Juba hakkava kõiksugused probleemid ja konfliktid välja kerkima. Näiteks see, et ülemus kasutab programmi valesti. Koostab ettemaksuarveid valesti.
Nüüd kui ma seda tausta natuke tean, siis ma jälle ei tahaks selles ettevõttes töötada.
Laod hoitakse tühjadena. Ühe tooneri pärast Poola või Lätti ei sõideta (kulud on selleks liiga kõrged). Ja Eestist ostes ei saaks programmis märgitud sisseostuhinnaga müüa. Siis oleks hind kõrgem.
Üks ettevõte soovis osta kuus kasti paberit. Suur tellimus. Aga lasu oli tühi ja ainult nende paberite jaoks pole mõtet sõita. Teine kliendihaldur pidi kliendile ära ütlema.
Siis tegi ta valmis edasimüüjate jaoks hinnakirja. Juhataja oli sellega nõus ja kui klient soovis tellida, siis juhataja ütles, et selle hinnaga ta ei müü. Et iga tooneri eest tuleb küsida 3-6 eurot rohkem. Kuna tellimus oli suur, siis otseloomulikult klient keeldus. (Teine kliendihaldur pidi kliendile seletama ja põhjendama hindade muutumist).
Teine kliendihaldur pidi siis kirjutama ja vabandama kliendi ees. Mina sellist tööd ei taha teha.
Seega mõtlengi, et lähen töötan Rimis või Selveris saaliteenindajana. Aga, kas mind sinna nii ruttu võetaksegi…
Mõtlesin, et räägin oma plaanidest teise kliendihalduriga, et ta teaks arvestada. Aga siis mõtlesin, et ootan selle asjaga veel. Püüan oma mõtetes selgusele saada ja mõelda konkreetse plaani välja.
Üks mõte oli, et see nädal jääb viimaseks. Siis olen jälle töötu. Raha ma arvatavasti selle (nädala) eest ei saaks. Siis mõtlesin, et otsin paralleelselt, aktiivselt erialast tööd, näiteks oma lõuna ajal…. Aga samas…. Praegu teeks lihtsat tööd, tihttööd. Erialast tööd teeks siis, kui ma saaksin sellele 100%-liselt pühenduda.
Taas töötu olemisest peaksin ma emaga rääkima. Ma ei oska temalt infot välja meelitada. Ta ütleb mulle, et ta on omadega miinustes. Et ta on koguaeg miinustes (nagu ma ei peaks selle pärast muretsema..).
Kui ma lähen Selverisse või Rimisse, siis mul enam ei oleks töö kellast kellani. Aga saalis ma ei peaks klientidega nii aktiivselt suhtlema. Mul oleks teinekord pikk tööpäev, aga siis oleksid ka vabad päevad.
Töö oleks rohkem mehaaniline ja ma ei peaks nii palju mõtlema.
Vaatasin, et Olerex pakub kliendihalduri kohta. Täna kodus vaatan, mida nad kandidaadilt ootavad ja mis oleks mu tööülesanneteks.
Takaksin töötada suures ettevõttes. Seal saaksin oma puhkuse võtta ilma, et peaksin lunima või tundma süütunnet (et jätan ettevõtte hätta).
Ma peaksin vist emale kirjuta. Ta ju käib Skypes harva. Aga mul on mõttekam natuke oodata. Las asjad rahunevad maha. Olen juba piisavalt rutakaid otsuseid teinud.
Kui ma tööandjale ei sobi, siis ta mind tööle ei võtagi.
Mul on veel mõned ettevõtted jäänud, kuhu ma pean helistama. Täna pole erilist motivatsiooni tööd teha. Kui need ettevõtted saavad otsa, siis võtan teise kliendihalduri ettevõtted. Need pidavat olema suuremad.
Ma olen täna teinud ainult ühe pakkumise. Vaatan pidevalt kella.
Ma peaksin lihtsalt helistama. Keskenduma momendile. Mitte mõtlema, mis saada võib või mis kunagi tulevikus juhtuda võib. Lihtsalt helistan ja ei mõtle millelegi muule…. Keskendun enda oskuste arendamisele. Ma ei tea ju palgast midagi ja töölepingut ka pole.