Kõik 'i postitused

Vead me Saatuses

Nonii! Heia! Täna siit midagi erilist vist ei tule ..

Vead me saatuses

Miks Sa seda teed,
kui lahku viib meid elutee.
Hilja õhtul olen mures ma,
kuhu kadusid nüüd Sa?
Kuid lootus veel ei kao,
ega kurbus südamesse tao.
Tean , et oled seal,
vikerkaare, õnne peal.
Oled kallis mulle ,
ütlen igapäev ma Sulle.
Sa oled varsti minu juures
ning oma unistuses suures.

Tähtis on mul see,
et õnnelik oleks Su tee.
Miks ma seda ei mõistnud ega tundnud,
kuid ikka oled tähtis mulle.
Oma südames ma tean seda alati,
ning ,,Parim” ütlen sulle salamisi.

Kus Sa oled ometi nüüd,
siin õnnetee ööl?
Leia üles oma unistus,
oma elu joonistus.
Midagi mu südames ikka painab mind,
et on ka teised kallid mulle .

Eestimaa mood

Eestimaa mood

Eestimaal on suur pood,
selles peidab ennast mood,
Eestimaal on moodne kool,
väga ilus roosa tool.
Siin Eestimaal ma shoppan,
moeajakirja lappan.
Teisel maal ei ole moodi,
ega suurt riide poodi.
Igapäev ma moodi näen,
oh,ole see alles päev!
Mida tehata saaks moeta,
suure riidepoeta.
Olen ostnud mitu kleiti,
peale selle niisama meiki.
Ole moodne ka sina,
nagu ilus mina!
Diara peas on mul,
lipu värvi,nagu sul.
By: Maybel Merry

Lumeaigatsus

All olev luuletus on mõeldud 2012. aastal. Lund ei tulnud eriti ja olin kurb. Samuti on see mu esimene luuletus.

Lumeigatsus

Lumi langeda ei taha,
kaunis, kaunis lumevaha.
Jõulud varsti selja taga,
oma rõõme mulle jaga!

Lumi, lumi lange nüüd,
see on minu vali hüüd.
Lumi, lumi lange nüüd,
see on minu vali hüüd.

Jõuluvana läinud ära,
küünal ka ju kustund ära.
Lund ei ole, lund ei ole,
oi,oi, oi küll see on kole.

Lumi, lumi lange nüüd,
see on minu vali hüüd.
Lumi, lumi lange nüüd,
see on minu vali hüüd.

By: Maybel Merry

Tere-tere!

Hei! Olen siin uus ja mõtlesin postitada ühe enda tehtud luuletuse :)

Unistus Öös

Kas tuleb see päev,
mis kaunis näeb.
Kas unistus see,
viib mu tee,
õnne ja unistuse poole.
Unistan taeva all,
unistus kui pall
mis ära ei lähe.
Lendlen taeva poole ma,
mu unistused ka.
Siis võtan kaasa karbi mis tundub pime,
sinna sisse poetan väikse ime.
Ärkan ja karp on kadunud,
Mõtted minu peale ladunud.
Kas saan veel sinna ,
tahan nii väga tagasi minna.
Aga siis,
kõlab üks rõõmus viis.
See kutsub enda poole meid,
näitab unelmate teid.
By: Maybel Merry