Taani

06.10

7. October, 2009 1

Määratlemata - 03:07

No nüüd pole küll siia kaua kirjutanud. Olen taanis olnud juba üle 2he kuu. On olnud väga raskeid hetkeid, kui olen mõelnud, et annan alla ja l2hen eesti ja elan oma tavalist elu edasi, aga on ka j2lle neid ilusaid hetki olnud, mis matavad need muremõtted. Aga läbi tõusude ja mõõnade olen siin vastu pidand selle raskema aja ja võin nüüd öelda, et olen ära harjunud ja elu on siin rööbastes. Ja nüüd siis kõigest lähemalt.

Alguses oli mul siin ainult 1 töö, ootasin seda ainukest tööpäeva nagu õnnistust, sest siis oli mul vähemalt midagi teha. Ma nautisin seda kui ma tundsin et olen väsinud. Aga siis viis mind juhus kokku tolle esimese koha naabritega. Sain olla abis ühes Charlotte naabrinaisele, kes korraldas oma naabritele tänupeo ja seal ma vist n2itasin enda väga heast küljest ja sain tollel 6htul endale 2 kodu veel juurde, mida korstada. Ja siis mu kallis allan sai ka oma kossu tiimist ühe pere juurde, kus koristan. Nii et mul tegevust nüüd on. kolmapäevast reedeni käin tööl ja ülejäänd päevad sisustan ujumise, jõusaaliga v6i allaniga :) See on k6ige positiivsem, et raha on alati olemas ja san endale lubada asju mida varem ei saanud.

Muidugi on ka see eriti tore, et nüüd on mu vend allan ka siin. Ikka kindlam olla, kui vend ka siin ja muidugi k6ige rohkem on mul selle üle hea meel, et ta saab oma rahaasjad korda ja saab endale ka kunagi midagi lubada.

Nii ja siis minu ja allani suhtest natukene. Ütlen lausega: ,,kõik on täpselt nii nagu peab!´´ Olen j2lle üle pikaaja armunud ja tunnen t6esti end õnnelikuna. Varem ma olin selle kohapealt endas nii ebakindel, aga nüüd on asjad paika loksunud. On tekkinud see mõnus side, mis on suhte juures v2ga oluline .

Ma ei jaksa igapäeva tegevustest rääkida, aga tänasest säravamast hetkest räägiks küll. Käisime t2na allaniga parte söötmas. see oli mul juba ammu plaanis, aga ei osanud elun arvata et see nii tore võib olla. Igatahes kui esimese saia vette viskasime , lendas kohale kümnetes parte ja kajakaid ja ka 2 luike ja luigepoega. Linde oli lihtsalt nii palju ja neid oli igal pool, nad hakkasid meid j2litama, tulid veest välja ja kajakad lendasid peakohal  jne. Kohati hakkasin kartma ka, aga samas oli see nii naljakas, ma naersin pisarad silmis. Nii et inimesed minge parte söötma, see on t6esti tore tegevus:D

Aga nüüd ma istun siin, kell on 2 öösel, endal mul kell 9 vaja t6usta et tööle minna, aga ei tule und noh! Aga ma lähen proovin pea padjale panna ja uinuda, olge te m6nusad ja tsau!

1 kommentaar

  1. Tere, see on näidiskommentaar.
    Et kustutada seda kommentaari, logi palun kasutajana sisse ja redigeeri kommentaare administraatorpaneelist.

    kommentaar - Blogi lugeja — 30. November, -0001 - 12:00

RSS feed selle postituse kommentaaridele. TrackBack'i link

Jäta kommentaar