Siin..

….kõikjal

Filed under: Kõike — February 13, 2010 @ 5:55 pm

naeratus

Lumi… Kaua võib üks talv kesta. Kaua võib see kevad magada? Tegelikult peaks ju tänulik olema. Võibolla ei tule kunagi enam sellist imeilusat kauakestvat paksu lumega talve. Peaks rõõmustama. Kuid hall taeva laotus pigistab välja viimasegi energia mu seest. Või tundub see lihtsalt nii.

:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:

Kõik on ju tegelikult hästi. Lihtsalt suurepärane. Jah, alati saab paremini, kuid siiski. Õnn on külas käinud ja mind rõõmustanud. Mõtlesingi juba, et ta mind üldse ära unustanud. Hea, et eksisin. Peaksin tihedamini eksima, siis läheks ehk kõik veel paremini. Niisiis naeratan.

Pole..

Filed under: Kõike — February 8, 2010 @ 5:06 pm

sa

Pole midagi paremat kui naer ja rõõm

Pole unenöo maailmgi parim

Pole paremat valgust kui päikese lõõm

Pole tumegi  enese vari.

Filed under: Kõike — February 6, 2010 @ 7:16 pm

 

oksad

 Täna jäin mõtlikult puid jälgima. Nende hargnevad oksad justkui teavad kuhu suunduda. Eesmärkki paistab olema üks ja ühine- jõuda lõpuni välja. Tean, et kui puud veel alles väikesed on pole okse üldse nii palju. Aga kas nad jätkavad oma teed ka oma elu vanadel või siis oma elu elanud puudel? Ning jälgides ühe oksakese teekonda muutub kõik virvarriks nii et meeltesegaduses võib ära eksida.

.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.

usaldus 

Nad ütlevad, et ma usaldaksin neid. Kuid kuidas ma saan usaldada kedagi, kelle tõelist iseloomu ma ei tunne? Peale selle tean, lubadusi pidada on raske. Eriti siis kui lubaduste andmine käib kergelt ja kõigile. Informatsioon saabub kahjuks ruttu kohale ning pettuda tuleb palju. Nad ei püüa mind kinni…

Vaikus

Filed under: Kõike — February 4, 2010 @ 5:23 pm

hg

Öeldakse, et õnn tuleb siis kui sa seda kõige vähem ootad. Olgu selle õnnega kuidas on, aga õnne asemel on minul vaikus. Ta tuleb vargsi ja tal pole mõtteski mulle teatada millal tuleb. Tihti on tal kombeks järsku ka kaduda ja niiviisi mind ehmatada. Vaiksusega kaasas on alati mingised raskesti kuulatavad helid, nii et surmvaikust ei eksisteerigi. Või vähemalt nii tundub.  Mingil hetkel tekivad äkilised hääled, need ründavad ja summutavad vaikuse ilma väiksemagi probleemita. Las see hääletus siis tuleb teatamata, aga siiski võiks ta märku anda millal ta lahkub. Hirmutab muidu täitsa ära.

:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:

Jah..

Filed under: Kõike — February 3, 2010 @ 5:46 pm

its

Ma tean, et inimesed on erinevad. Ma tean, et mõned lihtsalt ei saa aru mida nad valesti teevad. Tõesti, hoolivad vaid endast. Kuid ikkagi on see nii uskumatu. Nad räägivad teisi taga, naeravad omakeskis, pilkavad. Aga miks nad seda kõike otse inimesele ei ütle? Võibolla nad siiski oskavad teiste inimeste tunnetega arvestada. Siiski. Kas tõesti peavad kõik Nende moodi olema. Riietuma, käituma nii nagu Nemad seda soovivad. Õnneks ei tee sellest teised eriti välja ja ei lähe Nendega kaasa. Õnneks.. Ja kui ei saa muuta olukorda, tuleb muuta suhtumist.

:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.

Kui hommikuti silmad avan, jään millegi pärast alati lage vaatama. Seal pole muidugi midagi, lihtsalt mõned lohud ja valge värv. Nii leban mitu minutit. Ning kui lõpuks kella kiikan ja üles tõusen, tunnen ennast nii värskelt ja elujõudu täis. Juhtub ka vahel et tõusen kohe peale kella helinat üles, kuid siis on tunne hoopis teine. Olen arusaanud, et see on minu viis hoovõtmiseks või siis ettevalmistumine uueks päevaks. Valget lage on alati kuidagi rahustav vaadata.



Rahu

Filed under: Kõike — February 2, 2010 @ 5:31 pm

kirju

Täna magasin küll suurepäraselt; paistab, et kevadki pea tõusta ei kavatse. Kõikjal kuuleb iroonilisi lauseid kliima soojenemise kohta. Üks ütles, et tegelikult mingit kliima soojenemist polegi, on vaid tavaline loodus, kes omamoodi vahel käitub. Ta arvab et need osooni augud polegi inimese tekitatud, vaid see on üks looduse protsessidest.

:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:

Imestan, et mõned suuda

vad ikka veel selles ilmas midagi ilusat leida. Ega ma täna vaidlegi vastu. Mõnusad pilve tükid ja loojuv päike maalisid kauni looduspildi. Kuid siiski, tuult võiks ikkagi vähem olla.

:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:.:

Kuna mõtted seekord ukse taha lukku on jäänud, kirjutan seda mida keegi on juba öelnud:

“Ei ole halvemaid,paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu. “

Kõhe…

Filed under: Kõike — February 1, 2010 @ 3:17 pm

kevade

Ma ei tea milles asi on. Viimasel ajal toimub minuga midagi imelikku. Päeval on kõik kõige paremas korras, kuid mitu korda toimub magades midagi kummalist. Võibolla olen liiga uudishimulik, tahes teada saada ja vastu võttes kõike mida müstilist leida võib. Võibolla on mul uneparalüüs millest hiljuti lugesin. Pean siis lihtsalt vastu pidama ja sellele (mis iganes see ka poleks) näkku vaatama. Aga see kogemus västitab.. Ja äratab öösiti üles. Õnneks olen suutunud alati ennast maha rahundada.

:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:-:

Ja ikka veel see talv kestab. Ausalt, mulle aitab! Kõik paistab nii ühtlaselt hall. Pole päikest, on vaid jäine tuul. Arvasin, et mulle meeldib talv. Aga, meeldiski. Ja meeldib ikka veel, aga see aasta on seda liiga palju. Kevade värvid ja päike oleksid kõige paremad elurõõmu ja energia tekitajad. Eksisin selleski, et ilm mind ei mõjuta. Näen nüüd, et mõjutab rohkesti. Ning kevad on mõnusas unes.

Tere…

Filed under: Kõike — January 31, 2010 @ 4:10 pm

Kirjutamine

Blogi loomine polegi nii lihtne kui arvasin. Mässasin ühega mitukümmend minutit ja siis läks juba midagi valesti, mingi error tuli ette. Niiga palju jamasin vist. Niisiis tegin uue, teist korda. Proovisin neid vidinaid kasutajaplaneedis puutuda nii vähe kui sai. See selleks. Kirjutada otsustasin siiski vaba aja sisustuseks, igavuse peletamiseks ja peamiselt siiski endale. Et kõik mis siin blogis leidub on peamiselt elu minu silmade läbi ning mõtted mis peas aina keerlevad. Niisiis, kõik mis ette satub.

‘.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.’.

Homme taas õppima. Haridus ennekõike. Numbrid ja sõnad, kõik muutub varsti parajaks segaduseks. Ning pingutama peab, eksamid tulekul ja muudki veel. Tuleb lihtsalt loota parimat, lootus võib ju lollide lohutus olla, kuid mind on see tavaliselt aidanud. Võibolla pöörangi liiga palju tulevikule, eks elame siis edaspidi olevikus.