Mida oskan siis öelda..On alanud uus nädal. Imede-ime, mu bio õps ütles tubli mulle. Ta vist on aru saanud, et minu eelmise aasta feilimine ei olnud siiski enda tõelise tarkuse näitamine, vaid lihtsalt halb seis. Nagu see oligi…
Aga…ma ei oska jälle midagi öelda..Ikka veel tahaksin neid konkursitöid juba kirjutama hakata, kuid see nv pole aega ja nädala sees pole mõtet. Et kirjutada midagi erilist, peab olema eriline minek, eriline kütus sees. Aga seda kütust juba koolipingega ei tekita, seda tuleb luua eriliste vahenditega..Heh.
Ma ei saa ümber, ma lihtsalt vaatasin täna K.M..nagu olen juba vaadanud päris tükk aega. No, minu meelest ikka on ka, mida vaadata..Või lihtsalt selline rumal kiindumine on toimunud. ISegi mitte see Joosepi asi pole suutnud seda kiindumust lõpetada, lihtsalt kuidagi unustasin vahepeal. Nüüd on täiesti tagasi. Deem.!..
Nii et tegelikult nii ma siin siis tegutsen. Kooli ja muude pildikeste vahepeal 
:D HAha.!
NB! Laenutasin uuesti “Tuesdays with Morrie” by Mitch Albom. Lugesin ju seda 8.klassis, aga mäletan, kuidas mõtlesin, millised mõtted seal ikka liiguvad. Vapustav. Paljukiidetud raamat ka. Kui jõuan tsiteeritavatele (mis tähendab headele) kohtadele, siis kindlasti märgin ära ja kirjutan ka siia .