|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|¤|

*********************
Mind kutsub miski,
üks tume jõud mu sees.
Seda ei kuule keegi,
kui olen vees.

Elusad samblarohelised vetikadki
ümbritsevad suitsiidihaudasid.
Seda ei näe keegi,
sest olen vees.

Laine õrnalt, paitavalt
silitab külmkeha kaikuvalt.
Seda ei oota keegi,
sest olen vees.

Sulgunud süda, lõppenud ajutöö-
kõik, mis jäi maha, saabund öö.
Seda ei tunne keegi,
sest pole vees.

Vettinud riided, veretu huul,
algab mu surm- paradiis.
Saabub lõpp, uue algus,
sest suren vees.

*********************
Elu mõte mind kussutab,
emaarmastus hällitab-
ma elan.

Sõprus mind toetab,
ebaloodus hellitab-
ma elan.

Jumal mind kaitseb,
surm kindlalt valvab-
ma elan.

Elukaar mind pikendab,
südametunnistus hoiatab-
ma elan.

Muusika mind elustab,
HINGE sulatab-
see on elu.

This entry was posted in Mõtteid Siin ja Praegu. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>