Süda heliseb..

…mul laulust. Käisin siis Saaremaal koorilaagris, eile jõudsin tagasi, aga..See on lihtsalt fenomenaalne ikka, mis tunded sellega seoses on-kirjeldamatu. Iga sekund alates sellest, kui hakkad kooriga kusagile minema ja lõpetades sellega, et astud bussi pealt maha, KÕIK absoluutselt on täidetud hoolivuse ja armastusega..Kellelegi, kes pole ise seal sees olnud ja kellele ei meeldi koorimuusika, nad ei saa kunagi aru, millest on ülikahju..Sest ikkagist kõik, kes sealt laagrist on läbi käinud, on arvamuse juures, et nad teavad paradiisi asupaika ja nii see ka on, sest seal oled kõigest vaba, lihtsalt allud teiste poolt tulevale soojusele ning annad ka ise vastu ning see toimibki sellise palsamina, millest ei tahakski loobuda. Minu rühma oli seekord siis Andres S. ja Käroli G., kes olid perepead + lapsed: Kaspar E., Siim T., Jaan L., Kätlin V., Liis M. ja Liisi. Ning rühm toimis, lausa väga hästi. Panime kinni võrguvõistlused, mängisime käsikellasid kirikus !!! JAH, ma olen ka omandanud seda oskust veidike ;) , siis maalisime, rütmitasime..ja oeh..Lihtsalt olime kõik koos nagu üks suur pere..See ei ole mingi klišee, see ongi just see, mis me seal olime: perekond, kes kõik üksteist väga armastavad ja hoolivad..ma rohkem ei ütlegi lihtsalt midagi, sest..meie, kes olime seal ja mina teame, mis hingus seal valitseb..

_________________________
ahoi :D

*****************************************************
mul vist tekkis mitte-riinimandast sõltuvus..tühjad toad ja vaikus mõjuvad kuidagi rusuvalt pärast saaremaad. Nukrus ka…tahaks nendega veel koos olla, lihtsalt teha seda, mida teeme alati, ja nautida koosolemist. Milline võrratu koor ikka, maailma parim.. minnes osavalt alateemaga edasi:P
Hanna: Sa oleksid nagu selle kirjelduse minu mõtetest võtnud.
liisi:) : me olemegi sarnaste mõtetega…Seda on ennegi olnud, aga mitte nii tugeval kujul…Ma suren vahepeal maha enne laupäevast proovi………Ja kui kurvaks teeb mõte, et ainult üks aasta veel ja pean loobuma nendest proovidest. Sina juba see aasta…KINDLASTI tule Norra!!!! Saad meiega olla sel pikemal rännakul toredal. Proovi ikka ema-isa veenda ja tõesõna nuruda:)
Hanna: Ma olen ka iga päev siin kodus passinud. Ei oska mitte midagi teha. Hullult imelik. Tunnen end hästi üksikuna. See laager oli kõige parem minu arust. Ja norra üritan igal juhul tulla. :)
liisi:) : jaah..ongi imelik tunne sees..Nüüd kirjeldad sina minu tundeid:) Ei oska kohe öeldagi, kust see effekt tekib..meist kõigist, aga see on nii lahe…Tõesti, suurepärane laager oli..väga toredad inimesed/tegevused, ei oska kohe kirjeldadagi, kui hästi end tundsin lauldes, liikudes platsil ringi ja see seal metsamajas oli ka nii liigutav…
Hanna: jah. sorri. ei oska midagi mõttekat vastata. Mul TÄPSELT samad asjad mõteteis …
liisi:) aww. nii armas on alati see, kuidas oleme kui ühel lainel, kuid seekord on sellel laine nimi Mitte-Riinimanda ning kaasa teevad peale meie kõik, kes seal oli,mõni tugevamalt, teine vähem, kuid siiski kõik koos ühes paadis..Just ongi see, et kõik koos, võrdselt. Ei ole kedagi, kes oleks teistest üle või dikteeriks, vaid kõik on kui ühe vitsaga löödud-muusikaga, sõprusega, armastusega, soojusega…
Hanna: nii armsalt kirjutad
liisi:) : aitäh. Kui miski mind väga liigutab, siis sõnad voolavad välja nii vabalt nagu liigub vabalt ürgmetsas allikas:D Ma nüüd sattusingi hoogu, aga lihtsalt tahangi väljendada seda ilu võimalikult suurepäraste väljenditega, sest see on nagu ainuke viis KUIDAGI sõnadesse seda panna..Muidu saab seda välja lugeda silmadest, nt kui kallistasime seal laagriplatsil ja kõik haarasid sellisesse karuembusesse, nagu oleksidki tema jaoks tema väike karupojake… Mõnes mõttes olemegi selline suur pere, sest lähedus on meie vahel nii tugev, et seob kui õe-venna armastusega, täiesti purustamatu suhe, kas pole? ja perekond ei jäta kedagi maha, perekond on siiras, armastav, hooliv, üheskoostegutsev. Ja organiseeritud, nagu olime ka seal laagris toimkondades…Kuid see pole veel kõik, perekonnal on olemas juured, suguvõsa, nõnda nagu on ka riinidel oma juurkond. Seetõttu, et oleme nii suurepärased ja tugevad, kasvame kui tammepuud võimsaks ja suureks ning väga vanaks, lausa ajaloost hakkame peale ning lõpetame seal, kuhu silma pilk ei näe. Vot nii võimas on meie Riinimanda ka tulevikus..ikka nagu üks perekond.. Vähemalt väga loodan… teen kõik oleneva…
Hanna: mina ka loodan. iga päev loodan. vabanda, et ise midagi nii võimsat ei kirjuta. mulle meeldib rohkem lugeda
liisi:) : Pole hullu, mulle meeldib jällegi kirjutada, kui publikud on:: ..nagu ma ütlesin, liigutab riinimanda mind väga tugevalt..NII kallis on ta mulle, kõik need ahvid sealhaha Aga vaat, kuidas laulavad:-O Näiteks rospu, sa vist pole märganud, kuid ta laulab nagu ingel, saad aru?? INGEL!! Täiesti fenomenaalne nägu on tal peas..sellest rospust, kes nalja viskab, pole jälgegi, on selline süütu lapseke ainult..
Hanna: Ma märkasin seda rospu ingellikkust juba kuuendas klassis. Kuid keegi ei märganud seda. ta oli teiste jaoks ikka see vana rospu
liisi:) : täiesti lõpp, mis muutuse teeb ta siis..Selline võimas, et ta võib tegelt nii kiindunud olla laulmisesse…Või selline ehe näide, kuidas laulmine inimest mõjutab, kuidas riinimandas laulmine mõjutab:)…sest oleme ikka vahva punt küll koos kõik, armsus ise
Hanna : (:
liisi:) : tean, et selline ülistus käib, aga puhas tõde..pealegi rääkimine ehk aitab mul üle ka saada sellest puudusest, mida tunnen praegu nendest kõikidest..
———————
liisi:) : no vot, siis ongi selline kõiki puudutav laager olnud, mis oligi väga emotsionaalne, mida kindlasti toetas see pool, et seekord polnud me metsamajas, vaid just see oligi selline viimase õhtu/päeva olek seal, mis kindlustas n-ö turvatunde äkilise muutuse, et mis saab. Kuid saime väga hästi oma kambaga seal 43-kesi hakkame püha nagu lupsti..Mulle isiklikult meeldis pühal ka, kuid metsamaja on loomulikult üle kõige
Hanna: Mulle meeldis väga pühal :) Sellepärast ma mõtlengi praegu, et äkki ongi see riinimanda, mis seda aurat endaga kaasas kannab. sest pühal oli ka nii hea olla.
liisi:) : kindlasti on asi riinimandas ja nende inimestes. Nemad teevadki kodust kodu, pühast püha, metsamajast metsamaja. ilma nendeta ei oleks midagi. Seepärast ongi efekt, et miski pole nii, kui sa oled tükk aega olnud riinimandaga, sest nemad on andnud selle erilise tunde(L)
Hanna: jah… ja see on ka natuke hirmutav…mis siis saab kui enam riinimandas ei käi..
liisi:) : täpselt. Tõin ühikast enda lipsu ära, siis tuli meelde, kuidas urvessa ütles, et lõpetamistel lipsu ei kanna, nkn keegi taha seda kanda ja see tegi mu tuju nii kurvaks, sest ainult üks aasta on jäänud, ma kannaksin seda lipsu võimalikult palju ja millise uhkusega!!! nagu säraks aumedal mu rinnus, kuid tegelikult heliseb armastus..
hanna: Täpselt, mul on ka see meeles
liisi:) : Aga jah, mis saab, kui enam ei käi??? Ma vist saan palju nutta siis kurbusest, isegi NII vägevad mälestused ei toida ära nälga riinimanda seltskonna järgi:’(:’(
Hanna: ma arvan, et siis see lihtsalt ununeb.. see tunne. ja kui siis ükskord uuesti riinimandaga kokku saad, siis tuleb küll pauguna see, millest ilma oled jäänud
liisi:) : Vb tõesti..siis vist jälle nutaks…mul selline vesine tunne praegu, et mis siis siiski saab? kuidas on võimalik sellest loobuda….

This entry was posted in Mõtteid Siin ja Praegu. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>