http://kuristikulill.blogspot.com/

kuna kõigini siiski ei ole jõudnud uus blogiaadress ja seda on küsitud, siis kirjutan uuesti selle siia. Mõnes mõttes on publik tore, teisalt ma ei saa lihtsalt aru, mis neis põnevat on.. Neis on killukesi, väga häid killukesi, kuid sinna need jäävadki. Midagi tõsist kirjutist ei ole…

http://kuristikulill.blogspot.com/

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Lõpupildid || Viimane postitus

http://fotoalbum.ee/photos/soiska/sets/1171947

Ma praegu laevad need üles. Kogu aeg peaks juurde tulema ja lisan veel usun neid paari päeva jooksul üles, et ikka oleks iga nurga alt kõikide tehtud üleval :D + mul endal ei lähe kõik pildid üles millegi pärast. Ma panen enda omadest enam-vähem kõik üles, ei viitsinud hakata sorteerima, sorry.
Vaatasin pildi pealt (ei no minu direktori juurde minekud on udused, kuid liinu ja hanneka omad selged, norm :D ), et ma nägin tõesti väga ilus välja :) :) Heh :)

***********
Viimane postitus jah..naljakas.. Peagu kaks aastat siin olnud, aga.. Peab olema valmis muutusteks -> vihje minu ühest postitusest, mida plaanin natuke suuremalt ette võtta. Tundub väga tähtis teema, seediks läbi ja teeks sellest sellise ülitähtsa postituse, mis pm võtaks kokku minu terad ja vähemalt hetkel väga tähtsaks ja minu jaoks väga järgitavad mõtted, Aga sellest juba uues blogis. Sellega siin…

Aitäh! :) Oli tore..

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Ma ei teagi, miks enam siia kirjutan..

aga mõtlesin..et kirjutan. Lõpetan. Just kopeerisin viimased postitused ümber. Saaks kenasti jätkata.

Andestust, kuid ma ei saagi teha praegu piltidega juttu. SIis lihtsalt annan uues blogis lingi.Ma hiljem ei saa enam postitada, sest on tegemist. Aga..

Krt, ema sahmerdab jälle ringi kusagil. Järgmised päevad saan rahus olla. Enam-vähem.(teisipäev)
________________________
Lõpetamine oli väga rahulik. Ma nagu ei saanudki aru, et minu lõpetamine oli. Kutsuti ette, loeti mõned saavutused, sain oma paberid kätte, lilled ja tagasi kohale. Selline..leppimine. Kui märtsis olin nii endast väljas, et mis saab pärast lõpetamist, kõik lendavad laiali jne, siis enam seda küll ei ole. Tõesti rahu on sees. (teisip.)

_____________________
Ja täna on neljapäev. Ei ole päikese päev. Kuigi mina päikest nägin, kui varahommikul koitsa jõudsin Kaimsi juurest.

Eks ma kirjuta siis veel lõpetamisest. Väga kiideti mu kleiti, pea iga õpetaja ütles, et väga ilus. Jõgis lausa ristis mind kõige ilusamaks lõpetajaks :) Ja õpsidele lilli andes kõik-kõik kallistasid nii tugevasti. Siuke üllatus oli ka või noh..minu jaoks selline eriline hetk ühe inimese poolt ja selleks andjaks – jah, just andjaks – oli meie õppealajuhataja Aime Klandorf. Sel aastal, või noh poolaastal, ma märkasin, et tema märkab mind :) Kui käisin Jõgist otsimas seal õppealajusside ruumist, siis tavaliselt vastas tema koputusele ja ta alati naeratas mulle, kui mind nägi ja rääkis väga sõbralikul toonil minuga. Mulle oli see meeldiv, kuna me ju üksteist ei tunnegi väga, lihtsalt tema tütar tegi väitlust ja siis selline tilluke õpetaja-õpilase suhtlus. Aga seal aktusel ta soovis ta mulle kõike nii palju head, et ..see oli nii kena temast. Mulle – nagu arvan, et ka teile – üldse meeldivad mulle naeratavad inimesed. Heh.

Direktori juurde kõndides ma isegi ei komistanud ega kukkunud (mida kartsin kõige rohkem) :D Ebamugav oli küll veits seal seista, mu süda tagus täiega ja ma mõtlesin, et kas nähakse, kuidas mu kaelasoon pulseerib. Pingeline hetk oli, minu vähemalt. Aga muu osa aktusest oli küll venimine. Ma istusin tagareas ja proovisin seal pulli üles kerida, Teele ka. Lihtsalt et igav ei oleks. B-klassi iga õpilase tutvustusi eriti ei kuulanudki. Ühte kuulsin: hoolas suhtumine õppetöösse vms. :) :D Hehhhehe.

Riinidega laulsime ka. Nutma ei hakanudki..wauu. Üldse.. ml ei läinud isegi silm niiskeks, kuidagi nii lohvalt astusin vastu enda keskkooli lõpetamisele. Mida veel rääkida.. mm.. pere oli kohal :D Sõpsid, mis seal ikka muud..

Pildid siis arvatavasti homme ehk panen kõik ühte kohta punti, pole mingit sutsutamist siis, kõik on ühes. :)

Ja kuidas saab lõpetada, kui mitte lauluga..

________________
Ahjaa..kolige ümber. Kui tahate. http://kuristikulill.blogspot.com/ .

NB! Just avastasin… et täna ei ole jah päikese päev. Sest täna ei ole ju kolmapäev. Täna on neljapäev :D :D :D :D Muudan ära veits :D

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Lõpetamine

Noh..ootate midagi? :D
Täna te neid lõpetamisepilte ei näe. Ma ei jõua tegelda..
oi..ma jätan üldse kogu värgi homse peale. Praegu pean hakkama sättima. Et peole siis. Kuigi homme on teatud vaevused, ehk siis nii ilusat juttu ei tule… :) Aga homme peaks tulema piltidega jutt. Ma ainult loodan, et jäin kenasti peale. Ma ei söönud täna midagi..sest arvasin, et ei suuda pingelises olukorras kõhtu sees hoida. Kuigi polegi nagu mida sees hoida :)

Homseni. EI tea, mis kell homme jõuan, sõpside lõpetamisele ka…

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Eelviimane

Postitus on eelviimane. Kolin ümber. blogspoti. Pean ümber tõstma oma postitused, kuna otse ei saa neid üle kanda. Aga ma ei tee näputööd ega tõsta ükshaaval, vaid lehtede kaupa. Täna..arvatavasti teen aidaa blogi.ee keskkonnaga. Liinu küsis, et miks nii. mõtlesin moodsaks hakata.

Mida olen teinud? No.. väikestviisi soenguspets olen nüüd. Eile ainult mässasin ja vaatasin youtube’ist, kuidas teha soenguid ja värke. Ma ei pannud endale aega kinni juuksuri juurde, kuna tahan midagi väga lihtsat ja ülespandut. Ja süsteema sai loodud ka, enam-vähem selline, nagu soovisin.

Ja nüüd lähen rapla end varustama pesu, juuksenõela ja -lakiga. Ja veel kindlasti millegagi. :)

Õigus, unustasin nagu mainida, et lõpetamine on homme

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Neeme

Kui Neeme teeotsast alla keerata ja läbida 11 kilomeetrit Neemeni, siis saab sõita rallirada suht. Käänulised teed, superhea hüpekad rallirajale ja teeääri saadavad männimetsa piiluaukudest õigepea mere silmad. Ja kui me ära pöörame vanaema/õe (elavad samal maalapil, erinevad majad) teeotsale, siis saabub rahu. Probleemid ujuvad ära. Ma unustan need ära. Minu jaoks ongi see hetk seal, sealsed unised tegemised, mingit kiirustamist, rühmamist, telefoni sagedast helisemist. teised inimesed – ükskõik, mis häirib tavalise elu juures- kõik see hääbub kuhugile kaugesse unenäolisse kohta, mida lihtsalt ei kanna kaasas enam. Koorem läheb maha. RAHU! Tõsiselt.. rahu.. on seal. Ja nii ka seekord oli. Õega olime koos, vanaema juures käisime söömas, issand, kui häid asju seal sai, koduseid ja lihtsaid, mida ma nüüd isegi oskaks panni/varda otsas teha. Ja lihtsalt olla.. JA siis viimasel päeval oli puhta kurb ära tulla, sest lahkumishommikul paistis päike. Läksin välja aiast ja hopaa! Luiged kohe all mere ääres. Siis kiikusin. Viimast hommikut sain mereveega nägu pesta (kasulik näonahale, pange jälle kõrva taha) ja olla rahuliku, läbipaistva, õrna, vaikse mere ääres.. Nagu olemine iseenda seltsis. Olen ikka mõelnud, et minusarnane inimene võiks olla, oleks mõistmist rohkem, aga meri – meri seda on. Meri seda on.

Jahm..nii mõnus koht, kuhu saab ikka minna, kui halb on hinges. Jah.

Panengi siia pildi, mis lahkumishommikul tegin. Mina, kes olin seal, mõistan..kuidas..kui ilus ja hea ja tähendusrikas see on. Teie saate natuke aimu ümbrusest, kus kõik need päevad ringi tolknesin.

********
Rääkides eilsest, siis läksime Järvakanti. Siis seal veits möllasime ringi, nägime igast tuttavaid asju. Olime suht läbimärjad ja läksime edasi ööklubisse. Seal olime kella viieni. Ma tulin ühega varem ära. Kuid teised ka hiljem. Kuuest koju. Joonud olin.. olin, aga ma ei olnud purjakil üldse. Lihtsalt olen väga väsinud. Homme magan kaua.. Mmm..Milline väsimus…….

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Back in the reality

Ma praegu ei viitsi üldse neeme teemaga mässata. Lihtsalt uudised. Sain kirjandi 90!!!!!!! Väga rahul, lausa ütlemata rahul. Sest olin suht kindel, et ei saa pärast vestlust esta õpsiga, kui ta ütles, et mu kirjand ei olnud piisav minu sihi jaoks, mis oligi min. 90 punkti, aga!! Sain ikkagist. Mission accomplished! Siin mu lõpukirjand, mis teenis 90 punkti: http://blogi.ee/kuristikulill/28/04/2011/lopukirjand-2011/

Aga ajalooga see-eest läks halvasti. 45 punkti. Tähendab, kõik jäävad vait, kui ma nii ütlen, st teevad nagu vapustunud pausi. Ma pole üldse. Kandideerimiseks on igatahes punktisummaks kokku 75 kirjanduse jaoks. teisi asju ei vaadanudki, peaasi ikka, et saaks kandideerida kirjandus- ja kultuuriteaduskonda.

JA täna läheme Järvakanti chillima. Rabarock seal, siis saame lihtsalt olla. :) Kuigi olen täiesti väsinud, kuid eks ma siis homme maga.

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

All the problems today are far-far away

Silvia juures grill oli tore, väga tore. Täiega lahe, kui valge on ikka öösiti. Sõitsime Liinuga kell pool kaks-ish tagasi ja hullult valge. Imeline.. See on maagiline aeg mu meelest, aeg enne jaanipäeva ja selle aegas… Mul tulevad alati romantilised mõtted :D Lihtsalt vanemad inimesed on rääkinud, kuidas jaanipäeval on noormeestega koos olnud.. Ja Koidu rääkis mulle kunagi, kui olime Ööbikuorus, et tema abikaasa avaldas talle seal armastust. Sellest ajast peale arvan Ööbikuorgu olevat üht Eesti kõige romantilisemat kohta :) Ja kui kuulata, mis meile räägivad vanad lood, siis esiteks on meil sõnajalaõie otsingud :) ja siis laulud, vanad laulud, kuidas poisid käisid lakas tüdrukutel külas, sest talus ju suvel elati ikka lakas. Ma ei tea.. on.. on need soojad õhtud armastuse aeg..oi, kuidas on. :)

Klassireisile ei lähe. Hannekas veel ütles, et see tähendab, et ei soovi nendega viimast aega koos veeta. Aga.. me nägime reedel ja igast üritused veel ees. Nii, et see tähendab, et lähen Neeme. Krt, KAdri ja Vallo läksid täna meie juurest ära, aga ma ei saanud nendega minna, kuna mul pole õpikud ja matrikkel ära viidud. Ma käisin terve eelmise nädala raplas ega võinud ju ära viia :( See tähendab, et lähen homme hommikul rongiga ja keskpäeval olen linnas. Sealt edasi vanaemaga siis Neeme. Riided saatsin täna ära, nii et tegu on tehtud :) Kuigi.. päevitused ja lühkad jätsin koju.. Igaks juhuks. :)

Ja rääkides päevitusest, siis mul on väga hea päevitus peal. Kui homme oleks lõpetamine, siis oleks väga hea. Järgmine nädal pidi tulema vihmane-äikseline, kuid ma loodan, et mere ääres see ei kehti. Seal on tavaliselt hommikud pilvitud ja üldse vähem vihmane. JA loodetavasti ka tuuline. Kõrini sellest katlas istumisest.

Mmm, ikka on üht-teist kriblada, kuid………. Vaatame.. Vaatame, mis neemest kaasa tuleb. Kuigi aasta kokkuvõtet ma veel ei tee.

Ahjaa.. mõnes mõttes on suvi ka nõme. Siis on inimeste tunded nii üles piitsutatud ja tulised. Mulle meeldib talv. Siis on inimesed rahulikud, rütmis, ettearvatavad (suht :) ) ja seetõttu olen ka õnnelik, et mul on sünnipäev siis, kui ta on. Vanasti mulle ei meeldinud. Et kõigepealt on jõulud, siis uusaasta ja siis 4. jaanuar minu B-day. Aga nüüd mõtlen, et tegelikult saabub inimestesse rahu kohe pärast uut aastat. Olete tähele pannud, kuidas inimesed on nii rahulikud 1. ja 2. jaanuaril ja siis vaikselt asuvad oma töörütmi jne. Ning tavaliselt on paks lumi maas ja… Jaanuaris on talve sügavus..muutumatus -oksad raagus, maapind ühtlaselt valge, esineb NIIIIIII vaikseid päevi, loodus on hingetu päike käib madalalt, pimedus.. Kõik sellised mulle meeldivad elemendid. Jah.. krt, mul tuleb järjest ikka meelde asju, mis oleks pidanud panema ärasaadetud pagasisse. Aga mul oli nagu pakkides mõte, et kuna pesemisasjad ja rätikud saan sealt ja kadri on mu õde, siis pm suva, kui midagi maha jääb. Tegelt on kah jah… Saan sealt ka pastakat ja paberit, kui tuleb tuju midagi kirja panna. Luuletamise tuju on tulnud viimasel ajal.. :)

OKei. Pean liinule helistama, et öelda, et läheme sõitma kuuest. :)

Nautige.. seda on öelda kerge, et nautige elu. Sest mõnikord on päevi, kus ma isegi mõtlen, et krt, kirjutan küll blogisse, et nautige hetke ja päeva ning olge iga olukorraga kaasas ja tekitage endale rõõme jne jne, kuid mõnel päeval tõesti ütlen endale ka, et täna ei ole see päev. Täna olen paha tujuga :D

Aga mitte täna :) Eks Neemes ka ehk kriblan. OOta, … Vallo on komandeeringus koos läpakaga.. Siis ei kirjuta ka. Siis.. näeme. Aga teadke, et kõik on korras. Olen lihtsalt ära :)

(mul on arvutis terve album. Kvaliteetsema heliga)

AHJAA!!!! JA nüüd tuli meelde, et rekk saatis sõnumi… Inglise keel 75 .

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Järgmine päev.

Autokoolis läks (srry, minu jaoks on see huvitav teema) läks hästi. Kiitis mind ikka ja ütles, et oleks tal veel selliseid õpilasi. Väga kena. Isegi, kui ta ütleb seda kõigile :D Kuigi ma tean, et ta seda ei tee :) Maanteesõit oli täna palju parem, aga.. mulle ei meeldigi..nagu varem arvasin, sõita kiiresti. Rool on ikka kuidagi väga eriti tundlik suurel kiirusel. Mingit imepisikest jõnksu ei tohi ka olla, väga-väga sujuv. Aga ehk see kihutamine ikka hakkab meeldima ka kunagi, kui asi käpas ja pole enam nii krampis. Tähendab, ma ei olegi nii krampis, kui arvasin. Just kuidagi liiga lõdvalt. :)

Kiirabis käisin ka. Öeldi, et oleks pidanud eile minema õmblema. Oleks parem olnud jah..sest nüüd pean ma hakkama mässama rämedalt enda plaasterdamisega. Juba tunnengi seda nõmedust: raplas tuli lahti kiirabis pandud plaaster vms ja see oli varsti kenasti lahti. Pluss mul hakkas uuesti verd immitsema. Mul oli öösel teeleht peal, see pani veritsuse kinni, kuid nüüd jälle pean minema otsima. Vot.. mis lood.

Ja õhtul arvatavasti Silvia juurde Kehtnasse. Ma usun, et lähen ikka. Missest, et plaasterdatud olen. Ja siis tuleb pomm ka visata – teha avaldus, et ma ei taha klassireisile minna. Sealt tuleb nördimusi kuhjaga arvatavasti, aga.. põhjus, miks ma ei taha minna, on see, et mul ei ole tuju ega huvi. Pole seda olnud sellest ajast saadik hetkekski, kui oleme klassireisist rääkinud ja.. Ma mõtleks seal olles, et saaks ära.. Loomulikult saab seal olema hetki, mis oleks toredad, aga.. Mul on toredam (enda jaoks toredam) asi meelel mõlkumas: lähen pühapäeval Neeme ära. Ehk tuleb seltskonnaarmastust juurde. KAhju ainult, et ma ei saa nüüd ujumas käia..Aga see selleks :)

Kõik: SEE SELLEKS! Lähen puhkama, kuigi peaks koristama.. Krt, ikka pean koristama enne. Kadri ja vallo täna meile. Ja ka Raith kallis (L)

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment

Niinii.

Täna oli.. ohh, kas tõesti autokool? Tegin väga ideaalselt ära külgboksi, mis on väga viis ja tagurdasin ka väga kenasti. Nice. Aga jällegi pipratera – selleks oli maanteel 100-ga sõitmine. Mitte kõige parem roolivalitsemine. Aga samas rooliga manööverdamine tänaval on paranenud. Ahh, kõike ka esimese korraga ei pea ideaalselt tegema. :) Küll tuleb harjutamisega :)

Teiseks.. okei. Mis ma ikka ümber palava pudru keerlen. Ei pea panema kronoloogilisse järjekorda. Me läksime Kaismale ujuma, aga enne läksin Sille juurde. Läksime siis ratastega tema väravast sisse, kui ta koer (Baruto-bernhardiin) tuli meie poole. RAHULIKULT! Kuid pärast Sillega tutvumist hüppas ta mu peale, minul sel hetkel mõttes, et väga suure hüppega ikka, et kas nii sõbralikult kohe nuuskima, aga ei.. Ta ründas mind hoopis.. pani käppaga mulle natuke ülalpool puusi ja hakkas haukuma. Õnneks mul oli ratas, mis oli mulle kaitse… issand, ma ei taha mõeldagi, mis oleks siis olnud, kui mul poleks seda olnud…ta oleks võinud mind hammustada või kahe käppaga peale hüpata..Igatahes.. mul on sügavad kriimud+ üks auk. Jõhker auk. Kenasti on näha, mis kihid on olemas nahal ja liha paistab. Ja verd immitseb ikka veel.. Aga igatahes pärast episoodi (ma olin rahulik, kuid värisesin siiski. Ehmatus. Kugi pereliikmed olid rohkem ehmatanud, et nende koer võis nii teha) plaaster peale ja minek. Läksin veel ujuma :D Mis vist oli halb, eks seda ole näha.. Isa (hiljem ütles) ja Salle ütles, et on must vesi, aga meie, noorte inimeste loogika ütles, et kui konnakullesed ja kalad on sees, siis käib küll :D Ei tea…loodan, et mädanema ei lähe. Ema ütles, et homme lippaks kiirabi juurest ka igaks juhuks läbi..ja et peaks igaks juhuks andma vereproovi..Jep..Pole hullu.

Sellega seoses on veel üks konks. Lihtsalt..te loete mu blogi.. siis saate teada minust natuke.. ja saate arutelust ka osa. Konks on see, et ma sain Sille eelmise koera käest (Sully -kah bernhardiin) hammustada. See oli lollus, laste mõistuse viga. Me olime lasteaia suuremas rühmas, ehk siis 5-6 aastased. Ja rumalus oli see, et me olime vastlapäeval mõisa mäel kelgutamas, aga sille elab seal lähedal. Läksime tema juurde ja sille läks oma koera juurde, kes oli ketis ..vist.. sest varem ta meie poole ei tulnud, me läksime ise koera juurde. Sille paitas ja ninnu-nännutas ja kutsus mind ka. JA ma läksin, sillel tundus nii tore olevat. Nii, kui koera juurde sain, haaras Sully mu käe lõugade vahele. Sille kuidagi sai koera minu pealt ära. Ja pääsesin armiga sest loost. Aga põhiline oli see, et ma hakkasin Sullyt väga kartma. Alati pidid nad koera kinni panema, kui nende juurde läksime, sest ma lihtsalt kartsin, et kui Sully mind näeb uuesti, siis ta mäletab ja tuleb teeb töö lõpuni. Aga aeg läks edasi, aastad ja ikka sille juurde minnes tuli koer kinni panna ja alati oli Sille ja Salle nii kurvad, sest nemad teadsid, kui tore ja sõbralik ja rahulik nende koer on, kuni ühel korral ütlesin, et ärge pange Sullyt kinni. Usaldasin nende ütlusi ja Sully tuli (mul süda värises kogu täiega sees) ja lihtsalt nuuskis mind. Ja me saime Sullyga nii sõbraks, et suvel sügasin teda ja ka paitasin. Ma sain selle koeraga asja klaaritud=ma sain lahti hirmust(mitte täielikult. MA koeri ikka veits pelgan, aga see koer sai mu sõbrak). Ja seetõttu ma ei kartnudki täna Sille aiast sisse minnes nende koera…
Aga teine koer, teine iseloom. Baruto ei ole Sully.. Ja nagu nende asjadega ikka on, siis mida vanema saame, seda rohkem me oskame end kaitsta.. Ja.. loodame…et see siis ei jää südamele või et iga koera nähes värisen.

Mis mind kummitama jäi, oli see, et miks koer mind ründas? kas tõesti kaitse? Sest Baruto on mind enne näinud, aga ainult üks-kaks korda.. Nad rääkisid küll, et neil olid täna võõrad käinud, mis oli Baruto närviliseks teinud, mis võib viidata, et mina olin siis lihtsalt kops-üle-maksa-juhtum? Teine põhjendus on, et mul on kodus isane koer. Aga ma käisin täna pesemas ja koera pole puutunud, eile ehk tegin pai, kindel ka pole.. Miks loom mind ründas? Loomad on ju puhtad. Kurjad koerad on ka tegelikult armsad koerad, nad on lihtsalt vigastatud hingega. NAgu ka kurjad inimesed on ka puhta loomusega, nad on lihtsalt ära situtud. … Teate.. need küsimused seoses hirmudega.. kohutavalt raske vastata… Mingi info peab puudu olema, et ei suuda vastata just sellele kõige põhilisemale .. Jah, okei. Eks ma kunagi tee selle põhihirmu jutu ka ära, aga see jääb tulevikku. Ma ei taha anda enam infot enda kõige salajamatest mõtetest/tunnetest/ükskõikmillest, sest.. … kui oma sõbrad seda sinu vastu kasutavad, siis.. Kole ju. Mis toob meile sisse uue teema. ->

Käisin täna koolis. Vestlesin jälle igasugustega ja kõndisin mööda ka mussaklassit ja tuli meelde, mida meie lauluõpetaja oli rääkinud viimases tunnis. Ta ütles kaks oma isa poolt öeldud tarkustera: 1) “Ära kahetse kunagi seda, mis tehtud, vaid seda, mis tegemata”. Ja teiseks (seda küsisin täna) 2) “Hoidu Issand mind minu sõprade eest, oma vaenlastega saan ma ise hakkama.” Ja mõlemad on väga õiged. Väga õiged. Vaenlased ei saa rünnata sinu nõrki kohti, sulle täiega haiget teha; sõbrad seda saavad.

Ja siis täna lugesin seda näidendit Kai-Mai Olbri “Karje. Stseenid elust. Näidend kahes vaatuses”, mis rääkis siis patsientide elust psühiaatria haiglas. Erilisi tundeid ei tekkinud, vb natuke see, et ma olen ikka väga normaalne. Seal oli näiteks mingi patsient, kes tahtis, et arstid tal õmbleks tal kinni ninasõõrmed ja kõrvad, et tuul ei tõmbaks ja ta haigeks ei jääks. Arstid, kurivaimud :) , vastasid, et see poleks loomulik. Jne edasi seal oli selliseid veidraid arvamusi ja soove neil patsientidel. Aga tõesti. Erilisi emotsioone ei tekkinud.. Ja peaks veel lugema.. ma üldse ei saa loetud viimasel ajal. Täna lugesin seda peesitades kodus.. ei jäänud bussi ootama, tulin häälega koju..

Mida veel. Oh, on küll, aga ma lähen viskan pikali. Et saaks see haava koht rahu.

Mh…jahm.

Posted in Mõtteid Siin ja Praegu | Leave a comment