Hääled
Kui vaibub linna kära, tuul ei puhu,
kuu vahib aknast norskajaile suhu
ja taevasamblas tärkab täheseeni,
siis kaob mu rahu, siis ma kõnnin, vahin-
mu ümber algab kummaline kahin
ja kuuldub summutet sireeni.
Ning äkki kajab orel, harf, triangel,
torm tantsides lööb takti plekist pangel,
pump hoovinurgas kräunub nagu kass,
metalne laul käib sillakaare ketis,
kukk tornil kireb kriiskavas falsetis
ja laibakeldris põrab tume bass.
Flööt luksub naerda teispool taevakummi,
maa sisemuses taotaks hiiglatrummi -
kõik väriseb, ja kuna ma veel rühin
ja heitlen häälte, helinate veega,
mu üle juba paiskub hirmsa hooga
maailma suurim sümfooniline mühin.
*******************************
Ants Ablas
Ants Ablas kallas klaasid täis.
” Viin pole, kõrtsmik, küllalt kange! ”
Ants Ablas nurkralt aasal käis.
” Miks linnud suhu mul ei lange? ”
Ants Ablas kuulis võõraist maist,
” Sääl oleks põli, tohoo pele! ”
Ants Ablas suudles tõmmut naist.
” Miks, võtku tont, pole sa hele? ”
Ants Ablas pettis, valas verd.
” Mu pääle ära paista, päike! ”
Ants Ablas sõitis piki merd.
” Maailm on väike, liiga väike. ”
Ants Ablas töötas, oli tark.
” Ei! parem olla päevavaras. ”
Ants Ablas suri siis ja sark -
mis ime! oli talle paras.
Hääled 1938 ja Ants Ablas 1937 by BETTI ALVER!!