Töö

Käisin täna siis töövestluses. Algus läks väga hästi. Ma suutsin olla enesekindel ja vaadata vestluspartnerile silma…

Olin nii lootusrikas. Arvasin, et mind võetakse kohe tööle. Uskusin, et kõik tahavad mind. Kuid päeva lõpuks oli mu enesehinnang jälle madalam kui muru. Ma tundsin end ka koledana ja töö leidmine tundus nii võimatuna.

Igatahes… Tänasest päevast kujunes välja proovipäev. Arvasin, et mul läheb väga hästi. Koostasin hinnapakkumise ja otsisin sobilikke toonereid. Ja mulle tundus, et hakkasin natuke juba asjale pihta saama. Täna ma helistamisega ei tegelenud.

Päeva lõpus rääkisin juhatajaga. Mulle tundus, et tema arvab, et mina ei sobi sellele kohale. Ja see lõi jalad alt. Reaalsus jõudis pärale, et ma ei olegi nii hinnatud töötaja. Siis ma kohmetusin ja tõmbusin tagasi ning enesekindlus kadus. Tegin ka vigu. Ei osanud selgeid vastuseid anda, puudus silmside ja ei andnud lahkumisel kätt.

Tervitusel ka ei andnud, aga seda juba seetõttu, et teine pool polnud selleks valmis.

Vaadates, kuidas teine kliendihaldur töötas ja tema õpetustmööda ise töötades, mulle tundus, et väga suur osa tööst toimub arvutis ja Internetis ning klientidega suhtlemist on vähem. Et helistamise eesmärgiks on saada printeri andmed ja e-maili aadress, et siis sinna hinnapakkumine teha. Kui päeva lõpus ütles juhataja, et põhirõhk on klientide leidmisel ja helistamisel. Et suurem osa tööst on helistamine või tähtsam osa tööst. See ajas mind segadusse. Nägin ma ju midagi muud.

Neil olevat programmiga mingi jama, et pakkumised on valed. Et eelmine IT-mees oli mingi jama kokku keeranud, et varsti saavad nad oma kodulehekülje korda. Mulle tundus, et väga palju aega kulus selle pakkumise vormistamisele, sest see tuleb teha Ecxeli programmis. Kui seda teeks programm ise, siis mõnedel juhtudel tuleks muuta ainult hind ja kohe saaks pakkumise teha. See oleks tohutu aja kokkuhoid.

See kliendihaldur otsib ja vaatab konkurentide hindu ja otsib printerile sobiva tooneri koodi. Ja kliente, kellele helistab, neid ta ka valib. Ei helista lihtsalt järjest. Samas niimoodi käitudes hoiab ta telefoni arve pealt kokku, sest vähetõenäolistele tellijatele ta ei helista. Ma ei saanudki aru, kas see on ettevõtte taktika.

Ettevõtte kodulehekülg on maas, seega selle ettevõtte kohta infot on väga raske leida. Ma ei tea, kas sellel ettevõttel on eesmärgid olemas või mingi strateegiline plaan. Mulle endale jäi mulje, et pole. Suhtumine on umbes nii, et tee… vaata ise kuidas saad ja kust info leiad.

Hästi palju tundus olevat kirjutamata reegleid ja tõdesid. Seega uuel inimesel on üsna raske sinna sulanduda.

Nüüd ma kaalun ja mõtlen, kas ma tahan üldse seal töötada või mitte. Samas tundub ka, et mul pole isegi võimalust seal töötada. Olengi kahe vahel, kas pingutada või lüüa käega.

Esmaspäeval lähen uuesti ja siis hakkan ma ka helistamisega tegelema. Mõtlesin, et pakuks välja variandi, et töötan nädalaega tasuta. Tunnen, et selle ajaga suudan end tõestada ja selle ajajooksul peaks nägema, kas ma saan selle tööga hakkama või mitte ja kuidas ma selle tööga hakkama saan.

Mõtlesin ka sellele, et iseenesest ei pea mina tegema otsust, kas töötan seal või mitte. Lähen lihtsalt kohale ja teen oma pakkumise ning annan endast parima. Tööandja on ju ikkagi see, kes otsustab. Mina saaksin ühe kogemuse võrra rikkamaks ja ma arvan, et ma poleks pettunud, kui mind sinna ei vajata. Otsin endale midagi muud.

Usun, et mul saab esmaspäeval üsna raske olema. Teen midagi täitsa uut ja mind vaadatakse kullipilgul. Ma pean ju ka iseennast ületama (ja seda publiku silme all). Aga küll ma hakkama saan. Mis ei tapa, see teeb tugevaks.

Mis mulle veel selle töö juures tundus. Tegeletakse peamiselt toonerite müügiga, kuid pakutakse ka kompleks teenust (arvutite ja printerite hooldust ja remonti). Lisaks veel paljunduse ja koopiate tegemise teenust ning tahetakse hakata pakkuma ka köitmise teenust. Nad müüvad ka printereid, aga nende müügiga justkui ei tegeleta.

Toonerid tuuakse maale ja pakutakse edasimüüjatele, aga edasimüüjate jaoks ei ole tehtud hinnakirja ja mulle tundus, et sellega peab tegelema kliendihaldur. Kuid see tundus natuke vale. Mina arvaks, et sellega tegeleb juhataja, kuid võõras ettevõte. Kui asjad käivad nii, siis need käivadki nii ja mitte teisiti.

Püüan nädalavahetusel end esmaspäevaks ette valmistada.

Iseenesest see töö mulle meeldis. Alguses oleks see mulle võõras, aga usun, et see oleks päris heaks väljakutseks mulle ja ma tahan selle väljakutse vastu võtta. Olen selleks valmis.

Mis ma täna veel avastasin: pärast töövestlust järgneb proovitöö tegemine. See on midagi praktikalaadset. Ma ei arvestanud sellega, kuid samas on see loogiline. Kui ma ise oleksin tööandja, siis ma ei võtaks uut töötajat lihtsalt CV-d vaadates. Eriti veel, kui töötajal pole erialast haridust.

Rubriigid: Projekt: Töö otsimine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>