Kursusetöö eelkaitsmine

Reedel (19. oktoobril) oli kursusetöö eelkaitsmine. Minu töö oli liiga mahukas, see oli 101 lehekülge. Pooltel lehtedel olid lisad. Mu juhendajale see ei meeldinud. Saatsin talle oma töö ka liiga hilja. Ta ei viitsinud mu tööd läbi lugeda.

Siis tegi ta ka märkuse, et see on teiste suhtes ebaasu, et ma nii mahuka töö tegin. Ma hoidsin madalat profiili. Kuid ma ei tahtnud ju halba, ma lihtsalt olen põhjalik ja ma ei oska teha vahet üliolulisel ja lihtsalt olulisel. Teema on huvitav ja ikka tahaks kõike uut ja põnevat töös kajastada, kuid tuleb teha valikuid.

Omast arust tegin ma oma töö põhjalikult. Esinemine oli ka paremini läbimõeldud kui teistel. Mul olid tulemused juba olemas, mõni hakkas alles neid arvutama. Seega mu juhendaja (ka komisjoni esimehe) kommentaar natu morjendas mind. Aga ma ei lasknud sellel end mõjutada.

Ma ise arvan, et kuna mu töö oli mahukas ja juhendaja ei viitsinud seda lugeda, siis olin teistest kehvemas seisus. Ma ei saanud ju tagasisidet, ettepanekuid, soovitusi. Aga noh.. Peaasi, et ma saaksin selle töö lõpuks valmis. Ja vahet pole, mida teised arvavad. Kriitika on hea, see paneb pingutama ja asju paremini tegema, mis on ise-enesest ju positiivne.

Kustutasin ühe alapeatüki ära ja pessimistliku prognoosi ka ning saatsin samal õhtul talle oma töö, et ta saaks eelkaitsmise paberid täita. Töö sisulise osa maht vähenes 45-lt leheküljelt 38-le ja lisad vähenesid rohkem kui poole võrra. Seega peaks ta suutma seda tööd lugeda. Peale selle lisasin sisukorrale ka leheküljenumbrid, et ta saaks tööst ülevaate suudaks kiiresti orienteeruda.

Nüüd pean tegema uue pessimistliku prognoosi, töösse lisama tabeleid ja diagramme.

Aga probleem on alginvesteeringu suurusega. See komisjonile ei meeldinud, sest see oli liiga väike ja selle tõttu sai aastane väärtuse kasvumäär liiga kõrge.

Ma arvan, et ma peaksin oma töös rakendama vaba rahavoogu omanikele, aga ma ei taha seda teha, sest see on keerulisem, tuleb arvutada (arvestada dividendidega, vaadeldavas ettevõttes makstakse dividende) võimalikud dividendid ja arvestada laenudega. Keeruline on prognoosida laenukapitali hinda.

Praegu rakendan ma vabarahavoogu ettevõttele. Mõtlesin, et seda saaks kasutada ka töötajate motiveerimiseks.

Olen olnud sünnipäeva-lainel ja tööga pole tegelenud, kuid homme peaksin ma selle tõsiselt kätte võtma.

Nendest ettepanekustest oligi kõige keerulisem see alginvesteeringu osa. Selle koha pealt pole mul üldse mõtteid, et mida ma võiksin teha. Esimene bilanss on ka nii niru, sealt ei anna eriti midagi välja lugeda.

Eks ma homme mõtisklen sellel teemal ja kui mingeid ideid ei teki, siis kirjutan oma juhendajale. Eelmise töö puhul ma tundsin, et ta on minu suhtes positiivselt meelestatud, kuid käesoleva töö puhul ma tunnen, et ta on võtnud minu suhtes negatiivse hoiaku. Samas on see hea… Õppustel peabki raske olema ja siis ma ei tunne, et mind liialt hoitakse ja poputatakse. Enne oli see tunne. Nüüd tunnen, et saan sama rauaga, mis teisedki. Ja see ei ole midagi hullu ega väljakannatamatut.

Ahjaa… Kaitsekõnest ka. Ma kartsin. Polnud ju ammu esinenud ja üldse polnud inimestega suhelnud. Olin jälle arglikuks muutunud. Aga ma harjutasin kodus mitu korda.

Mulle tundus, et ma sain hästi hakkama. Mul oli abiteks kaasas, aga seda ma ei kasutanud. Kõik kuulasid, vähemalt neil oli nägu, nagu nad kuulaks. Mulle meeldib see tunne, kui olen auditooriumi ees ja kõik kuulavad. Suureks tunnustuseks on kui see viimane rida kuulab. Olen seda tundnud. Ainetöö kaitsmisel. Juhendaja oli siis mu tööst ja esinemisest vaimustuses ning kursusekaaslaste silmis nägin ka austust ning lugupidamist.

Kursusetöö eelkaitsmisel nägin ka austust, aga jah.. juhendaja polnud rahul.

Samas olen ma ise rahul. Omast arust sain ma hakkama. Ma isegi ei rääkinud kiiresti. Kui ma pabistan, siis ma kipun kiiresti rääkima.

Kõne ajal seisin sirgelt, vaatasin kuulajaid ja komisjoni liikmeid. Mu hääl ei värisenud, ei teinud palju vigu, ei tekkinud mõttepause. Suutsin kiiresti leida mõrkmetest vajalikud kohad, esitleda slaidile vajalikele kohtadele ja sain kõik olulise öeldud. Suutsin ka slaidilt-slaidile sujuvalt liikuda. Olin enda üle uhke.

Rubriigid: Projekt: Kursusetöö 2012/13; Magistritöö 2014/15. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>