Täna lõunal kirjutasin: Täna rääkisin oma otsese ülemusega/juhendajaga/teise kliendihalduriga. Ütlesin või andsin mõista, et ma ei ole väga kindel selles töökohas. Et vahel mõtlen, et mulle aitab. Siis jälle tundub täitsa hea võimalusena see töö.
Ma ei tea, kas see oli õige või mitte.. st rääkida oma mõtetest.
Mina võiksin seda tööd teha, aga vahel mulle tundub, et ma ei saa hakkama. Et ma ei sobi sellele tööle. (Mitte, et töö ei sobi mulle, vaid just see, et MINA ei sobi sellele tööle/selle töö jaoks.)
Pidevalt teen vigu ja vusserdan.
Teine kliendihaldur peab lihvima n-ö juhataja vigu ja tegemata jätmisi. Kuid mina teen ise vigu ja mulle tundub, et üsna palju ja tihti ning pean neid siis siluma.
See on ka mu juhendajale koorem. Ma koguaeg segan teda. Koguaeg küsin… et kas ma teen ikka õigesti.
Ettevõttest ma ka eriti midagi ei tea. Kaubast ka. Kui klient küsib, nt telefoniteel midagi, siis ei oska ma vastata.
Samas on positiivne see, et ma täna vastasin telefonile ja sain sellega omast arust hästi hakkama (v.a see info jagamise osa… ma ei tea infot… ei tunne oma müüdavat toodet ega ettevõtet, kus töötan..).
Ma ei orienteeru hästi nende toonerite ja printerite vahel. Mul ei ole veel enam-müüdud toonerid peas (st kõige populaarsemad). Ja kui ma pakkumise saadan, siis nii kui s.o ära saadetud, läheb see mul meelest ära. Ei jää mulle kliendid meelde ega midagi. Ma ei orienteeru ka nii kiiresti nendes asjades…. Et leida kiiresti vastus juhatajale toonerite asjus (nende koodid jne) ja kliendile (toonerite omadus, kvaliteet, originaal või analoog).
Peaksin teise kliendihalduri käest küsima, kas ta on rahul mu tööga? (selle tööga, mis ma senimaani olen teinud…) Kas on midagi, mis teda häirib? Mida ma võiksin teisiti teha?…
Küsisin need küsimused ära. Sain vastuseks, et minu tööga ollakse rahul. Soovitus, et ma ei loeks helistades teksti paberilt, vaid püüaksin rääkida loomulikult (olla rääkides loomulik). Ja et ma ei oleks üleliia viisakas, sest see ei pruugi klientidele meeldida. Ja et ma ei kohtleks kliente nagu lapsi (aga sellest ma aru ei saanud..).
Täna tegin vist rumaluse. Rääkisin oma otsesele ülemusele, teisele kliendihaldurile, et ma ei jää sellele tööle väga kauaks. Ma ei tea, mis plaanid tal on. Ma ei tea, mis tagajärjed sellega veel kaasneda võivad. Aga mis tehtud, see tehtud.
Tal käis sõbranna töö juures. See tahab ka siia tööle tulla, aga tema saaks tulla alates augustist. Seega mina vist töötan kuni augustini. Ja pärast seda minu teeneid enam ei vajata. Seega kaevasin ise-endale augu.
Ma ei tea, kas mulle see töö meeldib või mitte. Mõnikord meeldib ja teinekord tunnen, et pigem oleksin saaliteenindaja. Ma ei tea ka mis palka ma saama hakkan.