuga ka pistikutest. Pistikud juurduvad liivas kergesti, selleks  hoitakse emataimed ületalve siseruumides. Kasutatakse seda meetodit aga väga harva, ainult mõningate täidisõieliste sortide kasvatamisel.

Külmakindel, valgusearmastav taim kõrgusega 20 cm. Madala kasvu tõttu võimalik kasvatada ka aiavaasides ja rõdukastides. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta. (1,0 g = 4000-8000 seemet). Seemneid pakis 0,3 g.

 

Pruudisõlg ”Pink lilliput” Zinnia elegans

13146_tsinnia_rozovaja

 

Kompaktsed taimed, kõrgus kuni 45 cm. Kerajad roosad täidisõied, õitseb juulist oktoobrini. Sobib lõikeks. Seemneid pakis 0,4 g.

 

Aedmaasikas ”Russian Giant” F1 Fragaria vesca

15302_klubnika_gigant_russki

 

Unikaalne hübriid väga suurte – 20-25 grammiste (esimesel korjel kuni 50 g) marjadega. Tänu varajasele (keskmiselt 2 nädalat varem kui teistel suureviljalistel aias kasvatatavatel maasikatel) ja pidevale viljakandele annab enneolematu saagi – 1,0-1,5 kg marju põõsa kohta. Marjad on mahlased, magusad, tiheda viljalihaga ja tugeva aroomiga, nad säilitavad oma omadused 2-3 päeva, sobivad hästi kodusteks hoidisteks ja külmutamiseks. Selle hübriidi meeldivaks eripäraks on ereroosad õied, mis katavad taime kuni hilissügiseni. Võib kasvatada ka potikultuurina. Maasikas külvatakse ühtlaseks tasandatud niiskele mullapinnale. Tõusmed ilmuvad 30 päeva jooksul. 1-2 pärislehe faasis pikeeritakse noored taimed pottidesse. Peale 6 pärislehe ilmumist istutatakse avamaale.

 

Aeddaalia pompoonkujuline ”Cherevichki” (mix)

16509_georgina_cherevichki

 

Üheaastaste pompoondaaliate võluv segu. Taime kõrgus kuni 1,2 m Õie diameeter 5-10 cm. Õitseb juuni -september. Seemnete külv kasti aprilli alguses. Külvi sügavus 0,2 cm. Pärast kahe esimese pärislehe ilmumist seemikud pikeerida. Avamaale istutada juuni alguses, pärast kevadiste öökülmade lõppu, taimede vahe 20×25 cm  Õitsemise pikendamiseks on vaja ära õitsenud õied eemaldada. (1,0 g = 110 seemet). Pakis seemneid 0,25 g.

* Raske on kujutada sügisest aeda ilma daaliate eredate, raskete, avanevate õiteta.

Need uhked kaunitarid on üsna vähenõudlikud ja isegi algajad aiapidajad saavad kaunistada daaliatega oma aeda.

Daalia toodi Euroopasse kaugest Mehhikost 18. saj. lõpus. On olemas suur hulk teisendeid, mis erinevad vormi ja õie suuruse poolest. Daaliad jaotatakse kahte suurde gruppi: muru – (madalamat kasvu) ja bordüüri – (kuni 1,5 meetri kõrgused) daaliad. Lillede keeles sümboliseerib daalia tänulikkust. Daaliad õitsevad  hilissügiseni, kinkides teie rohelisele nurgakesele imelised värvid.

Kui enne õitsemist annate lämmastikurikkaid väetisi, siis peale esimeste pungade ilmumist vahetage lämmastik kaaliumirikka väetise vastu.

Et õied oleksid tugevad, eemaldage käsitsi üks kuni kolm paari küljepungi, sõltuvalt sellest, kas taimel on lühike või pikk vars. Peale õitsemisperioodi, kui õied on täielikult närbunud, lõigake nad ära. Hiljem, kui lehed tumenevad, lõigake ära ka varred, seejärel võtke maa seest välja risoom, kuivatage ta hästi ära, töödelge seenevastase vahendiga, ja pange talveks jahedasse, kuiva ja pimedasse kohta. Avamaale istutamiseks oodake aprilli lõpuni, et vältida öökülmi.

DAALIATE HOIDMINE TALVEL.

* Kaevake juuremugulad välja, püüdke neid mitte vigastada, puhastage mullast ja pange kuivama lahtise ukse ja akendega kasvuhoonesse. 5-6 päeva pärast lõigake varred maha 3-4 cm juurekaelast. Lõikekohale raputage söepulbrit. Veel nädal hoidke daaliaid temperatuuril +20…25*C. Selle ajaga jõuavad lõikekohad ja mõrad korgistuda. Kasti (80*50*60) asetage tugev paber nii, et selle ääred jääksid välja. Põhja raputage 3 cm paksuselt mulda ja asetage sellele kiht mugulaid, katke nad mullaga püüdes täita kõik tühikud. Seejärel asetage uus kiht jne. Täidetud kast sulgege paberi äärtega. Sellisel viisil säilivad daaliad peaaegu 100%-liselt.

* Daaliaid võib säilitada lahtises riiulis keldris temperatuuril +3…6*C ja õhuniiskusel 70%. Et ei tekiks seisvat õhku, tuleb umbes kolm korda nädalas lülitada sisse ventilaator 20-30 minutiks.

* Talvisel hoidmisel on daaliate juuremugulate mädanemine üsna oluline tegur. Kõige sagedamini algab mädanemine varreosa ülemisest otsast, st. kohast, kust lõigati ära vars. Mädanik pääseb taime mahlakate kudede kaudu kiiresti alla ja haarab juurekaela. Hukkumist soodustab ka asjaolu, et esialgu ei erista väliselt tervet mugulat haigest, ja haigus lööb välja siis, kui päästa pole enam võimalik.

* Et mugulad talvel ära ei kuivaks, võib nad katta savi kihiga. Peale daaliate väljakaevamist raputage mugulad mullast puhtaks ja kuivatage nelja päeva vältel. Seejärel puhastage täielikult mullast ja kastke 12 tunniks tume-roosa kaaliumpermanganaadi lahusesse. Peale seda, kuivatades mugulaid õhus, kastke iga mugul savimörti, mis on hapukoore paksune, ning kuhu on lisatud väike kogus mingit fungitsiidi ja kuivatage kuni tugeva kooriku tekkimiseni. Seejärel viige daaliad kuiva, külma keldrisse. Kevadel toksige kergelt savi kest puruks, ärge püüdke seda eemaldada. Istutage mugulad maha.

* Daaliate säilitamiseks on sobivaim kelder temperatuuriga +1…+7*C ja suhtelise õhuniiskusega 80%, sellistes tingimustes kuivavad mugulad vähem, ega hakka enne õiget aega kasvama.

* Sobivad ka kuivad ja jahedad ruumid , näiteks keldrid temperatuuriga +1…+10*C ja niiskusega 50-80%. Desinfitseerige mugulad hoolikalt, katke kõik tühikud liiva, peenestatud turba, perliidi või vermikuliidiga.

* Kuivades ja soojades ruumides (korter, köetav kelder) tuleb juuremugulad väikestesse kilekottidesse, puistata sinna väga kuiva isoleerivat materjali (perliit, vermikuliit, turvas). Täidetud kotid tuleb tihedalt kinni siduda.

* Kõige vähem sobivad soojad ja niisked ruumid. Kuid ka siin on võimalik mugulaid säilitada kattes nad parafiiniga. Veege nõusse asetage teine nõu parafiiniga ja asetage pliidile. Kui parafiin on temperatuulil +52-58*C asetage mugulad hetkeks parafiini sisse. Kui kest tahkub, korrake protseduuri. Töötlemiseks sobivad hästi kuivatatud mugulad. Säilitage neid kuiva turba või saepuruga tihedalt suletud kilekottides. Enne istutamist mudige mugulaid õrnalt, et kest praguneks (ei ole vaja eemaldada).

* Juuremugulaid tuleb talve jooksul mitu korda kontrollida. See on eriti vajalik algajatel aiapidajatel, kes ei valda säilitamise metoodikat. Mädanenud osad lõigake kuni terve koeni ja töödelge kolloidväävli ja kustutatud lubja seguga vahekorras 1:1, või fundasooliga. Väga häid tulemusi annab lehtpuu söega töötlemine.

* Väga tähtis on sügisene õigeaegne maast üles võtmine. Kaevake nad kohe välja peale maapealse osa hukkumist öökülmade läbi. Hilineda ei tasu- võivad tekkida uinuvad pungad, mis sel ajal võivad olla taimele hävitavad.

* Suve lõpus võtke tarvitusele abinõud, mis takistaksid hiljem alumiste varreosade kahjustumist külmadega. Augusti keskel eemaldage alumised lehed, see kiirendab kudede puitumist. Kuu lõpus mullake daaliaid 10-15cm. Kuna säilitamisel kahjustub esimeses järjekorras tüügas, või vana juuremugul, siis lõigake vars kuni 5cm kõrguselt, suured mugulad aga jagage. Vanad osad hävitage, säilitamiseks valige noored.

* Püüdke daaliad välja kaevata kuiva ilmaga. Eraldage keldris koht ja tehke plaatidest põrand. Sellele puistake okaspuu saepuru. Daaliate maapealne osa lõigake ära, jättes tüüka kõrguseks 35-40 cm. Juuremugulad asetage saepurusse ja katke nii, et peale jääks ainult ülemine osa tüükast. Kui taimed olid välja kaevatud vihmase ilmaga, pole niisutada vaja, vastasel korral niisutage kindlasti kastekannuga. Kui talve keskel saepuru kuivab, niisutage. Sellisel viisil säilib istutusmaterjal ilma kadudeta kevadeni.

 


Loe edasi...