Minu ülestunnistus: Olen buliimik

Täna kaalun juba kolmandat päeva 46,5 kg. Mu organism või keha tahab vist teha minuga kompromissi, et kaal püsib sellel numbril, kui mina jätkan regulaarset toitumist ja loobun oma n-ö helesinisest unistusest ehk 45 kilogrammise kaalu saavutamisest.

Hommikusöök: 200 g kaerakliiputru, üks võisai kurgiga, 8 grammi šokolaadi ja tassitäis musta teed. Tänane pudruports oli natuke suurem kui tavaliselt.

Lõunasöök: pool pakki nuudleid koos terve paki jaoks ettenähtud maitseainega.

Peale tööd sõin: 175 grammi putru, umbes kahe peotäie jagu riivitud kaalikaid ja naerist, millele ma lisasin veel kolm teelusikatäit suhkrut, 100 g kurgi, tomati, rohelise salati ja hapukoore segu, natuke kurki ning jõin musta teed.

Siis läksin ma jooksma. Tegin oma tavalise ringi ja tõstsin 50 korda jalgu. Ja edasi jooksin juhendaja juurde, et arutada Soome minemise asja. Ja siis…Ohhh… (See on see raske koht. Tõde on valus ja karm, kuid selle mitte tunnistamine ei tee seda olematuks.)

Juhendaja juures sõin: 700 g kartuleid kastega, 300 g kooki, kolm leivaviilu, viis tomatit.

Jooksin koju. Vend ütles, et ma ei söö midagi. Ütles, et ma võiksin salatit süüa. Kuid salat, šokolaad ja koogid on mu nõrkuseks. Olin enda peale pahane, et ma juhendaja juures sõin. Kõik tundus hästi minevat….

Kodus sõin (kella 22.00 ajal): 250 g kartulisalatit, 24 grammi šokolaadi, ühe sardelli, 15 teelusikatäit konserveeritud herneid.

Täna hommikul mõtlesin, et mitu korda ma pean end ülesööma, et ma tunnistaks, et ma olen buliimik või õige lähedal sellele.

Nüüd tean, et vajan professionaalset abi enne, kui ma oma figuuri ja tervise täiesti ära rikun. Olen püüdnud ise hakkama saada, kuid midagi jääb puudu. Seega panen perearsti juurde aja kirja. Kui ta arvab, et ma olen täiesti terve, siis pöördun otse psühhiaatri poole, kes on spetsialiseerunud toitumishäiretega patsientide ravile. Sealt peaksin saama kõige adekvaatsema hinnangu.

Ma ei alusta järgmisel nädalal. Teen seda ülejärgmisel nädalal. St helistan oma perearstile peale 20. augustit.

Sinna maani ütlen kõigile, et mul on buliimia, et ma ei suuda söömist ohjata. Palun neilt mõistvat suhtumist ja mulle toitu mitte pakkuda. Ise püüan jälgida oma toidukoguseid ja püüan süüa enam-vähem ühel kellaajal.

Eile öösel ma ei saanud magada. Alatoitumus pidavat seda põhjustama ja magneesiumipuudus ka. Täna lähen hilja voodisse. Hea kui neli tundigi saan magada.

Homme ärkan kell 5:40. Siis teen kätele trenni ja teise poole trennist teen õhtul pärast tööd. Kui ma olen veel võimeline liikuma ja pole veel täielikult zombistunud.

Homme tuleb mul leppida kaalutõusuga. See on möödapääsmatu. Täna käin kaalust suure kaarega mööda. Tuleb oma karistus vastu võtta. Loodan, et edaspidi suudan ja julgen toidust ja ahvatlustest hoiduda. Et julgen avalikult tunnistada, et olen haige.

Rubriigid: Minny kaaluprojekt. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>