Ajad muutuvad – inimloomus jääb samaks (Eesti kirjanduse põhjal)

Kaheksa aastat tagasi vahetus sajand. Sellise suure sündmuse puhul mõeldakse möödunule ning meenutatakse saja aasta jooksul toimunut. Näiteks sajandi alguses omasid autot vaid rikkad. Vähesed said endale lubada trükimasinat. 20. sajandil toimus Esimene ja Teine maailmasõda ning Eesti Vabariigile väga oluline Vabadussõda. Selle ajaga on mitu põlvkonda vahetunud, kuid kas inimloomus on jäänud samaks?

Inimloomuses on nii head kui ka halba. Üheks negatiivsuseks on pahatahtlikkus. Näiteks Silvia Rannamaa raamatus „Kadri“ lükkasid suured poisid Urmase väikse venna, kes oli suuskadel, mäest alla põõsasse. Selle tagajärjel murdus poisikesel jalaluu. See raamat on kirjutatud kümneid aastaid tagasi, Nõukogude Liidu ajal. Kuid tänapäevaks ei ole pahatahtlikkus kadunud. Alles hiljuti kajastati meedias Palupera vallas toimunut, kus sotsiaaltöötaja Anne Tutki võttis oma hoolealuste andmetega SMS-laenu.

Inimloomuses on ühtekuuluvusel suur roll. Näiteks Tartu kommertkooli õpilased läksid vabatahtlikult Eesti Vabadussõtta. Albert Kivikas on kirjutanud romaani „Nimed marmortahvlil“, mis kajastab just tollel ajal toimuvat. Seitsekümmend aastat pärast Vabadussõda moodustasid eestlased, lätlased ja leedulased ühiselt Baltiketi, et vabaneda Nõukogude Liidu võimust. Nüüd toetame Gruusiat, kellel on Venemaaga konflikt, andes grusiinide meesansamblile võimaluse esineda Eesti taasiseseisvumisele pühendatud öisel laulupeol.

Inimloomuses on väga tugevaks mõjutajaks agressiivsus. Näiteks Fjodor Dostojevski teoses „Kutitöö ja karistus“, kus peategelane tapab liigkasuvõtja, kelleks oli üksi elav vana naine. Ka 21. sajandil eksisteerib ühiskonnas agressiivsus. Näiteks pärast pronksist sõduri teisaldamist algas aprilli rahutus, mille käigus lõhuti hoonete aknaid, rüüstati kauplusi ning pussitamise tagajärjelt suri noormees. Praegu on aktuaalseks teemaks Venemaa kallaletung Gruusiale. Venemaa käitus agressiivselt, kui viis oma väed ülemaailmsest rahust hoolimata Lõuna-Osseetiasse.

Kadedus on olnud läbi ajaloo eestlase loomuses. Näiteks Anton Hansen Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“ kadestab Andres Pearu varandust ning naabrimehe (näiliselt) muretut elu. Oru talu peremees ihkab omakorda Mäe talu perenaist. Ka tänapäeval püütakse olla naabrist parem. Kui omad säästud ei võimalda osta uhkemat autot või maja kui naabril, siis selle mure lahenduseks pakuvad pangad pere-, kodu- ja autolaenu.

Inimloomuses on läbini positiivseks hoolivus. Näiteks Tammsaare epopöas „Tõde ja õigus“ katkestas Pearu, Krõõda äkilise surma tõttu, vihavaenu naabriga. Oru talu peremees parandas ja silus isiklikult tee, mida ta naabri kiusamise pärast varem vaid lõhkus, et vankri peal kirstus lamav koolnu ei rapuks surnuaeda sõites. 21. sajandil sõidetakse autoga. Juhid ületavad kiirust ja eiravad eeskirju, kuid hoolivus ei ole maailmast veel kadunud. Näiteks suure liiklusega maanteel kaks korda autolt löögi saanud Moskva valvekoer Riche toetuseks annetati kahe päevaga umbes kuuskümmend tuhat krooni.

Möödunud sajandil saavutas Eesti kaks korda iseseisvuse. Tehnika arenes tohutult. Näiteks hobuvankri asemel sõidetakse autoga. Meediat saab jälgida nii televiisorist, ajalehest kui ka internetist. Kusjuures arvuti ja internet on praegu igas peres. Keskklassipere omab kahte või enamat autot, mis on soetatud enamasti laenuga. Peale sajandi jooksul toimunud muutuste on vahetunud ka põlvkonnad, kuid inimloomus on jäänud samaks.

Rubriigid: Kirjandid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 kommentaari postitusele Ajad muutuvad – inimloomus jääb samaks (Eesti kirjanduse põhjal)

  1. H kirjutab:

    Oot, sa käid veel keskkoolis?

    • Avatar minny minny kirjutab:

      Ei. Lõpetasin keskkooli 2005. aastal. Ja 2009. aastal tegin kirjandi uuesti. Hetkel olen lõpetamas kõrgkooli. Need kirjandid on kirjutatud 2009. aastal kevadel, kui tegin kirjandi uuesti. 2009. aastal kirjutasin teist korda kirjandi, et oma esimest tulemust parandada.

Leave a Reply to minny Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>