KerttuAed

Viimased marjad, mis veel aiast saada on:

Need on need vähesed hetked, kus päike paistab ja kollane muutub veelgi kollasemaks:

Huvitav pirnileht:

Tegin sauna terrassi äärde uue lillepeenra, sest vana oli juba nii täis kasvanud ja enam need ronivad õisoad ja kollased iirised ka väga ei meeldi ning õnneks annab privaatsust juba ka äädikapuu, mis tõesti ruttu kasvab. Jätsin alles vaid hostad ning kaevasin välja tulbi-, nartsissi-, krookuse- ja lumikellukeste sibulad, mis peaksid nüüd kevadel kooremultśi vahelt pressima hakkama. Et praegu peenar nii tühi ei tunduks, panin sinna värvi juurde andma ka mõned kanarbikulised. Peenar sai selline:

Riitsinus on väga dekoratiivne lillepeenras.

Aeg on jõudnud nii kaugele, et sain oma suvekodule esimesed amplid riputada. Tegin sellised sügisesed, mida väga enam kastma ei peaks:

Ja siin sain ka sellise põneva kiili pildile:

Rõõm oli nii suur sellist lumekogust aias näha ja hea, et seda aina juurde sadas:

Majatagune aiaosa, mille nädalavahetusel korda tegin. Üks aialipp on küll puudu, aga ilusad sügisesed värvid sellegi poolest.

Ilus sügisene õitseja:

Rassisin täna aias nagu hull. Niipalju on veel teha, et saaks rahulikult talvele vastu minna. Riisusin lehti, tegin lillepeenraid korda, põletasin oksi. Mõnusalt väsinud aiatoimetustest ja värskest õhust ning seda mõnusam on nautida pimedaid sügisõhtuid hubases valguses.