KerttuAed

Kategooriad
Arhiiv
Salatimaterjal mulda
Kirjutas kerttu, 1 May, 2017   

Külvasin kasvuhoonesse salatimaterjali ära. Taimed said vasakult paremale nii:
Jääsalat “Great Lakes” 0,51.-
Hapuoblikas “Red Veined” 0,85.-
Redis “Gloriette” 10 gr – 0,90.-
Spinat “New Sealand” 3 gr – 0,60.-
Punane lehtsalat “Lollo Rosso F1″ 1 gr – 1,45.-
Tammelehesalat 0,80.-

 

LCHF0983_


Loe edasi...
 
Maitsetaimede pott
Kirjutas kerttu, 3 March, 2016   

Et juba võimalikult vara saaks enda kasvatatud taimi süüa, siis on just õige aeg esimesed maitsetaimede seemned külvata. Mõtlesin, et tilli (0,58.-), spinatit (0,58.-) ja rukolat (0,77.-) meeldiks mulle väga juba praegugi aknalaua pealt võtta. Seega saidki need pakid valitud ja, et asi liiga igavaks või tavaliseks ei läheks, siis valisin midagi juurde, mida varem pole kasvatanud – vereva oblika (1,80.-). Numbrid sulgudes on siis seemnete hinnad. Seemnepakid said sellised:

 

IMG_3812_

 

Tegin jällegi kookosturba- ja lillemullasegu ning üha rohkem hakkavad need kookosdiskid meeldima. Seemneid panin sisse kohe hoolega ja kõik ikka korralikult segamini. Parempoolsest potist on seemneid veel näha, sest need jäid nimelt pildi tegemise ajaks veel mullaga katmata.

 

IMG_3813_

 

Samas on see maitsetaimede pott nii äge, et kui midagi üles tulema hakkab, siis panen selle pliidi kõrvale kapi peale.

 

IMG_3814_

 

Ja nende kääridega, mis on poti küljes, tahaks juba tulevasi maitsetaimi lõigata.


Loe edasi...
 
Erakordne naistepäev
Kirjutas kerttu, 9 March, 2015   

Eilne naistepäev oli rohkem kui erakordne ja seda mitmel põhjusel. Esiteks niipalju nupukesi peenrast välja piilumas ei ole ma 8-ndal märtsil kunagi näinud:

 

IMGP4990

 

IMGP4992

 

IMGP4994

 

 

IMGP4996

 

Teiseks oli nii hea ja soe, et sellist ilma ei ole kaua aega olnud. Kolmandaks ma ei ole kunagi naistepäeval muru riisunud ja maja ümbrust koristanud. Üldjuhul on sel ajal ikka lumi maas. Neljandaks ma sain korda tehtud maasikapeenra, mida samuti ei ole kunagi nii vara teinud. Aga annab teha kui üks tegelane arvab keset minu töö tegemist, et see koht on just temale pikutamiseks mõeldud.

 

unnamed

 

Viiendaks panin kasvuhoonesse maha porgandi, redise, tilli ja salati:

 

IMGP5000

 

Oi mulle meeldib väljas ja aias toimetada ning seda lõbusam kui seda saab teha koos perega. Minu kolm röövlit keldrikatusel:

 

IMGP4999

 

Päikeseloojangu valgus maja peal:

 

IMGP4995

 

Ja naistepäevalilled ja kaart toas:

 

IMGP5002

 

Oli väga mõnus päev. Aitäh!


Loe edasi...
 
Mõnus nädalavahetus
Kirjutas kerttu, 22 May, 2014   

Nii mõnus ja töökas oli eelmine nädalavahetus oli.  Kirjutan sellest alles praegu – sest vahepeal fotokas streikis ja ei saanud pilte juurde teha. Kuid nüüd on kõik korras ja kirjutan natuke mis ma 17 ja 18 mai tegin.

 

Tõin kasvuhoonest kõik amplid ja lillekastid välja:

 

IMGP3884

 

IMGP3882

 

IMGP3885

 

IMGP3897

 

IMGP3903

 

IMGP3904

 

 

 

IMGP3905

 

IMGP3915

 

IMGP3917

 

Tomatid said kasvuhoonesse maha istutatud, kokku 29 taime:

 

IMGP3920

 

Tomatitel esimsed õied:

 

IMGP3922

 

Redised ja salatid juba tulevad:

 

IMGP3921

 

Kartul sai maha pandud teise vakku – taga birgit, ees gala. Vao otsa jäi natuke vaba ruumi, sinna sai valge koorega sibul:

 

DSCN5822

 

DSCN5823

 

Kolmandasse vakku sai lillkapsas, kapsas, uba, türgiuba ning lõppu till. Sibul “Cupido” ja “Red Carmen” said viimasesse herne peenrasse, natuke panin ka kasvuhoonesse. Peenrad praegu sellised:

 

IMGP3918

 

Hernes juba tuleb:

 

IMGP3923

 

Kasvuhoonesse panin ka oma lemmiku melissi:

 

DSCN5820

 

DSCN5821

 

Samuti said kõrvitsaseemned kompostikastimulda pistetud, kõrvale istutasin veel Anne käest saadud luffad.

 

Mõnusad päevad ja lõpuks veel ka kook ahju:

 

DSCN5802

 

 

 


Loe edasi...
 
Väljas esimesed seemned mulda
Kirjutas kerttu, 23 April, 2014   

Eile panin kasvuhoonesse sinna ülesse kasti  redise, salati, rukola ja basiiliku. Peale seda sattusin juba hoogu ja panin kasvuhoone juures kõige esimesse vakku herne, porgandi, punapeedi ja kaalika. Ei tea kas see õige otsus oli – ikkagi ju natuke vara, aga samas mis nende seemnetega seal maa sees ikka juhtuda saab.


Loe edasi...
 
Salatid
Kirjutas kerttu, 14 January, 2014   

Jääsalat ”Larsen” Lactuca sativa L. var. capitata http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=15338

Tootja: MoravoSeed

 

15338_salat_larsen

 

Rukola ”Korejanka” Eruca sylvestris http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=16739

Tootja: Aelita

Väga populaarne pikantne salatitaim. Kõige vanem salati kultuur. Soojaarmastav mitmeaastane taim, mida kasvatakse meie kliimas nagu üheaastast. Vähenõudlik ja kiirekasvuline taim. Kasutatakse noori lehti mis on meeldiva pikantse maitsega. Hästi sobib koos juustuga. Taime kõrgus kuni 25 cm. Seemneid pakis 0,3 g.

* Rukola sobib suurepäraselt Eesti kliimas kasvatamiseks. Taime noored lehed on väga mahlased, meenutavad salatilehti, kuid on kergelt seenemaitselised, kergelt põletava-vürtsise aroomiga. Need on vitamiinide, mineraalainete, mikroelementide ja teiste kasulike ainete poolest rikkad. Peale lehtede kasutatakse toiduks veel varsi, õisi ja isegi juuri. Lehti võib süüa nii toorelt kui ka aurutatult. Nendest valmistatakse garneeringuid, lisatakse salatitesse, suppidesse, maitsestatakse liharoogasid. Seemneid ja varsi lisatakse soolamisel ja marineerimisel. Peenestatud seemnetest saab väga head sinepit. Taime juur omab tugevat antibakteriaalset toimet ja seda kasutatakse ravieesmärkidel. Rukola on üheaastane taim ristõieliste sugukonnast, maalähedase ja kahara leherosetiga. Lihakad alumised lehed paiknevad kordamööda ja on elliptilise kujuga. Ülemised lehed on lõhestunud, sarnanevad redise lehtedele. Rukola on kiirestivalmiv ja külmakindel taim. Väikesed külmad ei tee taimedele midagi. Taim on valgustarmastav, kuid talub ka kerget varju. Vajab sagedast kastmist, seepärast kasvab hästi niisketel aladel. Vähenõudlik mulla ja soojuse suhtes. Rukolat võib avamaale külvata mitu korda hooaja jooksul: vara kevadel, juuli alguses ja augustis. Seemnete külvisügavus 1-1,5 cm, külvinorm 3-4 grammi ruutmeetrile. Seemned külvatakse ridadena, jättes ridadevaheliseks kauguseks 15-20 cm. Võib külvata ka hajali. Rukolat võib kasvatada üksi või koos herneste, ubade või jääsalatiga (vaheldumisi read). Istikute saamiseks külvatakse seemned märtsi lõpus – aprilli alguses. Alalisele kasvukohale istutatakse taimed mai keskel või lõpus skeemi 25×25 cm järgi. Hooldus on lihtne. Üldjuhul ilmuvad tõusmed kuue-seitsme päeva pärast. Sel ajal tuleb läbi viia ridadevaheline mulla kobestamine ja umbrohtude eemaldamine. Siis, kui hakkab moodustuma esimene pärisleht, tuleb taimi harvendada. Kastke rukolat regulaarselt: niiskuse puudusel muutuvad lehed puiseks ja moodustuma hakkavad õisikuvarred. Pealtväetage iga 10-12 päeva järel sõnnikuleotisega (1:5). Võib kasutada ka kompleksmineraalväetist. Lehtede korjet alustatakse 2-3 nädalat peale tõusmete ilmumist.

* Kalorsus – madal, toiteväärtus – kõrge. Mitte ükski teine roheline köögivili pole nii madala kalorsusega kui seda on rukola. 100 grammis värsketes rukola lehtedes on vaid kõigest 25 kalorit. Vaatamata sellele sisaldab ta palju eluliselt vajalikke fütokeemilisi elemente, antioksüdante, vitamiine ja mineraale, milles seisnevadki rukola tervisele kasulikud omadused. Esmajärjekorras on rukola väga rikkalikuks mõningate fütokeemiliste elementide allikaks nagu indoolid, tiotsüanaadid, sulforafaanid ja isotiotsüanaadid. Need kõik võitlevad väga efektiivselt östrogeenide kantserogeensete mõjudega. Järelikult, rukola on väga kasulik profülaktikaks ja võitluseks vähkkasvajate vastu nagu eesnäärme-, rinnanäärme-, emakaela- ja munasarjade kasvajad. Juba selle pärast on vaja lülitada rukola nii meeste kui naiste menüüsse. Uurimused näitavad, et regulaarne rukola toiduks tarbimine vähendab vähki haigestumise riski, samuti peatab olemasolevate kasvajate arengu. Peale selle, et rukola on tähtsaim A vitamiini allikas, takistab ta ka naha-, kopsu ja suuõõne vähi teket. Rukola peaks kindlasti olema naisterahvaste menüüs. Ta on väga hea folaatide allikas. 100 grammis värsketes rohelistes lehtedes on 97 µg foolhapet. See tähendab, et regulaarne rukola tarbimine raseduse alguses hoiab ära mitmed vastsündinute närvikahjustused ning on väga aktuaalne ja vajalik naistele raseduse algusperioodil. Peale selle, rukola, nagu ka mitmed teised rohelised lehtköögiviljad, aitab säilitada naistel naha nooruslikkust. Piisab, kui tarvitada rukolat regulaarselt, et peened kortsud näol taanduvad, naha värvus on meeldivam ja ühtlasem, see saab tagasi oma endise läike.
Heaks seedimiseks ja tugevaks immuunsuseks. See kasulik rukola omadus seisneb suures B rühma vitamiinide – tiamiini, riboflaviini, niatsiini ja pantoteenhappe sisalduses. Kõik need ained on vajalikud optimaalse fermentatsiooni ja metaboolsete funktsioonide hoidmiseks. Rukola on kasulik mitmesuguste mao- ja seedekulgla haiguste korral, aga seedemürgituste korral on pea sama efektiivne kui aktiivsüsi … Rukola värsked lehed sisaldavad C vitamiini, mis on võimas looduslik antioksüdant. C vitamiinirikas rukola aitab organismil end kaitsta mitmesuguste viirushaiguste eest, tõstab vastupidavust infektsioonidele, suurendab immuunsust ja viib organismist välja vabu radikaale. Juba sel põhjusel on rukola kõigile kasulik: nii suurtele kui väikestele. Rukola sisaldab ka hulga mineraale, eriti vaske ja rauda, aga samuti kaltsiumi, kaaliumi, mangaani ja fosforit. Need omakorda avaldavad organismile üldtugevdavat mõju. Roheline köögivili eakatele naistele ja meestele. Rukola muutub hindamatuks roheliseks köögiviljaks, kui jutt tuleb eakatest inimestest. Asi on selles, et rukola on üks parimaid taimseid K vitamiini allikaid – kõigest 100 g rukolat annab täiskasvanud inimese ööpäevase K vitamiini annuse . K vitamiin omakorda on olulisemal kohal luude tervise seisukohast, ta osaleb luude moodustumises ja tugevnemises. See on väga vajalik nii meestele kui naistele selles eas, kus iga aastaga muutuvad luud järjest hapramaks. Peale selle peatab K vitamiin vanadusest tingitud ajuneuronite kahjustusi, seega ka selle tagajärjel tekkivat Alzheimeri tõbe.
Lülitage oma menüüsse rukola ja olge terved !

 

16739_indau_korejanka

 

 

 


Loe edasi...
 
Kevad minu aias
Kirjutas kerttu, 18 April, 2013   

Märtsikellukesed, tulid välja 17.04, 11 päeva hiljem kui eelmine aasta:

 

 

Rabarber juba paistab:

 

 

Maja esine lillepeenar on huvitavaid tipukesi täis:

 

 

 

Külvasin teisipäeval 16.04 ka redised (punase, kollase ja lilla), salati, punase spinati ja rukola kasvuhoonesse paprikakasti ära ära. Proovin see aasta kapsad külvata ette kasvuhoonesse ja hiljem kui taimed suuremad, siis istutan aiamaale. Hea mõte sain anne aiablogist, kättesaadav siin: http://anneaed.blogspot.com/


Loe edasi...
 
Salat
Kirjutas kerttu, 5 February, 2013   

1. Jääsalat ”Regina dei Giacci” Latuca sativa

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11086

 

 

Krõmpsuv “pea”. Suure peaga jääsalat kasutamiseks suvel-sügisel. Lehed magusa maitsega, tugevad. Istutus vahekaugusega 35×35 cm. 1 gramm = 800-1200 seemet. Optimaalne idanemistemperatuur +15-20 oC. Seemneid pakis 0,5 g.
Salati kasvatamine kasvuhoones ja katmikalal. Kasvuhoones kasvatatakse põhiliselt peasalati sorte taimede ettekasvatamise teel. Salatit kasvatatakse kahel perioodil: kevad-talvine (2 ringi) ja sügisene (1-2 ringi). Eestimaa tingimustes sobib sügisene kasvatus suurepäraselt. Peasalati taimed istutatakse 3-4 pärislehe faasis kasvukohale septembri esimesel dekaadil. Kõige varasem ettekülv tehakse 5.dets. ja taimed vajavad lisavalgust 10-15 päeva. Kuid varane taimede istutus ei pruugi olla ökonoomne. Ilma lisavalgust andmata võib taimi istutada jaanuari kolmandal dekaadil (25-30 päeval), saaki saame veebruari lõpus-märtsi alguses. Taimi istutatakse kahel meetodil: pikeerimise teel või otsekülviga toitekuubikutesse kasutades dražeeritud seemneid. Teine moodus on vähem töömahukas ja kindlustab suurema ning varasema saagi. Kevadperioodil kasutatakse taimepotte 5×5 cm, talvisel ajal kui antakse lisavalgust vähendatakse toitepinda. Segu valmistatakse turbast, millele on lisatud peenikest laastu kuni 20%. Tõusmete ilmumiseni hoitakse temperatuuri +18…20*C. Tõusmete ilmumisel alandatakse t* +8…12*C päeval ja öösel +6..10*C. Taimed pikeeritakse, kui idulehed keerduvad alla. Peale pikeerimist hoitakse t* päikesega +18..20*C, pilvise ilmaga +15..17*C päeval ja öösel +10..12*C. Kasvukohale istutatakse, kui istikul on 3-4 pärislehte. Istikute istutamisel kohe kasvukohale väheneb haigete taimede hulk 8-18% ning kulutused vähenevad kuni 2 korda. Enne istutamist antakse kasvukohale: lämmastikku 60-80, fosforit 8-10, kaaliumit 8-100, magneesiumi 20-30 mg/ liitri kohta. Enne istutamist kastetakse muld tugevalt läbi (20-25 l/m2). Õhuniiskust hoitakse 65-80% piires, et ei tekiks lehtede põletusi. Taimede istutus oleneb aastaajast ja sordist. Väikesepealised sordid  istutatakse skeemil 20×20 cm, keskmised 25×25 cm ja suurepealised 30×30..25 cm. Varase seemne külvi korral (kevadel) istutatakse taimed harvemalt 16-20 tk/m2-le, aga sügisel tihedamalt 25-30 tk/m2-le. Kastetakse päeva esimesel poolel nii, et niiskuse omastamine oleks ühtlane. Peale kastmist tuleb teha kindlasti tuulutamine. Pea moodustamise alguses tuleb tuulutamist suurendada ja temperatuuri alandada:+14..18*C päeval ja öösel +8..12*C. Salati kasutusaja pikendamiseks külvatakse salatit avamaale mitu korda eri aegadel. Kõige varasemat saaki saadakse talve alla külvil. Kõige paremini sobivad selleks korralikult ettevalmistatud lõunapoolse kallakuga alad. Külvitähtajad valitakse paljuaastaste keskmiste järgi. Külmad saabuvad tavaliselt Eestimaal oktoobri lõpus septembri alguses. Külviks peab olema ette valmistatud kobe muld ilma mullatükkideta. Kõige paremini sobivad kerged savikad mullad. Külvisügavus on 1-1,5 cm. Lehtsalati külvisüsteem on viie, seitsme või mitmerealisena. Peasalatit külvatakse üherealisena 60×20 cm või kaherealisena 50+20×20 cm. Sellele järgneb multšimine. Külv tehakse külvikuga. Salatit kasvatatakse kultuuride järel, mis on enne saanud suure koguse orgaanikat. Mineraalväetist antakse 150-300 kg/ha lämmastikku, 300-500 kg/ha fosforit ja 150-200 kg/ha kaalit. 2/3 osa fosforist ja kaalist antakse künni alla sügisel või kevadel, ülejäänud osa fosforit ja kaalit ning lämmastik antakse kevadise kultiveerimise alla. Sügiskünni alla antud 40-50 tonni orgaanikat tõstab tunduvalt saaki. Salat ei armasta happelisi muldi. Varased lehtsalati sordid külvatakse varem aprilli algusest maini mitmes järgus, keskmised ja hilised aprillist juuni keskpaigani. Lehtsalati kasvuperiood on lühike: tõusmete ilmumisest kulub saagini 30-40 päeva. Peasalatit külvatakse juuli algusest augusti lõpuni sügiseseks kasutamiseks. Üherealise külvi korral on peasalati külvinorm 2 kg/ha, kaherealisel 2,5-3 kg/ha. Otsekülvi puhul tehakse kaks harvendamist. Külvinorm hajuskülvi korral on 4-7 kg/ha. Istikutest kasvatamist kasutatakse varase saagi saamiseks. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3×3 sm või 6×6 sm olenevalt kasvuajast. Istikute saamiseks külvatakse 30..35 päeva enne põllule istutamist. Ühte kasti (20..25×40) külvatakse 0,5 g seemet. Temperatuuril 20..22*C ilmuvad tõusmed 2-3 päevaga seejärel alandatakse t* +10..12*C-ni. Pärislehe faasis pikeeritakse taimed pottidesse või kuubikutesse ja kastetakse tugevalt. Seemneid võib külvata ka otse kuubikutesse. Istikud istutatakse välja masinaga reavahe 70 sm üherealise puhul,kaherealisel 50+20×30 sm. Hooldus seisneb reavahede kobestamises, umbrohu hävitamises ja kastmises kuiva ilmaga. Peade valmimise ajal kastetkse taimi ainult äärtest. Saaki koristatakse õhtul või varahommikul siis on taimed jahedad ja säilivad paremini. Lehtsalati sordid korjatakse järjest neid mullast koos juurega välja tõmmates. Peasalatitel lõigatakse pea ära mullapinna lähedalt ja seda tehakse valikuliselt. Pead puhastatakse haigetest ja kolletunud lehtedest.

 

2. Rukola ”Olivetta” Rucola sativa

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=12251

 

 

Salat rukola “Olivetta” (Seeria “Aromaatne Köök”) – Rucola sativa. Uus varakult valmiv sort, tõusmetest saagini 20-25 päeva. Ettenähtud kasvatamiseks avamaal, kilekatete all, potikultuurina aknalaual. Leheroseti kõrgus 15-20 cm. Rukolat hinnatakse tema suurepärase mõrkja pähklimaitse pärast. Mahlased lehed on koostisosaks paljudes salatites, peeneks hakitud lehti kasutatakse võileibade valmistamisel, see on asendamatu terav garneering liha- ja kalatoitude juurde. Omapärase koostisega eeterlike õlide, C-vitamiini, karotiini, B-grupi vitamiinide, P-vitamiini, samuti mineraalühendite olemasolu teeb selle kultuuri väga populaarseks. Agrotehnika. Parimad eelviljad rukolale on kartul, juurviljad, kaunviljad, mille alla on mulda viidud orgaanilist väetist. Sügisel viiakse läbi künd või läbikaevamine, mille käigus lisatakse mulda kõdu. Happelised mullad vajavad lupjamist. Kevadel viiakse mulda mineraalväetised. Seemned külvatakse avamaale aprilli alguses, jättes taimedevaheliseks kauguseks reas 3 cm ja ridadevaheliseks kauguseks 15 cm. Külvisügavus 0,5-1 cm. Enne ja peale külvi viiakse läbi rullimine. Pealtväetamiseks kasutatakse kompleksväetisi. Hooldus seisneb ridadevahelises kobestamises ja kastmises. Kastetakse vagudesse, püüdes vältida vee sattumist taime lehtedele. Rukola lehti lõigatakse mullapinnalt. Rukola kasutamine. Rukola lehti kasutatakse kui maitserohelist salatites, samuti erinevate roogade valmistamisel, seemneid aga kasutatakse õli valmistamiseks. Õli kasutatakse köögiviljade konserveerimisel, andes hoidistele huvitava maitse ja aroomi. Tuleb teada, et rukola lehtedest valmistaud salatit ei tohi hoida, see tuleb ära süüa kohe peale valmistamist, vastasel juhul tuleb mahl lehtedest välja ja salat muutub väheisuäratavaks massiks. Ained, mis kuuluvad rukola koostisesse, regeerivad metalliga, seepärast tuleb salati valmistamisel vältida metallist köögiriistu ja rebida lehti kätega. Rukola salatit sobib maitsestada oliiviõliga ja hapustada sidrunihappega, traditsioonilise retsepti järgi lisatakse sinna veel aromaatset parmesani juustu. Rukola kasulikud omadused. See taim mõjutab küllaltki intensiivselt inimese ainevahetust. Rukola on lihtsalt asendamatu neile, kes tahavad kaotada liigset kehakaalu ja saleneda. Kunagi peeti teda afrodisiaagiks, võibolla pole see päris nii, kuid organismile mõjub ta küllaltki võimsalt. Rukolat nimetatakse mõnikord looduslikuks energeetikuks, peale selle soodustab ta kolesterooli väljutamist organismist, ning tõstab hemoglobiini taset organismis. Ta on looduslik joodi ja C-vitamiini allikas. Antud taim suudab parandada laktsiooni, on röga lahtistav vahend, desinfitseeriv vahend, kergelt diureetiline, ning isegi vähivastase efektiga. Salati tarbimisel paraneb seedimine ja kogu seedekulgla töö.

 


Loe edasi...