11 päeva jõuludeni
Suurfirma laste jõulupidu. Käkitegu! Kolm rombimustrilist kampsunit selga ja ERMi eeskava kaema. Pakke jagas ka Jänku-Juss. Mu väiksema poja suured selged silmad pole selliste jõhkrustega veel karastunud ja sinine jänes tõmbas ta häälepaelad korralikult käima.
Kui mu poisid lõpuks jõuluvanani jõudsid, oli viimane endale juba juured alla ajanud. Lunastati pakid number 197, 198 ja 199. Ma pole varem nii õnnelikku jõuluvana näinudki, kui see, kes sealt saalist lahkus. Pmst kukkus lavalt alla ja lohistati päkapikkude poolt kuhugi püsiekspositsiooni suunas.
10 päeva jõuludeni
Kõrge palaviku ja kiire kuluga haigus. Imetajad aimavad. (Kui sa ei ta millest jutt, pea nõu oma ema või vanaemaga.) Meenus, et ma polegi ammu nutnud, veel eriti füüsilisest valust. Ja ka kurbusest, et ei saa osaleda lasteaia tänulõunal, kuhu mind kogemata koos kohalike prominentidega kutsuti. Ju siis teised lapsevanemad teevad veel vähem. Kuigi, see oleks keeruline.
Isegi titt sai aru, et midagi on nihu ja ärkas tavapärase 8 korra asemel 3, seega sain lisaks ka lamatised.
9 päeva jõuludeni
Integreerun ellu.
8 päeva jõuludeni
Suurfirma töötajate jõulupidu kodulinna uusimas-suurimas konverentsikeskuses. Piece of cake!
Soeng! Elektrirullide karbi kaas murdub võitluses poistega, aga tugevam jääb peale ja juuksuri aeg-raha jälle kokku hoitud- vaid üksikud kõrbenud sõrmeotsad.
Peeglisse vaatamatagi tuleb naer peale- titt rinnal, hommikumantlis, keedan rullid peas kiiret õhtusööki nendele, keda täna 4-tärni eine ei taba.
Vean esiosa võimalikult vastu tagaosa ja „liuglen” piduriietesse, mis muidugi on vahepealse ajaga end üksjagu kahandanud. Niiskus ilmselt. Aga kolmas kord elus pole push-up`e vaja!
Meik! Nuusutan, ega lauvärvid pole halvaks läinud ja saen küüneviiliga laineri lahti. Meenutame make-up´i põhitõdesid ja hopaa, mingi hetk tundub, et hakkab juba looma… kuni vean ripsmetushiga nina otsa laia hieroglüüfi. (Ma tean, et sa tead seda tunnet, kui sa pole mees.) „F……K!!!” ei karjunud ma absoluutselt, sest kolme lapse ema ju selliseid sõnu ei kasutaaa-lalall-lall-laaa…..
Kogu selle aja üritan graatsiliselt ühe jalaga tõrjuda tatise ninaga pahaaimavat titte, kes üritab mööda mu korsett-sukapükse üles „temaomadeni” jõuda.
Saabub lapsehoidjast naabrinaine, kes on eelseisvast tunduvalt rohkem närvis kui ma ise. Midagi positiivset!
Kingad! Jeesus, kuidas nende kontsadega üldse püsti püsitakse?! Olen ma neid tõesti kunagi kandnud? Oleks pidanud mõni päev harjutama, aga hilja.
Käekott tolmust puhtaks… ja ontlikust kodukanast on saanud kerges ülekaalus paabulind. Suht vaadeldav isegi, üritan end veenda ja poegadelt heakskiitu lunida.
Midagi nagu oli veel….. Mees?! Kus on mees?!
Nagu muuseas imbub keldrist üles Härra, pobisedes, et „midagi jäi veel pooleli aga olgu tänaseks…”, tõmbab kaks minutit hiljem püksiluku elegantse liigutusega kinni ja algab meie pere klassikapala- „Loodame, et jõuame bussile”.
Pidu oli tore. Lahkusin Tuhkatriinuna taksole joostes ammu-ammu enne keskööd, sest hetkel on seltskondi, kus mu teeneid öisel ajal palju kõrgemalt hinnatakse.
7 päeva jõuludeni.
Tõime uisud päevavalgele ja peale mõningasi „liblikaid” kõhus vedasime paanikas naabrite silme all tiigile kaunid poognad. Õhtul toimus meeleolukas sünnipäeva-pidu suguseltsiga, kus peale uudiste levis nii mõndagi.
6 päeva jõuludeni
Elukogemus ja emadus pole ikka veel õpetanud, et vaikus on tavaline enne tormi.
5 päeva jõuludeni
Kell kolm öösel äratab mind üksekriuks:”Emme… ma oksendasin…” (F…K! Mida jälle keegi ei kuule). Ohh, õnneks on 10-aastasel juba oidu ohumärkide saabumisel tualetti minna. Magama.
Jälle okse…. seekord voolab 10-kuuse suust ja ninast ja minu külje alla… Ja nii ma vahetan saunalinu ja vaatan abitult kuidas piim läheb vaheldumisi tite sisse ja välja, sisse ja välja…
4 päeva jõuludeni
Meie pere kohta suht vagane päev. Erinevalt külmkapi uksest käib vetsu uks. Õnneks olen mina terve- keegi ju peab teed keetma, okset koristama ja söetablette tooma.
3 päev jõuludeni
Jess! Enam pole kedagi vetsus, võin seal ise rahulikut hinge vaakumas käia.
2 päeva jõuludeni
Taasintegreerun ellu. Isegi päkapikud julgesid jälle tulla.
1 päev jõuludeni
Õhinal hakkan kingitusi pakkima! Ma armastan kingitusi teha, aga lubasin, et sel aastal üle ei pinguta! Loosipakkidega on lihtne- viieliikmeline pere teeb viis pakki! Ma sain 17.
Hadihaadihaa, mõned asjad ei muutu!
Jõululaupäev
Pakime oma rändtsirkuse autosse- kolm last, koer, kottide viisi sööke, kohvriga vahetusriideid, pakk mähkmeid, hunnik koeratoitu, turukott kingitustega. Järelkäru kõige taha ja minek- meie maake ootab!
Ja seal kuumaksköetud toas see jõulutunne oligi ja ootas- kapsalõhnane, kallite keskel.
Aitähh, mu lõpmata armsad!
Kui sa suutsid siiani lugeda ja said kasvõi korra muiata, on mu magamata öötund end ära tasunud.
Head aastalõppu!