KerttuAed

Kategooriad
Arhiiv
Aiamaa korda
Kirjutas kerttu, 23 May, 2017   

Tegin aiamaa korda – kaevasin läbi, segasin sisse hobusesõnniku, rohisin ning lisasin ühe kihi kooremultśi ridade vahele. Hobusesõnnikut panin ka kapsaste ümber:

 

AIQM2935_

 

Ja maasikatele ka hoolsalt, et umbrohi ei leiaks vaba kohta kus kasvada:

 

LINW8695_

 

Kuid nüüd panen kirja, et meelest ei läheks. Püstkoja poolt vaadates ja taha aia poole liikudes said peenardesse:
1 vagu – sibulad: “Setton” (1.-/0,5kg) ja “Snowball” (1.-/0,5kg); kartul “Salome” (2,30.-) ja lilla mais ning seda nii seemnest kui ka ettekasvatatult.
2 vagu – maasikad
3 vagu – 10 kapsataime (0,35.-/tk) nende hulgas on valge peakapsas 3 tk, sinine peakapsas 3 tk ja lillkapsas 4 tk; kaalikas “Golden ball” (0,55.-), punapeet “Egipski” (0,75.-), porgandid “Rondo Daucus” (0,55.-) ja “Resistafly F1″ (1,30.-). Siin ka pilt seemnepakidest:

 

TVYP2095_

 

4 vagu – mini päevalill, lilla ja roheline hernes. Selle vao seemned korjasin eelmine aasta ise.

Selline ta sai:

 

BOUI4144_

 

Vastutasuks töökuse eest sain kingituseks tuppa minnes ilusa taeva:

 

ETAQ3340_


Loe edasi...
 
Aiamaa korda
Kirjutas kerttu, 20 May, 2016   

Tegin aiamaa korda – kaevasin ja rohisin maa ning tegin ka peenra vahed umbrohust puhtaks. Kuigi see kooremultś takistab küll nende kasvu, kuid mõni üksik oli ikkagi ära eksinud. Kasvuhoone poolt esimese vakku sai Rõngu turu pealt ostetud kartuli seeme. Teisse sai punapeet (0,89.-), kaalikas (0,65.-), porgandid [eespool on Neptun F1 (1,45.-) ja taga pool Bolero F1 (1,49.-)], lillkapsas ja kapsas. Kapsataimed olid eriti ilusad:

 

IMG_4343_

 

Müüja ütles, et need on väga hea taimed – ei tule ei usse ega muid kahjureid ja viljad tulevad suured. Taime hind 0,42.- ja ostsin Elva Kodupoest.

 

Kapsataimed jäid eriti kaunid ka pärast istutamist:

 

IMG_4352_

 

Kolmandas vaos on maasikad. Neljandasse sai hernes ja panin seekord ka ühe põneva lilla herne ning kokku üldse 4 erinevat sorti. See lilla hernes on Blauwschokker, mis kasvab kuni 160 cm kõrguseks, hind 3,99.- õied ja kaunad on lillad, kuid herned sees on rohelised ja väga magusad. Teised on aldermann (1,10.-), mis on ka kõrgekasvuline ning madalad sordid (kõrgusega ~60cm) looming (0,51.-) ja early onward. See viimane sai tellitud seemnemasilmast. Seemnepakid sellised:

 

IMG_4350_

 

Üldpilt aiamaast selline:

 

IMG_4359_


Loe edasi...
 
Väljas esimesed seemned mulda
Kirjutas kerttu, 23 April, 2014   

Eile panin kasvuhoonesse sinna ülesse kasti  redise, salati, rukola ja basiiliku. Peale seda sattusin juba hoogu ja panin kasvuhoone juures kõige esimesse vakku herne, porgandi, punapeedi ja kaalika. Ei tea kas see õige otsus oli – ikkagi ju natuke vara, aga samas mis nende seemnetega seal maa sees ikka juhtuda saab.


Loe edasi...
 
Punapeet
Kirjutas kerttu, 14 January, 2014   

PUNAPEET F1 ”PABLO”  http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=2103

Tootja: Kurzemes Seklas

 

Külvatakse aprilli lõpust kuni poole juunini põllule, reavahedega 35 – 40 cm, taimevahedega reas 4 – 7 cm, koristatakse augustis – septembris. Kõrgesaagiline hübriid, ei õitse, vili ümmargune, tume punane. Liider juurviljade kvaliteedis. Keskmise varajase valmidusega hübriid. Tõusmetest kuni saagini 110 päeva. Lehtede rosett püsti asendis, mitte suur. Juurvili ümar, sile, tumepunane, saba peenike. Diameeter 10-13 cm. Sisu on intensiivselt värvunud, ilma rõngastsoonideta. Ideaalne nii värvilt kui ka vormilt. Suurepäraselt säilib. Vastupidav õitsemisele. 1 g = 40-60 seemet. Pakendis 2,0 g seemet.

Red Beet F1 “Pablo”. Sow in 35-40 cm distant rows outdoors from late April: to mid June, distance among seeds in row 5-10 cm, harvest August- September. Very fruitful variety with round, dark red root. Suitable for storage in winter.

Külvatakse aprilli lõpust kuni juuni keskpaigani avamaale, ridade vahedega 35-40 cm, taimede vahedega 5-10 cm. Koristatakse augustis – septembris. Väga saaginkas sort, ümmarguse tumepunase juurikaga. Sobib talviseks säilitamiseks. Peeti kasvatada on väga lihtne. Kogu saladus seisneb selles, et iga taim kasvaks eraldi, aga istutada võib teda mitmeti, külvata otse avamaale, istikutest või taimedest, mis saadakse harvendamisel kuna ühest seemnest saadakse 2-3 taime. Taimedeks võib peeti külvata aprilli keskel, aga avamaale 5-30 maini. Taimi välja istutada ja istutust peale harvendamist on parem teha 2 pärislehe faasis. Kui taim kasvatatakse ette on vaja meeles pidada, et ta kardab kevadisi külmi täiskasvanud taimed taluvad vabalt väikest külma ja kui te pole jõunud peeti ära koristada enne külmade saabumist pole sellest midagi. Säilitamiseks võib peeti korjata kogu septembri ja isegi oktoobri alguses. Taimede ettekasvatus: peedi taimede ettekasvatamiseks kasutatakse tavaliselt spetsiaalseid kasvuhooneid. See kasvuhoone omab järgmist konstruktsiooni. Valitakse valge kasvukoht, kus lumi läheb varakult ära, sinna kaevatakse auk sügavusega 30-40 sm ristkülikukujulise augu äärtesse pannakse puukarkass, mis on monteeri tud nii, et üks külg ulatub pinnasest välja 20-30 sm ja teine 10-15 sm. Karkass kaetakse klaasiga. Karkassi kalle on 30-45*C. Keskele puistatakse mullasegu 1 osa mättamulda, 1osa turvast,1/2 osa liiva, 1/2 osa kõdu. Mineraalväetised lisatakse arvestusega 1 m2-le 1 spl nitrofoskat, 1 spl virtsa (karbamiid), 1 klaas tuhka, 1 klaas aiakõdu. Mullasegu, mis on tihendatud peab olema 10-15 sm allpool mulla pinnast väljas ja paksus mitte vähem kui 20 sm. Külmal ajal kaetakse kasvuhoone täiendavalt kilega. Seemneid leotatakse 1-2 päeva enne külvi. Seemned, mis ei uppunud ära pole külvikõlblikud. Külvatakse ridadesse, kaetakse kergelt mullaga ja kastetakse. Palavatel päevadel avatakse kasvuhoone. Kastetakse vastavalt vajadusele. Mulla ettevalmistus. Peedi mulla ettevalmistus on järgmine:1 m2-le 1 ämber kõdusõnnikut, 1 ämber mättamulda või turvast, 1 ämber liiva, 1spl superfosfaati,1 spl nitroammofossi, 1 tl kaaliväetist, 1 klaas tuhka, 1 klaas aiakõdu. Kõik see kaevatakse läbi ja tehakse 30-35 sm laiused peenrad. Seemnete külv. Seemneid leotatakse enne külvi 1-2 päeva. Minimaalselt 6 tundi. Seemned külvatakse ritta jättes äärest 5 sm vabaks ja kaetakse mullaga. Külvisügavus 1 sm. Seemnete vahe reas 3-4 sm. Kastetakse tugevalt. Taimede välja istutus ja ümberistutus.
Taimede väljaistutamine ja ümberistutus taimede harvendamisel tehakse, kui taimedel on 2 pärislehte. Seda tehakse jaheda pilves ilmaga või õhtul. Istutatakse kahes reas külviseaduste järgi taimevahe 5-7 sm. Palava ilmaga lõigatakse lehtedel 1/3 lehelaba ülemisest osast ära. Nii juurduvad taimed paremini. Mõned kärbivad juuri, see ei anna midagi, kuid ei tee ka midagi halba. Taimed istutatakse tihendatud istutusauku. Auk tehakse ette näpuga või väikese kepiga, mille diameeter on 1 sm. Auk peab olema natuke sügavam, kui on juure pikkus. Täitke auk veega ja pange taim kohe auku. Hoidke teda ühe käega lehtedest kinni ja teise käega vajutage muld taime ümbert kinni. Tasandage muld ja kastke tugevalt. Kastke iga päev kuni ilmub kolmas pärisleht, mis näitab et taim on kasvama hakanud. Palavatel päikesepaistelistel päevadel on hea taimi varjutada. Rasket kattematerjali ei tohi taimedele panna, vigastab neid. Edasine hooldus: nii, nagu juba enne kirjutasime, on harvendada vaja üks kord 2 pärislehe faasis jättes vaheks 5-7 sm. Mida suurem on vahe seda suuremad tulevad juurviljad. Seda tehakse enne väetamist, kobestatakse ainult reavahed. Pealtväetamist orgaanikaga tehakse 2-3 korda nädalase vahega.

Lihtne ja efektiivne meetod seemnete paremaks idanemiseks ei ole ainult värskelt korjatud ja kaua säilivad seemned vaid idanemist parandab ka enne külvi kiiritamine mikrolaine ahjus. Kiiritamine ei paranda ainult idanevust vaid parandab ka saagikust. Uuringud näitavad, et sellisel meetodil on märgata ka paremat idanevust järgmistel seemnetel kui neid kuumutada vastavalt : kapsas – 40 sek, tomat, sigur, rabarber  -30 sek, peedid – 120sek, kartul – 60 sek, sibul (seemned) – 100 sek, tippsibul – 120 sek.. Sibula saagikus tõusis 20%.

 

2103_peet_pablo


Loe edasi...
 
Eilsed toimetused
Kirjutas kerttu, 29 April, 2013   

Panin eile seemned maha. Maasikate kõrval olevasse vakku sai peipsi sibulate kõrvale kaalikad: Wilhelmsburger sator Otofte ja Snowball ning pastinaak ja punapeet. Järgmisesse panin herne ja porgandi. Samamoodi nagu eelmine aasta – keskel hernes ja ääres porgand. Hernest olin liiga palju ostnud, et pidin natuke ruumi ka kartuli vaost juurde võtma. Kõige kasvuhoone poolsemasse vakku lähebki kartul. Hea meel seemned maas, vähemalt üks suur töö tehtud. Nüüd veel vaja seemnekartul osta ja maha panna ning siis ongi aiamaatoimetustega mingiks ajaks kõik. Mulle nii meeldib vaadata seda musta ja äsja korda tehtud aiamaad. Silm kohe puhkab ja naeratus tuleb suule. Võibolla said seemned natuke vara, sest ega maa väga soe polnud. Aga küll ta läheb soojaks, sest ega nende seemnete idanemisega ja välja tulemisega läheb ka aega.

 

 

Maja ette lillepeenrasse panin kadaka ja ühe teise põõsa vahele segamini päevalille ja musta maguni seemned. Mõlemad seemned korjasin ise eelmine aasta. Peaks päris huvitav  välja nägema kollased päevalilled ja mustad magunid. Kui ainult magunid päevalillede varju ei jää ning päevalilled liiga suureks ei kasva ja teistelt jõudu ära ei võtta. Eks näha, mis nendest saab. Aga mõte tundus hea. Lillepeenras juba paistavad iirised, nartsissid ja tulbid.

 

 

Eile riisusin ka päev otsa muru. Jäähallitust ning sügisest jäänud lehti ja muud sodi-podi oli ikka päris palju. Peale seda on murul ja hoovil hoopis viisakam välja nägemine. Endale ka natuke füüsilist koormust ning tuju kohe hea tehtud tööst ja liigutamisest. Ainuke, mis tuju halvaks teeb, on hiina kadakad. Kohe kui võtsin katted ümbert läksid puud kollaseks. Ei tea kas võtsin liiga vara või milles asi, aga kurvaks teeb ikka. Kui nüüd nendest asja ei saa, siis kaevan üldse välja ja panen uued. Mõlemal poolel on nagunii üks kahtlane puu, siis äkki peakski üldse välja võtma ning uued ja ilusad asemele panema. Samas ma ei saa sellest aru, kuidas kiviktaimlas oleval hiina kadakal pole kunagi midagi viga, aga nendel on koguaeg.

 

 

 

 

Kiviktaimlas õitsevad lillad ja valged priimulad.

 

 

 

Vahpeal sai ka kasemahla joodud.

 

 

Nagu ikka tulevad värskes õhus toimetades ja aias ringi jalutades head mõtted, nii ka seekord. Uueks projektiks võtan ma sauna terrassile piirde ehitamise ja sinna peale ronivate lillede valimise. Silmade ees on ettekujutus väga hea ja motivatsiooni on küllaga. Aga mis sellest välja tuleb, eks see paistab.

 

Aga nüüd unustasin eilse päeva suur sündmuse kui seda võib niimoodi nimetada. Nimelt läks ootamatult lõkke ümbert kulu põlema, samal hetkel ka tõusis tuul ning silmapilkselt põles juba terve põld. Kui tuletõrje kohale jõudis oli tuli juba peaaegu kustutatud täna headele ja kiiresti reageerivatele naabritele. Tuleb ikka olla ettevaatlik! Pilt pärast põlengut.

 


Loe edasi...
 
Punapeet
Kirjutas kerttu, 6 February, 2013   

Punapeet Boltardy

http://seemnemaailm.ee/index.php?CID=12


 

 

Siledad juurviljad ja stabiilne saak. Varavalmiv. Tõusmetest saagikoristuseni 75-100 päeva. Ümar, keskmise suurusega, viljaliha tumepunane, ilma heledate ringideta. Juurvili 160-360 g. Heade maitseomadustega. Vastupidav ennakõidumisele. Sobib värskelt tarbimiseks ja säilitamiseks. Külvieelseks töötlemiseks ja pealtväetamiseks soovitatakse looduslikku väetist.
* Kõige lihtsam seemnete ettevalmistus – leotada soojas vees (48-50 kraadi) 20-30 minutit. Peale protseduuri on nad vaja kohe jahutada, hoida 2-3 minutit külmas vees ja kuivatada. Enne seemnete külvamist, nende paksu koore pärast (punapeet, spinat, sibul) ja eetriliste õlide pärast petresell, porgand), tuleb hoida ööpäev vees; kurgi, kabatšoki, tomati, kapsa, salati- mitte vähem kui 12 tundi; herne ja aedoa seemneid tuleb algul 2 tundi vees hoida, siis kuivatada ja 3 tunni pärast uuesti 2 tunniks vette panna. Seemneid niisutada madalas nõus. Leotada neid toasoojas madalas vees või parem marlitükil. Tähtis on, et veekogus sobiks niisutavate seemnete mahuga. Niisiis, kurgil ja kapsal peab vett olema kaks korda rohkem kui seemneid; porgandil, petersellil, pastinaagil, salatil, hernel, oal- erinev veetase; tomatil ja sibulal- 20-30% vähem kui seemneid. Perioodiliselt võetakse seemned veest välja, et anda neile hapniku. Iga 4-5 tunni tagant vahetatakse vett. Seemnete leotuse ks ei kasutata mitte ainult vett, vaid ka lahjasid mikroelemendi lahuseid: boorat ja molübeeni. Seemned külvatakse soojal ajal ja niiskesse mulda. Kui ilm on kehv, säilitatakse seemneid külmikus või lastakse idanema kuni ilmuvad üksikud valged idud niiskele paberile.


Loe edasi...