Elust ja eestlusest
Feb 02
Lugu puhkuse lõpust! Postitas m2tas

Lugu puhkuse viimasest päevast!

Enesetunne oli super, kuni selg hakkas marku andma,et valutan. Mõeldud tehtud suundusin erakorralisse meditsiini. Kuna silmist pritsis sademeid ja ei saanud liigutada. Autosse saamine oli juba seiklus omaette.
Heauskliku maksumaksjana saan sõnast erakorraline vist valesti aru. Võttes järjekorra nr ja oodates regamist, joppas ei lahegi kaua aega kui saan minna regisrtratuuri ja rääkida murest. Nimi,sünniaeg plarts paber lauale ja oodake…. Laksin komberdasin toolile tagasi. Õnneks olin valmis juba siia jääma, pistsin kodust telefonilaadija ja mp3 tasku. Klapid pähe ja telefoni mänge mängima. kulunud on nats alla kahe tunni. Siin näed tõelist Eestit,kellel sõrm ukse vahele jäänud,kes kukkunud, kellel pea valutab, kõik ju vajavad tähelepanu ja tahavad saada sotsmaksu eest ka midagi. Vaheseik, minu kõrval istub noor neid koos sõbrannaga pakuks 16,kõva meik ja kunstripsmed,pystol kellegi jaoks. Tütarlapsel mure äkki on rase, käib siin kabinette mööda ja annab proove vahepeal istub sõbranna kõrval kes tal kätt hoiab (küsiks kus on viljastaja ise, arvan, et mängib sõpradega politseid ja pätti). Sõbrant sõnab Sa oled selleks valmis jne plaa plaa plaa. Kuigi arvan,et sõbrants ei arva nii. (Kuradi pubekad, kasutage kondoomi. autori kommentaar)
Uksest väljus vanem härrasmees kes sai üle pika aja kaineks. Rääkis sõbrale,et enam ei joo. Usun kui see mees koju jõuab mõtleb nats teistmoodi. Saabubki minu number 0625. Mina kes ma üliharva haiglas käib,tundus see seikluse lõpp. Palun võtke istet, nimi sünniaeg, mure.mis kell juhtus jne. Võta näpust olin sattunud eeluurimise kabinetti triaaz,pole aimugi mis se sõna tähendab. Sain sealt sõnumi, et oletatav ooteaeg on 4-6 tundi. Vau kui kuus siis nagu terve tööpaev. Tädike vabandab, et nii kaua jne üritasin tädikese päeva paremaks teha ja laususin ei ole hullu, mina olen siin vadatahtlukult teie mitte, millepeale Õde mõnusalt naeru kihistas. Soovisin kauni päeva jätku, kadusin ootama OMA kutsungit. Antud hetkeks on kulunud 2,5 tundi sellest kui siia tulin ja 0 tundi sellest kui saan arsti jutule. Njaa ennem keskööd olen kodus kui kõik läheb sitast. Kuna ei saa istuda, ega kõndida siis olen sunnitud maas lamama, tegelikult asi teeb nalja nats aga valu rebib väikseid tükikesi hingest. Kuna tänapäeva tehnika on imeline, telefon mis mängib muusikat ,saab postimeest lugeda ja samas sissekannet teha blogisse. Lõpuks saabub tagasi tüdruk kes seksi sai ja kondoomi ei kasutanud. Käes ultraheli valjatrükk, endal nagu õnnega kaetud. Ma saan lapse, vaja vaid teha mõni proov siis saame koju minna. Issand, minul pähe ei mahu, lapsel sünnib laps. Mina temavanuselt polnud proovinud alkoholi, tema hakkab emaks. Minujaoks koomiline, aga igaõks elab oma elu. Mina enda oma ei oska elada, ega õpeta selleparast teisi ka. Otsustasin kirjutada kohe, kuna pärast ei ole enam meeles. Kuue tunniga juhtub nii paljugi. Üks noormees, muutus kärsituks. Ma olen siin juba tund oodanud ja ei midagi. Arst seepeale mis nimi ja mure. Nu N ja pea valutab kas mul on üldse mõtet oodata. Ikka on poisikene lausus, Üks vanem mees mina ootan siin kolmandat tundi. Sellekõrval tundub minu murtud selg tühiasi. Äkki ongi regionaalhaigla müügistrateegia selline maksa 50kr ja oota, äkki läheb üle 4 tunniga ja kui ei siis arst vaatab mis teha annab. seda muidugi jumala abiga. Huvitav kas neil on tükitöö või tunnipalk. Kui tunnipalk siis saan aru. Peale mind on järjekorda tulnud 48 inimest. Kui mina olen 0 nendejaoks ja praegu 6 inimest tunnis tehes kiire arvutuse ca 8 tundi on jäänud oodata. Pole paha…viimastel küll ei ole mõtet siin oodata, võta auto sõida Pärnu saad kiiremini. Sama soovituse andsin sõbrale kes töötukassasse pidi minema. Käis viljandis ära, nagu naksti käidud.
Ei ole ilus vaadata inimeste nägusid, kellel häda küljes ja ootamine pikk. Ma ei tea mida minu naopilk reedab, aga kuna saabusin just kahenädalaselt lumelaua reisilt Norrast. Ülilahedad reisikaaslased olid ja võõrustajapere oli ka tasemel. Sebisid meieheaks koguaeg.
Saabus järgmine kes tahaks rase olla, purk kätte ja ws sse. Emotsioonid reedavad hirmu teadmise ees. Vahepeal küsib õde miks ma maas istun, jagan põgusalt selgitusi. Vaike huumor käib asja juurde. Nagu G ütleks naltsi peab saama. Igaljuhul. tunnen et seljavalu on vaiksem, loogiline ma ei liiguta juu end. Kingapaelad on lahti, sest ei suuda neid siduda. Igakord kui uks avaneb, kraban klapid peast äkki juba nr 0625, pettumus. Süsteem töötab kaootiliselt, kuna mõned tulnud tõstetakse ettepoole, kellel suurem mure. Aga süsteem toimib. Panin tähele, et valgete kitlitega arste enam ei näe, valge on asendand sinisega. ODAVAM äkki
Mõtlen praegu M ütles reisil G mis sa ikka rohtu võtad, joo viina,küll üle läheb. Ajutiselt lähebgi.
. Minul hakkab 0 ajast saama 2 tundi ehk 4,5 sellest kui saabusin ERAKORRALISSE. Minu ette seisis mingi tegija televiisorist, nime ei tea aga nägu on tuttav. Kentsakalt riides minujaoks, ise mees aga kannab naiste mantlit ,ja müts on ka kindlasti naiste oma. Pikk mees must king jalas. Kabinetist väljus mees kes oli tuupi saanud ,nägu korralikult ülesse taotud. Arstile tahaks öelda, hea on kui tööd on, tundub et on. Kiire loendus 3 naeratab ja 39 mossitab. rohkem ei näe lugeda. Ooteruumi siseneb pilves poiss, kes ei saa aru kus ta on või kes ta on. Kaotades jalast ühe sinise sussi, turvamees toob selle talle. Poiss väidab tema pole võtnud, ha rumal üks on jalas ja teise unustasid maha. Kummalisel kombel on süttinud numbrit tuled kabineti uksel seal on nr 0624 kui ühtegi surevat vahele ei tooda olen mina järgmine. Olgem optimistid pool tundi möödas, ja mitte kottigi. Laman siis edasi, ja ootan.
Kui nüüd aus olla siis ma naudin üksinda olemist, seda ma praegu olen, klapid peas naudin kvaliteet muusikat, kirjutan blogikirja. Vastu vahtimas kümned ja kümned- ei midagi ütlevad näod. Üks tool vabanes proovin istuda, silmist pillub sädemeid. Kui ruum oleks pime, teised näeksid seda. Selles kabinetis kus on luumurrud ja muu jama seal käib asi kiiresti, sups sisse ja sups välja. Aga siin kus mina pean ootama, kustutati sootuks numbrituled. Võrdleksin haiglat suure autoremondi töökojaga ,kus autod tuuakse remonti, muidugi ainult diagnostikasse. Remont võtab muidugi kauem aega, ja varuosi on väga raske saada. Enamjaolt natuke putitatakse ja kõik. (Aspoluutne tõde). See kuradi näitleja saigi minust ette…….üks neid kes ennem oli sureva näoga on vaikselt muigama hakanud, eks 5 tundi remonditöökojas teeb oma töö. Kui veel paar tundi, siis on ta terve igal juhul. Jällegi on jumala käsi mängus. Vabastasin koha lõhkise peaga naisele, kes on kalevipoja mõõtu. Kindlasti üritas ta peaga telliskive purustada nädalavahetusel. Kalevipojal on mõrtsukapilk, pööran näo et mitte jätta muljet tema kirjutamisest.
No tore tore, nüüd toodi üks naisvang siia. Ilus tüdruk ,kes ei ole ilmselt ausat elu elanud. Teda valvab kurja pilguga valvur. Kurat andku talle teine särk selleks ajaks kui siia toote. Pruun särk millel sõna vangla, taga targemaks üks veel toodi. üks leitnandi auastmes valvur lisaks, põnev töö peaks ütlema. Teine kes toodi ongi vangi näo ja sellise olemisega. Filmidest nähtud tegelaskujud. Vahelduseks on möödunud 5 ja pool tundi. Esimese päti nimi oli K, kes sisenes kabinetti. Valvur üritas ka siseneda, kuigi arst sellest aru ei saanud. Tekkis sõnelus, venekeeles ma ei mõista seda keelt.
Kalevipoeg arvas ,et ukselähedal on parem, küsis kentsakalt mis nr teil on?. Mees kes tema kõrval istub vastas, alles kuus … Ahahh mühatas Kalevipoeg. Pani koti nurka ja potsatas toolile. (kurat keegi peeretas). Mõnus kapsa hais. Appi lahkun ruumist. Teine preili pätt on ilmselt veene nüsinud käsi on sellise kohapealt seotud ja pikalt. Või on äkki põgenemisplaanid. Elan fantaasias ja arvan, et need asjad käivad nii. Liiga palju Põgenemist vaadanud. Sisenen tagasi peeruvabasse ruumi, samad näod. Olen vist harjunud valuga ,sest tunnen end paremini, aga liigutada ei saa eriti. Ruumis on kaks persooni keda jälgitakse preili pätt ja Kalevipoeg. Vabastavat nr 0625 ei tule ja ei tule. Saan aru miks asi venib, uus vahetus. See naine kes mind regas on erariietes ja lahkub. Praeguseks momendiks on minu järel 52 numbrit. Mees kes oli ennem mind sai arsti jutule. Kui nüüd loota jumala abile, siis äkki nüüd. Olin vahepeal loobumas, et tulen homme, neelan korraliku koguse valuvaigisteid ja ei maga. Aga juba on sportlik huvi kas ERAKORRALINE meditsiin Eestis on vähem kui üks tööpäev või rohkem. Praegu oleme graafikus, kui lõuna maha arvata. Alternatiiv oleks pardid, aga mitte praegu. Preili vang ja vangivalvur istusid Kalevipoja kõrvale. Tükike seiklust ühes kaadris. Ma ei te kellega kalevipoeg magas aga tema võeti ette. Inimeste näod kes on oodanud rohkem kui tema nende näod vajusid lörri.
Siinkohal olin umbes 6 ja nats peale tundi oodanud. Kui jutt katkes. Kabinetist väljus nooremapoolne arst „ Hõikas kolm nime K:M:S“ kes.?? Ma sellepale, siin võib oma nime ära unustada selle aja peale, aga kui soovite siis ma olen M Õnneks oli arstil huumorimeel olemas. Viidi täiesti uues suunas kolm isikut, tundus et kõigil sama jamad. Selekteeriti välja sellised mured ja siis pool tundi ja asi mutt. Sain valuvaigistava süsti, nats väänati, katsuti jne Lause mis jäi meelde veel ennem kui pilve jäin. „ sellise asjaga võib perearsti poole ka pöörduda, ei ole siin vaja tunde oodata“
Selline seiklus siis peale puhkust!:)

Õnn on nagu energia jäävuse seadus: ta ei teki millestki ega kao kuhugi. Ta on alati olemas ja vaid kandub edasi ühelt inimeselt teisele. Millegipärast räägitakse üldjuhul õnnest kui rahast! Ise ma neid asju ei võrdle, nendes puudub igasugune võrdlusmoment. Kes juhtus nägema Pealtnägijat kus minu suue iidol Hr Sõõrumaa rääkis natukene rikkusest. Mehel kellel on ikkust rohkem kui iga normaalne inimene elu jooksul raha näeb. Eeskujuks on ta suuremjaolt sellepärast, et meediaga suheledes jätab mees alati midagi ütlematta. Ka sellel korral, mees kes räägib vabalt oma rikkusest. Olles sellega eeskujuks, kui sa ikka väga tahad siis sa selle ka saad (mitte vastuollu sattuda endaga siis mitte raha vaid teha ära midagi, milles jääb jälg). Vastukajaks teistele, kes on vait ja mädanevad oma rikkuse otsas, ja irvitavad allapoole.
Praegugi teeks mind kõige õnnelikumaks kui ma suudaksin leida enale koju kingalusika. Naljakas aga tõsi, alati ma suudan unusada selle poodi minnes osta. Kui vaja tööle minnes kingi jalga panna siis unistan kingalusikast, oleks aga lihtne kingi jalga panna, aga eks me unistamegi suuremjaolt lihtsatest asjadest.
Kui praegu küsida mis teeks mind õnnelikuks? ” Ei vajaks ma palju mõtlemisaega” Olen oma koduseinale joonistanud suurelt kahe sotsiaalprograami visanid ja alustanud äriprojekti kirjutamist, et saada tulevikuks üheks suureks osaks lapse arengus ja teiselt progammilt saavad abi tulevased logistikafirmad Eestis ja koolitus kvalifikatsiooni ajateenistuses olevad poisid. VAT kui need õnnestuks mul käivitada 1 septembriks 2010, see oleks minujaoks ÕNN! Kui antud projektide puhul rahast rääkida siis esimene projekt võib kunagi ka saada aluseks passiivse rahavoo tekkele. Teine aga ei too raha sisse mitte kellegile, ainult pakub rahuldust. Olen midagi Eesti jaoks ära teinud. Kui iga inimene teeks midagi ära Eesti jaoks- kui palju me saaksime tehtud? “oi kui palju” Ei pea tegema midagi suurt, tee midagi väikest ja kasulikku. Selline mis käib üle jõu ja ei hakka südamele. Siinkohal tekib küsimus. Kui palju või vähe siis on õnneks vaja? Natuke vaba aega tööst, et tegeleda sellega mis sind õnnelikuks teeb. Ükskõik võtku siis see aasta või paar, aga jõudes finisisse tean, et see oli seda väärt.
Ehk õnneks ei ole palju vaja!:) Õnn on enda teha
Päikest ja lund püksi

Dec 19

Jõuluajas on lootmist ja lubamist. Miks me usume ? ei teagi miks aga usume. Pettumused on tõelised, ja sinna ei ole midagi teha sest meid on nii õpetatud. Kes ütles, et päkapikke ei ole olemas? aga jõuluvana? Kas keegi julgeb öelda, et ei ole olemas? Mina küll ei julge. Aga veel suurem väljamõeldis JUMAL, kui Ta on nii usutud on siis kas ta võiks olla halli habemega ja pikkade juustega vanamees, kellel jalas lambavillast sussid ja kiigutab pilvepiiril jalga. Aga inimesed vajavad uskumusi. Ei ole eriline selle teema uskuja, aga lähen ikka ja jälle lähedastega jõuluaeg kirikusse. Saades sellega hea enesetunde pikaks ajaks. Nähes, läheadasi pettumas—kas üritame seda pettumust leevendada või anname võimalus kiirelt ja valusalt üle elada teadmine, et oled millesgi pettunud!
Praegu on siis uskumuste aeg- aga usume siis ärgem rikkugem nende inimeste uskumumist KES USUVAD.
pilt_44
LIsakommentaar: asutuse jõulupidu külastas PÄRIS JÕULUVANA. Jõuludaadi lahkumisel küsib laps “Kas sina ostad ka jõulupakid Ülemistelt? Televiisoris sa ju nii ütlesid”