Täna selgus, et ka meie raamatupidaja läheb ära. Seega jään ma mingiks ajaks vaid juhatajaga kahekesi. Ahjaaa….
Teine klienditeenindaja tõi täna avalduse ja alates homsest ta tööle ei tule. See oli mulle natuke üllatus. Mulle ei ole kõik veel päris kohale jõudnud. Ma ei tea, mis saama hakkab ja kuidas see kõik mind veel puudutab.
Juhataja oli närvis ja tusatses. Ütles, et kui meie läheme, et me siis talle ikka enne helistaks. Raamatupidajat see solvas. Ta ütles, et ega me selle lahkunud kliendihalduri-sugused pole ja miks meid kõiki ühte patta pannakse.
See, kes lahkus. Ta tõi avalduse. Pidi juhatajale kirja kirjutama. Kuid lülitas oma telefoni välja. Kartis, et juhataja veenab ta jälle ümber. Ei helistanud ka ise juhatajale.
Juhataja katkestas oma puhkuse. Nüüd istub ta jälle kontoris ja minu tööpäevad on kella 17.00-ni.
Raamatupidajale pakuti ka väga ootamatult head töökohta. Talle raamatupidamine ei meeldi ja uus koht ei ole raamatupidamine ning see on riigiasutuses. Seega kindel koht.
Meie ettevõte on maksuvõlglane. Palgamaksud on maksmata ja tuleviku väljavaated pole ka head. Üks suur klient ootab juba nädal aega oma kaupa, mis lubati kätte toimetada kolme päevaga. Ja nii need kliendid pettuvadki ja kaovad.
Krediidi infos on maksuvõlg üleval ja ettevõtte kohta on tekkinud ka negatiivsed kommentaarid. Teine kliendihaldur ütles, et tal on piinlik selles ettevõttes töötada.
Ma ei kujuta ette, kes hakkab selle teise kliendihalduri tööd tegema. Ma kardan, et see surutakse mulle, aga loodan, et tegelikkuses see nii ei kujune. Mul ei ole lepingut. Kardan ka, et ta tuleb oma lepinguga ja ütleb, et kiire-kiire. Loodan väga, et suudan ja julgen öelda, et ma kodus rahulikult loen läbi ja siis kirjutan alla.
Tahaksin väga sealt ära tulla. Kõik lahkuvad ja jooksevad laiali nagu prussakad. Ma istun sellel n-ö uppuval laeval ja vaatan, seda siblimist pealt.
Täna polnud enam kohe üldse mingit motivatsiooni tööd teha. See oli nii raske. Ikka mõtlesin, et mis nüüd edasi saab. Pidin helistama Harjumaa maakonna ettevõtetesse, kuid need on mul juba läbi helistatud. Ega neid palju ei olnudki. Teine kliendihaldur pidi helistama Tallinna ettevõtteid. Ma ei tea, kui paljudesse ta juba helistas. Peaksin tema märkmeid vaatama.
Aga pärast seda, mis siis saab. Võib-olla suudan kuidagi selle nädala n-ö ära libistada, kuid mida ma kahel järgneval nädalal teen.
13. august pidi üks uus töötaja tulema. Kes tolle välja õpetab. Kas mina? Ma pole veel kuut aegagi seal töötanud. Ma isegi alles õpin.
Võib-olla ma mõtlen kõik hullemaks kui see tegelikult on. Kindlasti mõtlen hullemaks. Peaksin elama päev korraga ja lihtsalt vaatama, mis toimub.
Töö-otsimisega tegelen ma nädalavahetusel. Siis püüan paika panna ka plaani, et mida ma edasi tegema hakkan. Kuidas ma tööd otsin ja millist tööd otsin. Kui arvutada kontoritöö rahasse, siis kui palju see maksab. Ehk mis summa kompenseeriks kellast-kellani kontoritöö.
Aga sellega tegelen ma hiljem. Kell on juba jälle väga palju. Pean magama minema. Äkki saan seekord normaalselt magada. Ja homme suudan ilusti töötada ning mitte olla nii uimane. Täna oli see teine pool päeva nii meeletult raske. Vaatasin vist iga sekund kella. Ootasin tööpäeva lõppu. Alguses ma arvasin, et mu tööpäev on kella 16.00. Juhatajal pidavat ju puhkus olema ja teine kliendihaldur pidavat kodus töötama ja raamatupidaja tööpäev lõppeb kell 16.00.
Kuid järsku otsustati ümber. Juhataja katkestas puhkuse ja minu tööpäev oli kohe tundaega pikem. Ma juba jõudsin oma asjad planeerida tundaega varasemaks, kuid planeerisin hilisemaks ja sain ikka hakkama. Väljaarvatud õigel ajal magama minek. Noo.. vast suudan seda siis homme.
Eks vaatame, mida elu mulle toob. Mis ei tapa, see teeb tugevaks. Ja enne ma teada ei saa, mis juhtuma hakkab, kui see kõik juba juhtub. Loodan ikka kõige paremat ja loodan, et juhtub midagi positiivset. Nt positiivne meelepärase tööpakkumine või midagi sellist.
Kuna kõigile pakkumisi tuleb, siis võib-olla peaksin ka oma sidemed üles soendama ja hakkama end meelde tuletama. Aga selle mõtlen ma nädalavahetusel. Nüüd magama.