Areng, õppimine, uued teadmised

Kui ma kõrgkooli läksin, siis üsna esimeste loengute seas oli aine “Turunduse alused”. Seda ainet andis üks väga hea õppejõud. Ta oli karismaatiline, motiveeriv, energiline ja isegi nõudlik (nõudlik ei ole päris õige sõna siinkohal, ta tahtis/soovis palju, kuid hindamisel tugines üldisele tasemele, mitte oma kõrgetele ootustele).

Alguses see aine mulle ei meeldinud. Pärast esimest loengut ma mõtlesin, et eksam saab väga raske olema. Kuid siis ma hakkasin analüüsima, et miks mulle see aine ei meeldi ja miks mulle see õppejõud ei meeldi. Esimene põhjus, mis pähe tuli, oli see, et ta on liiga nõudlik. Ma olen esimesel kursusel ja juba ta tahab professionaalset arvamust ning eeldab, et ma valdan seda teemat täielikult.

Pärast mõningast mõtisklemist taipasin, et see ei ole ju halb. St kui õppejõud nõuab palju, siis see paneb ju pingutama. Kuna eesmärk on väga kõrge, siis pean ma võib-olla end ületama. Annan endast rohkem, kui algselt arvasin end suutvat. Igatahes, kui tema aine lõppes, siis oli ta üks mu lemmik õppejõude. Muidugi sain ma tema aine viie (ka sellel oli oma osa).

Tema puhul mulle meeldis, et ta püüdis teha kõike hästi lihtsaks. Kuid samas, ta pani ka lihtsate asjade tõepärasuses kahtlema. Mõned asjad ja väljendid on muutunud nii üldkasutatavaks, et paljud võtavad seda enesestmõistetavana.

Näiteks sõna “analüüs”. Ma vihkasin seda sõna. Keskkooli lõpus ja kõrgkoolis on väga levinud sõna. Kuid mina olin nii rumal, et ma ei saanud aru selle tähendusest. Otsisin õigekeelsussõnaraamatustki, aga seal ei ole sellele sõnale seletust, see on ju nii üldlevinud sõna.

Ma ei julgenud ka küsida, sest kõik nagu teadsid, mida sõna “analüüs” tähendab. Kuid pärast esimest tööd selgus, et enamik ei tea, mida sõna “analüüs” tähendab. Nad arvasid, et teavad, aga nad ei suutnud situatsioone analüüsida. Siis õppejõud seletas ära, selle sõna tähenduse ja selle, mida tema meilt ootab. Mul oli nii kohutavalt hea meel, sest lõpuks sain ma teada, mida tähendab sõna “analüüs” ja mida minult sellega oodatakse. (Sain teada ka, et ma ei ole rumal, kui kahtlen lihtsates asjades ja lihtsate sõnade tähenduses.)

Selliseid sõnu oli veel. Nt sõna “karismaatiline”. See sama õppejõud küsis, kes tahab olla karismaatiline. Ta serveeris selle nii, et kes ei sooviks olla karismaatiline? (Tema hääletoon ja kõnemaneer oli juba selline, et kõik tahavad ju olla karismaatilised.) Loomulikult väga suur enamus tõstis käe ja mõni veel hõikas rinda ette ajades, et tema tahab olla karismaatiline ja mõni pidaski end selliseks juba.

Aga mina ei teadnud, mida see sõna tähendab, seega ei osanud ma öelda, kas ma tahan olla karismaatiline. Ma vaatasin õigekeelsussõnaraamatust selle sõna tähendust. Siis sain aimu, sõna tähendusest, kuid mul puudus kogemus. Ma polnud veel “näinud” sõna karismaatiline. St polnud näinud karismaatilist inimest. Aga nüüd ma tean, et see õppejõud oli karismaatiline. Minu jaoks kirjeldab see sõna inimest, kes on meeldejääv, huvitav, esilekerkiv, imposantne (tugevat muljet tekitav, aukartust äratav).

Kuid see selleks…. See õppejõud küsis esimestes loengutes, et mille eest me maksame õppemaksu, et mida me vastu saame. Kõik kooris vastasid, et teadmisi. Siis ta küsis, et kust me teame, et me need teadmised oleme saanud. Kuidas me aru saame, et me oleme need teadmised saanud.

Tol hetkel ma mõtlesin, et katsetades. Enne kõrgkooli astumist ma püüdsin iseseisvalt raamatupidamist õppida ja aru saada raamatupidamisaruannetest ning nende koostamisest. Kuid ma ei saandu aru. Lugesin aktiva kohta käivat teksti ja tehingute kajastamist aktiva kontodel. Tundus, et ma saan aru, kuid siis tulid passiva kontod, kus oli kõik vastupidine ja ma ei saanud enam midagi aru.

Kuid pärast oma lemmik ainet, mida andis mu esimene lemmik õppejõud, ma sain aru ja suutsin juba koostada bilanssi. Seega oli toimunud õppimisprotsess, olin saanud teadmisi. Kusjuures, seda juba esimesel kuul. Minu hinnangu kohaselt sain ma kahe nädalaga teadmisi vähemalt poole (aastase) õppemaksu summa ulatuses ja kõik järgnevad ained ning teadmised sellel semestril olid nagu preemiaks.

Sellest võiks arvata, et oleksin valmis rohkem maksma. Selle kohta ütleksin ma, et ma hindan neid saadud teadmisi kõrgemalt, st rohkema hulga eurodega, kuid arvestades minu rahalist kitsikust, ei oleks mul võimalik rohkem maksta ja suurema õppemasku korral ei saaks (ei oleks ma saandud) endale kõrgkoolis õppimist lubada.

Mõtlen küll, et rahal on kindel väärtus. St üks euro võrdub sada eurosenti. Kuid tegelikult ei ole see nii kindel väärtus. Sest üks euro võrdub umbes 0,5-1,0 kilekoti täis pudeleid, selline neutraalne ja mõne inimese jaoks mittemidagiütlev väärtus. Või 5 pakki nuudleid ehk dieedi korral 2 nädala (ehk poole kuu) lõunasöök, mis on juba üsna suur väärtus… jne.

Meil räägiti mõistest “uus majandus”, see on majandusteemas vast rohkem käsitlust leidnud. Selle puhul mõeldi tohtule IT-sektori arengule ja hiigelkasumitele, mida need IT-lahendusi pakkuvad ettevõtted teenisid. Kuid IT-sektor on juba allakäigul ja Seve Jobs’i, kes selles vallas imesid suutis korda saata, ka enam ei ole.

Nüüd räägitakse juba psühholoogiast. Isegi finantsaladel, kus peaks olema ju täielikult numbrite ja matemaatika maailm, kus hinnanguteks ei peaks olema eriti ruumi. Enamik majandusinimesi on aru saanud, et inimesed ei ole ratsionaalsed ega tee ratsionaalseid otsuseid. Kui turunduses ja juhtimises juba vaadatakse psühholoogia valdkonna poole (Maslow, Herzberg, Watson, Freud..), siis majandust veel ei osata psühholoogiaga siduda. Katsetusi juba tehakse, aga valmis teooriad, mis annaksid tulemusi ja mida juba rakendada saaks, ei ole veel.

Samas on nende kahe valdkonna sidumine väga keeruline. Majanduses ja finantsalal soovitakse kõike seletada ning põhjendada. Seostel on oluline roll ja kõik peab olema matemaatiliselt mingi valemitega põhjendatav. Ma ei mäleta, mis alal ja kes on seda proovinud (seda teemat käsitleti filosoofia ja loogika ainetes)… Ühesõnaga, seal püüti keelt ja grammatikat valemitesse panna, kuid see ei õnnestunud. Keel on märkidesüsteem ja kommunikatsiooni vahend, mis on välja kujunenud ja arenenud aastatega. Kuid see põhineb tunnetustel ja matemaatilisest süsteemist on see väga kaugel.

Kui lisada kommunikatsioonile veel inimeste psüühika, mis on ettearvamatu ja süsteemitu. Isegi pühholoogiavaldkonas ei ole suudetud leida ühte kindlat süsteemi, mis suudaks ära kirjeldada kogu inimpsüühika. Inimesed on keerulised ja erinevad ning raske, isegi võimatu, on leida ühte valemit, mis suudaks täpselt kirjeldada igat isendit (inimest) ja kehtiks aboluutselt iga indiviidi puhul.

USA-s on juba kasutusel mõiste “aktsiaturgude psühholoogia” või midagi sellist. Seal keskendutakse aktsiaturgudel toimuvale, kuid enam ei püüta seda kirjeldada (st seletada seal toimuvat) valemite, aktsiaväärtuste trendide ja muutuste graafikutega, vaid tuginetakse psühholoogiale ja inimeste refleksidele ehk mingitest sündmustest tingitud reageeringutele. Eelnevale tuginedes püütakse ka teha prognoose ja ennustada aktsiaturu muutusi.

…. Nagu mulle kohane, sattusin ma väga hoogu ja teema läks käest ära. Peaksin fokusseerimist harjutama, see on väikse ettevõtte juhtimisel ka väga oluline oskus… Kuid ma tahtsin siia kirjutada hoopis seda, et olen märganud ka enda isiksuse arengut ja seda just seoses nende kirjanditega, mida ma järgemööda oma blogisse üles panen.

Neid kirjandeid ümber trükkides tekib mul erinevaid mõttedi ja vaatenurki, kuidas seda teeamt saaks või oleks võinud käsitleda. Olen leidnud ka vasturääkivaid mõtteid ja liiga lihtsustatud nägemusi mingitest situatsioonidest. Kuid ma ei ole neid parandanud, sest toona ma mõtlesin nii nagu need on kirjutatud ja hiljem on hea vaadata, kuidas on muutunud mu seisukohad ning hoiakud. Ka sõnavaralist arengut olen ma märganud.

Seega omab sõnavarale ja väljendamisoskusele väga olulist mõju see, mida loetakse, samuti ka ümbritsev keskkond ning inimesed… Siin kohal üks mõttevälgatus… Nimelt peaksin end smugeldama doktorantide sekka, siis areneksin kiiremini ja õppimine oleks palju huvitavam ning lihtsam, sest pooled teadmised tulevad mänguliselt ja reaalsetest eluoludest. Kusjuures need teadmised oleksid värsked, sest tuleksid just sealt, kus teadust tehakse (ehk n-ö “teaduste vabrikust”).

Kunagi ma vihkasin kirjandite kirjutamist. See oli mulle suur töö. Teine kord kirjutasin ma ühte kirjandit isegi nädal aega. Sain kaks lõiku valmis ja siis kustutasin ühe ära, sest see ei tundunud hea või ei sobinud. Ma ei saanud aru, mida minult tahetakse ehk mida tähendab “küpsus”. Kuid nüüd ma hakkan juba aimama, mida tähendab küpsus ja seega ma aiman ka mõiste “küpsuskirjand” tähendust.

Neid kirjandeid ümber trükkides on tekkinud mõte, et võiks hakata edsapidi ehk kunagi tulevikus siia blogisse kirjandeid kirjutama. Käsitleks neid teoseid, mida ma lugenud olen. Mul on üsna kehva mälu ja seega oleks hea, kui ma pärast raamatulugemist selle veel läbi töötaks ja kuhugi talletaks, et kunagi saaksin meelde tuletada, mida ma lugenud olen ning mis emotsioone see minus on tekitanud.

Lõpuks sain vist kirja ka selle mõtte, mida ma juba alguses tahtsin kirjutada ehk mis ajendas täna mind oma blogi avama. Kuna see (blogi) on minu maailm või õigemini minu mõttemaailm, siis olgu see sama keeruline kui see reaalsuses eksisteeriv isend ehk mina ise.

Rubriigid: Kes ma olen? - Mina., Midagi mõtisklemiseks, Minny majandusnurk, Minu mõtted. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Üks kommentaar postitusele Areng, õppimine, uued teadmised

  1. 7777 kirjutab:

    see reaalsuses eksisteeriv isend ehk sina ise …suudad kordades paremat lugemist pakkuda kui mõni ajaleht ja huvitavat pealegi. .ja tore et, ma saan isegi aru millest sa kirjutad ….

Leave a Reply to 7777 Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>