Läbi tühja kõhu ja raskuste -0,2kg

Kõht on mul meeletult tühi. Väga raske on šokolaadist eemale hoida. Igakord külmkapi juures pean võitlust iseendaga. Mõtlen, et ühe tükikese ju võiks ja siis pean iseennast keelama.

Eile keetsin teevett ja istusin köögis. Ja mul oli väga raske end keelata. Nii väga soovisin üht saiatükki. Või oma maisihelbekesele väikest šokolaadikreemikest…. Aga sain hakkama. Ei rikkunud oma toitumiskava.

Tuju on kehv. Olen närviline ja üsna nõrk. Hommikul oli raske ärgata ja joosta oli raske juba alguses. Õnneks oli mul muusika kaasas ja siis ma keskendusin rütmile. Püüdsin oma sammud seada vastavalt rütmile ja vaatasin vaid oma jalgu. See aitas ja ma sain joostud oma n-ö kohustusliku osa ja natuke veel lisaks sellele.

Suutsin ka oma 50 jalgade tõstet teha. Käed olid villis ja sääseparv oli mu pea kohal. Viimased korrad oli lohakad, sest üks sääsk otsustas, et maandub mul silmalaule. Kuna mul tekivad väga suured punnid või kuplad sääskede rünnaku kohale, siis arvasin, et sellele silma juures askeldavale sääsele pean ma reageerima. Vastasel juhul oleks mul vist silm kinni paistetanud ja siis seleta teistele, et see oli kõigest üks väike sääsk.

Autojuhid olid täna üliviisakad. Peatusid ja lasid mu üle tee ning seda isegi kohtades, kus liiklus oli nii hõre, et mul poleks olnud mingit probleemi ka oodata. Kusjuures ma olin valmis ootama ja kui nägin, et nad peatusid, siis ikkagi läksin üle tee. Võib-olla tulenes see sellest, et täna oli laupäev ja kellelgi polnud kiire. Kuid eks ma esmaspäeval vaatan, kuidas nad siis käituvad.

Ma lootsin, et kahe nädalaga saan oma soovitud kaalu ja siis võin hakata end vaikselt harjutama või hellitama šokolaadiga. Aga sellises tempos, kus kaal langeb 200 grammi ja siis kohe üldse ning teinekord isegi tõuseb 200 grammi, siis mulle tundub, et hea kui ma sünnipäevakski soovitud kaalu saavutan või jõuludeks.

Ma mõtlesin, et keelan endale ka õhtused maisihelbed. Aga eks näis, kas suudan. Tahaks ikka seda protsessi kiirendada. Ma olen väga kannatamatu ja kärsitu. Tahan kõike ja kohe.

Samas ma mõtlesin, et mille arvelt see kaal langeb. See saab langeda rasva, lihaste ja soolestikus peatuva toidu arvelt. Toitu seal on väga vähe, sest ma peaaegu ei söö. Lihast on, kuid kuna ma teen igapäev trenni, siis tuleb seda ju juurde (kusjuures lihas on raskem kui rasv). Rasv taandub väga aeglaselt ja seda ei ole mul ju igal pool, vaid teatud spetsiifilistes kohtades. Ja nendest kohtadest seda ära sulatada/treenida on väga raske. Nendes lihtsamates ja treenitavamates kohtades on rasv juba asendunud lihasega ning alles on jäänud vaid need keerulisemad kohad. Kusjuures mu keha töötab minu vastu.

Kuna ma söön vähe, siis mu keha püüab meeleheitlikult seda vähest kuhugi talletada. Kõige kindlam on see panna nendesse rasketesse kohtadesse, sest sealt ei saa ma seda nii kergesti kätte ega ära kulutada/hävitada.

Tahtsin jõuda selleni, et selline väga aeglane ja olematu kaalulangus on täitsa arusaadav. Sellega tuleb lihtsalt leppida ja arvestada. Pean olema tugev ja leppima, et selle pooliku šokolaadi söömist saan ma alustada alles oma sünnipäeval, kui sedagi. Loodan, et see šokolaad peab seal külmkapis ilusti vastu.

Rubriigid: Minny kaaluprojekt. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>